Filmi ,,Trooja" analüüs 1. Filmi süzee langeb suurel määral eepose sisuga kokku, v.a lõpp, mis on võetud Vergiliuse ,,Aeneisist" ning jumalate liinid. Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised.
kuulsusrikas surm. Achilleus valis lõpuks pika ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Ja nii olid kõik sõdalased koos. Juhtima asus Menelaose vend Agamemnon. Põhjatuul ei lasknud laevadel sadamast väljuda. Oli vaja tuua jumalannale ohver. Ohvriks tuuakse Agamemnoni tütar Iphigineia. Peale seda purjetasid Kreeka laevad pärituulega Troojasse.Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul. Kord saadab edu troojalasi kord ahhaialasi. Kuid lõpplikku võitu ei tule kummaltki poolt. Kord oli üks pool võidukas, kord teine. Kõik olenes sellest millist poolt soosisid jumalad, kes asusid Olymposel pilvedes ja mäetippudel. Sealt tulid nad aeg-ajalt alla, võtsid
Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu. Järgneb Achilleuse leppimine kreeklastega ning Agamemnon kahetseb. Achilleuse hobune saab äkitselt kõnevõime ning ennustab talle surma. Algab uuesti võitlus, kuni Achilleus tapab Hektori. Toimuvad Patroklose matused. Tema isa läks Achilleuse juurde ning tuletab talle meelde oma isa, mis teeb Achilleuse härdaks. Eepos lõppebki Achilleuse viha leevendumisega, Hektori laiba loovutamisega ja troojalaste leinaga Hektori matustel.
punase vöö. Võitlus on selleks päevaks läbi. VIII laul. Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad kreeklasi tugevalt. IX laul. Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andeks paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleust paluma. X laul. Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusele ja Diomedele ette. Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad une pealt 12 Traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laul. Antinori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ja Agamemnon peab põgenema. Achilleus jälgib sõda eemalt. XII laul. Troojalaste võit on nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade juurde. XIII laul.
· Biograafilised andmed tema kohta puudusid · Arvatavasti tekkisid Homerose poeemid ja eeposed Väike-Aasias, Joonias · Elas arvatavasti 12 kuni 7. sajandini e.m.a. · Joonia pime rändlaulik "Ilias" · "Ilias" on Iliose e Iloni linna lugu · Loodud VIII saj keskpaiku · Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi
Loomingu järgi otsustadaes pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja . Teda peetakse eeposte ,, Ilias ,, ja ,, Odüsseia ,, autoriteks . Arvatakse , et ,, Iliase" lõi Homeros noores eas , ,, Odüsseia ,, aga vanaduspõlves , sest sisu poolest on viimane eepos hoopis erinev ka teema valik ja ühiskondlik olustik on teistsugune . 2. Miks puhkes Trooja sõda ? V: Kümmneaastase sõja puhkemise põhjuseks kreeklaste ja troojalaste vahel oli see ,et troojalaste vahel oli see, et Aphrodite kinkis kreeka kaunitar Helena Trooja sõdalasele Parisele . Helena abikaasa Menelaos ja Kreeka sõjavägi Agamenhoni juhtimisel purjetasid teda tagasi tooma . Trikk puust Trooja hobusega viis lõpuks Trooja langemiseni . Selles peatükis on ka käsitletud sõja järelkaja ja Trooja sõdalase Aineiase ( rooma Aeneas) tegemisi , kes hiljem asutas Itaalias koloonia , millest roomlased oma põlvnemist arvestavad .
VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid- Diomedes, Odysseus ja Agamemnon.
turviserüüga, kes kõige ees sammub?" Helena vastab: ,,See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht." Priamos küsib: ,,Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu hiiglane, teine lühem, aga laiaõlgsem." ,,Esimene on Telamoni poeg Aias, tugev ja vapper sõdur. Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus." ,,Aga see seal, õilis ja uhke?" küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust: ,,See on mu mees Menelaos, kellelt su poeg Paris mind röövis..." Troojalaste ridadest astub just sel hetkel esile Paris, kes Helenat röövides ongi sõja põhjustanud. Ta on ilus oma helkivad turvistikus ja vaatab jultunult kreeklaste ridu, nagu tahaks ta neile kõigile väljakutse esitada... Aga nähes teiste hulgas Menelaose kõrget kuju, kaob kogu tema söakus. Ta peatub, langetab oda ja läheb vaikides ning kahvatul ilmel tagasi kaaslaste hulka. Seda on märganud Hektor. ,,Paris!" hüüab ta nördinult. ,,Kas sul pole iseenda pärast häbi?
saj.eKr.; · kreeka luuletaja; · Ilias ja Odüsseia; · tõlgitud paljudesse keeltesse; · Eepilised hümnid ja väiksemad luuletused.http://www.mlahanas.de/Greeks/Raphael/p001. ELULUGU 2 · 17.saj. uskmatus Homerosse; · ei olnud piisavalt peen monarhia jaoks; · Homerose suhtes kaks voolu; · skulptuur 1812 a. http://en.wikipedia.org/wik TEOSED · Ilias: · Trooja sõja 10.aastal; · ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest; · Odüsseia: · Odysseuse eksirännakud; http://vanaraamat.shop.wosbe 24 laulu ja 12110 värssi. e.com/Foto18/odysseia.gif · http://vanaraamat.shop.wo sbee.com/Foto18/ilias.gif KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Od%C3%BCsseia · http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/homeros.htm
Ta sooritas oma vägiteod, et lunastada oma süütegu, Eurystheus andis talle need käsud. Herakles ladus enda jaoks tuleriida Oite mäele ja ronis sellele, kuna ei suutnud piinu välja kannatada. Sümbolid Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud asi Augeiase tallid- Achilleuse kand- nõrk koht Trooja hobune- kavalus Eeposed, autor, millest räägivad? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks on Homerose. ,,Iliase" tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ,,Odüsseias" kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Miks Trooja puhkes? Kes võitlesid? Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval
Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Ilias "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ningHektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb
-Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4. Millised tuntumad eeposed valmisid Trooja sõja ainetel? -Kuulsamad kangelaseeposed olid” Ilias" ja ,”Odüsseia" 5. Keda pidasid kreeklased nende eeposte autoriks?
Kuid on ka selliseid teooriaid, mille järgi kuulub talle ainult "Ilias" või isegi mitte kumbki. ● Töenäoliselt on eepostesse kirja pandud põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse.
Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head Titaan(id)-vanad jumalad, alguses oli neid 12, valitsesid maailma Sfinks-naise pea ja ülakehaga, aga lõvi alakehaga ja tiibadega. Küsis mõistatusi 4.Mütoloogilist päritolu sõnad/väljendid Achilleuse kand-Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Trooja hobune-Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Oidipuse kompleks-Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Delfi oraakel- oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid.
Ilias Trooja sõja põhjus: Zeusi tahe. Gaia kaebus inimeste (edaspidi in.) rohkuse üle ja paljub et Zeus in. hävitaks. Zeuas aga keeldub ja lubab puhkeda Trooja sõjal, et in. ennast ise hävitaksid. Ennustus: Trooja sõda ei võideta ilma Achilleuseta. Teema: Achilleuse viha Agamennoni ja hiljem troojalaste vastu. Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele
Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd pöördub Achilleuse viha sõbra surma tõttu troojalaste, eelkõige Hektori vastu, sest lisaks Patroklose tapmisele on Hektori käes ka tema lahinguvarustus. Thetise palvel sepistab jumal Hephaistos talle uued relvad. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käest vastu Briseisi ja hüvituskingid. Achilleus on valmis lahinguks, ehkki ta hobu Xanthos, kes saab äkitselt kõnevõime, ennustab tallegi peatset surma. Võitluses löövad kaasa ka jumalad, kuni Achilleus tapab Hektori. Patroklose auks peeti võistlusmänge ning ta maeti ära
põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda
"Trooja sõda" räägib sellest, kuidas Trooja kuninga Priamose noorem poeg Paris sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroclose, kes langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja.
aastal ttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Iliad_VIII_245- • Jutustab Mükeene kuninga ja kangelase Achilleuse 253_in_cod_F205,_Milan,_Biblioteca_Ambrosiana,_late_5c_or_early_6c.jpg tülist • Räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose ning Hektori surmast • Oli ka palju teisi kangelasi, näiteks Herakles ja
1. Jumalad: Hera taeva- ja abielu jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Aphrodite armastuse- ja ilujumalanna 2. Ilias ja Odüsseia: Autor Homeros Aeg 650 eKr. (Odüsseia) ja 762 eKr. (Ilias) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne
Ilias Kokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning
käe näppudel. Too kurb aga tõene fakt, on ümberlükamatu tõestus sellele, et inimene ei suuda või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika eesmärk Afganistaanist leida musta kulda ja seejärel ajaviiteks maailma esiterrorist Osama Bin Laden ning kaugemas minevikus oli kreeklaste eesmärgiks Helena troojalaste juurdest tagasi tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga. Kolmandad on ajendid, mis vastavad ideoloogiale. Riikide maine, staatus ja kuulsus jäävad
1100-800 eKr – tume ajajärk. Iseloomulikud tunnused: Riike ei olnud, Lossid varemetes Lineaarkiri B ununes Võeti kasutusele raud Müüt on lühike lugu jumalatest ja muistsetest kangelastest. Eepos – värsivormis pikk jutustav teos, mis põhines müütidel, muistenditel, rahvalauludel. Herakles Kreeklaste kuulsam kangelane, keda peeti esiisaks – elas enne Trooja sõda (1250 eKr) ahhailaste (muistsed kreeklased) ja troojalaste vahel. Kestis 10a, lõppes ahhailaste võiduga. Homoros Pime laulik, elas 8 saj eKr Eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” autor U 1250 eKr Puhkes Trooja sõja puhkemise põhjus: Trooja kuningapoeg Paris röövib Helena Homerose eepos „Ilias” sisu: Trooja sõja 10 aastat Odysseuse kavalusega (puust hobune) võidetakse Trooja sõda. Homerose eepos „Odüsseia” sisu: Odysseuse 10a kestnud rännakust koju peale Trooja sõda.
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr.[1] Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustestIlias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Mahābhārata on vanaindia eepos, maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist, mis jagunevad 18 osaks
saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi
Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast.
suuremat naudingut. Hera väitis, et mees, Zeus aga, et naine. Vaidlus oli nii tormiline, et nad pidid nõu küsima Teiresiaselt, kes oli olnud nii mees kui naine. Teiresias oli sama meelt Zeusiga, et naise nauding on määratult suurem, väidetavasti tervelt 9 korda. See ajas Hera raevu ja ta tegi Teiresiase pimedaks. Hüvituseks andis Zeus Teiresiasele ennustamise võime. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada, kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Hera valisin sellepärast, et ta meeldib mulle kõige rohkem. Ta on ilus, aga samas õel ja kättemaksuhimuline. Ta tahtis kaitsta oma abielu ja ma pean seda õigeks,et abielu tuleks kaitsta, kuigi mitte võibolla just nii jõhkral viisil nagu tema seda tegi.
^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe
^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle
Zeusi õde, kodukolde jumalanna ja perekonna kaitsja Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, see tõttu on temast ka vähe lugusid. Kui Dionysos sai Olümoslaste hulka, olevad Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Sümboliks koldetuli Hera Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Sümboliks lehm ja paabulind Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Sõdurite kaitsja Inimesed ei armastanud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda. Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros Sümboliks oda, kull, koer Athena Zeusi tütar, tarkuse jumalanna Sündis Zeusi peast: pärastseda, kui Hepahaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatud Athena.
Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". ODÜSSEIA- jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest, kirjeldab inimeste igapäevast eluolu KESKAJA KULTUUR - Keskaegse kultuuri
Alles siis, kui Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, ise Achilleuse telgi juurde tuli ja palus oma poja surnukeha, lahtus Achilleuse viha. Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine ja laskis isal poja surnukeha ära viia. Kui Achilleuse tegi koos oma kaassõduritega tormijooksu linna müüridele, tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi Trooja sõja algatanud, Achilleust tema ainsasse nõrka kohta, kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane oli isiklikult nii teinud, et nool mööda ei läheks. Seitseteist päeva mälestati Achilleust, kaheksatesitkümnendal päeval toimus tema surnukeha pidulik põletamine. Allikad: 1. Gerold Dommermuth-Gudrich ,,Müüdid" 2. www.wikipedia.org
-Iseloomustus: Üldiselt rahulik, aga vahepeal taltsutamatu. - Pärast isa surma jagas Poseidon vendadega maailma ära ning tema sai valitsemiseks mere. Hera (Vanaroomas Juno) Taevajumalanna ja abielu kaitsja. -Sümbolid: Lehm ja paabulind. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea tütar. -Iseloomustus: Tohutult armukade ja vahepeal raevukas. -Kui troojalane Paris andis Erise kuldõuna Aphroditele, muutus Hera kõikide troojalaste vaenlaseks. Hestia (vanaroomas Vesta) Koldetule ja kodukolde jumalanna. -Sümbol: Koldetuli. -Päritolu: Titaanide Kronose ja Rhea tütar. -Iseloomustus: Tagasihoidlik (ei lahkunud kunagi Olümposelt) ja vähenõudlik. - Kui Dionysos sai olümposlaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist Hades (Vanarooma Pluto) Allmaailma ja surnute valitseja.
– Trooja sõda kreeka hõimude sõjakäigust Väike-Aasias 21.Keda peetakse antiikeeposte autoriks? – Homeros – pime laulik 22.Mis tüüpi eepos on „Ilias“? – sõja ja võitluse eepos 23.Millest räägib „Ilias“? – on kangelaslugu Trooja sõjast 24.Millest räägib „Odüsseia“? – jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane
· Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa
kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga. 2. Filipika kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni
väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8
Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". "Ilias" on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". 2.2 Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning
kangelane.Perikles-495 eKr 429 eKr oli Ateena riigimees, peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks,kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul.Teda peeti väga heaks demagoogiks.Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil.Homeros-vanakreeka pime laulik,kahe kuulsa eepose autor.Ilias(tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast)ja Odüsseia(kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi)Pankraation-võistlusspordiala Vana-Kreekas, mis ühendas endas rusikavõitlust ja maadlust,võeti 648 eKr olümpiamängude kavva.Aleksander Suur e. Makedoonia
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele".
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele".
Mükeenest on tuntud 9tholos-hauda, millest 3 arvatakse ehitusmälestiste hulka: Atreuse, Klytaimnesta ja Geeniuste tholos. Pronksiaja meistriteos oli Atreuse hauakamber. Mükeene langusele 1200 eKr viisid dünastiatevahelised sõjad ning katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel. Kreeklaste identiteet kujunes välja olümpiamängude korraldamise algusega. Kõige tugev sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli muistses Kreekas doorlastel ja joonlastel. Doorlaste ränded ja Joonlaste väljatõrjumine Doorlaste sissetung u 1100 eKr põhjustas Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise. Müüt sissetungist seostub Kreeka kangelase Heraklese ja tema poegadega. Mõned müüdid põhjendavad
Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos
Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine.
Ta mõistis, kui autu oli olnud tema käitumine, ning laskis isal poja surnukeha ära viia. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane, oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks. Seitseteist päeva mälestati Achilleust. Leinatseremooniast võtsid osa Thetis ja teised merenümfid, Athena ise võidis Achilleuse keha ambroosiaga. Kaheksateistkümnendal päeval toimus tema pidulik põletamine. Homerose "Iliasele" annab sisemise ühtsuse Achilleuse viha motiiv, tema kangekaelsus. "Iliase" pinge tuleneb teadaolevast ennustusest ning ema katsetest möödapääsmatut saatust kõrvale
Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga.Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Uranos (ladina keeles Uranus) on vanakreeka taevajumal. Gaia esimene laps Uranos paaritus oma emaga,kuid kartes, et järglased jätavad ta vimust ilma, sundis ta neid jääma Gaia kõhtu.Gaia meeleheide
kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta
Nüüd käib sõda juba laevade juures. Kui Kreeklaste laevad põlema pannakse, ei saaks nad põgeneda ega toidu ja söögi varusid juurde tuua. 14.laul Zeus lahkub lahinguväljalt. Kreekalastele tuleb appi Poseidon, kelle õhutusel tungivad Kreeklased jälle Troojalastele peale. Aias tabab Hektorit kiviga. 15.laul Zeus tormab tagasi ja aitab Hektori taas jalule. Troojalased suruvad vastase jälle laevade juurde. 16.laul Achilleuse õhutusel juhib Achilleuse rüüs Patroklos mürmidoonlased Troojalaste vastu sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Patroklos peab Hektoriga kahevõitlust. Hektor võidab. Hans Christian Ende 7B 17.laul Hektor ehib ennast Achilleuse rakmetega. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad Troojalased Ahhailased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha endaga kaasa võtta. 18.laul Achilleus kuuleb Patroklose surmast. Ta palub oma emalt, et Hephaisto talle uue rüü ja
6 Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. http://th05.deviantart.net/images3/300W/i/2004/138/1/b/G reece_Coffy
annaabi.ee 
