Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id Organismid, mis tarvitavad toiduks energiavoos ühepalju muundusi läbi teinud orgaanilist ainet, kuuluvad ohele ja destruendid samale troofilisele tasemele. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekord Väljendatakse %-s. Konsumeerimise efektiivsus PE = Pn/An *100 CE = In/Pn-1 * 100 Troofilise taseme energiatarbimise üldine Assimilatsiooni efektiivsus efektiivsus AE = An/In * 100 CE * AE * PE
biomass (arvukus, produktsioon), seda suurem ristkülik. Püramiidi saamiseks paigutatakse tekkinud ristkülikud kasvavalt üksteise kohale. Sellest tuleneb, et enamasti moodustavad tipptarbijad (kiskjad, röövlinnud) ökoloogilise püramiidi tipu, selle aluse aga taimed. Vastavalt troofilistel tasemetel paiknevate isendite hulgale või biomassi juurdekasvule ajas eristatakse järgmisi püramiide: · arvukuse püramiid ristküliku suurust arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi; · biomassi püramiid (biomassi järgi); · produktsioonipüramiid (juurdekasvu järgi).
ja aineringete kaudu. 13.Ökosüsteemi peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. 14.Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele – taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad, kus troofilisi tasemeid on võimalikult vähe, näiteks kaks või kolm. 15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16
Püramiidi tipus on tipptarbija ehk tippkiskja. Liigid: Arvukuse püramiid Näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Kiskjaid on alati vähem kui saakloomi. Biomassi püramiid Igal troofilisel tasemel on erinev organismide biomass. Arvukuse püramiid arvestab ainult organismide arvu, mitte massi. Parem on võrrelda 1g hiirest 1grammiga oravast, kui ühte hiirt ühe oravaga. Üldiselt organismide biomass väheneb kõrgematel tasemetel. Igale järgmisele troofilisele tasemele kandub edasi umbes 1/10 eelmise taseme organismide massist. Ühikuks kasutatakse g/m2.. Produktiivsuspüramiid Kolmas ja parim võimalus võrrelda eri troofiliste tasemete organismide produktiivsust organismide massi juurdekasvu ajaühikus (g/m 2 aastas). Produktiivsus väheneb alati ülemistel astetel. 18. Ökoniss. Millal tekib konkurents? Ökoniss Näitab liigi rolli elukoosluses ja võtab kokku ökoloogilised amplituudid kõigi keskkonna tegurite suhtes.
Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne- Eestis) kasvavad lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimeliigid, mererandade soolastel muldadel halofiilid, kõrge lämmastikusisaldusega (-NO3-) muldadel nitrofiilid. 10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist.
rakuhingamise käigus, hingamise ja energia vabanemise kindlustavad mitokondrid . 4) Kirjelda toiduahela troofilisi tasemeid, too näide. Kes on toiduahelas: autotroofid, bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi
maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid).Liikidevahelised suhted:konkurents, mutualistlikud ja ekspluateerivad suhted.Konkurents:Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eelmaldamise tagajärjel. Ühele troofilisele tasemele alguses kasulikuna näivad muutused, nagu näiteks röövluse kadumine, toitainete varu suurenemine, põhjustavad konkurentsi tõttu mitmekesisuse vähenemise ka teistel troofilistel tasemetel. NT: Eksperimendis eemaldati üks röövliik merekooslusest. Selle tulemusena vähem kui kahe aastapärast jäi kooslusesse varasema 15 liigi asemel järele vaid 8. Röövluse survest vabanemine viis saakliikide arvukuse suurenemisele
toitumuslikku. Toiduahela I tase autotroofid ; (bakterid) II tase fütofaagid ; (taimed) III tase ja järgnevad tasemed zoofaagid. (loomad) Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. ____________________________________________________ 3. KOMMENSALISM- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Vs samblik ja puu ANTIBIOOS mikroobide suhe mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
orgaaniliste aineteni. 2) peenendamine- osakeste suuruse vähendamine. 3) leostumine- lahustuvate ainete ülekandmine veega. 22. Ökopüramiidid. Ökoloogiline püramiid väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. Tavaliselt 4-6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad. Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Arvukuse püramiid- näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Biomassi püramiid- troofilisele tasemele kuuluvate organismide hulk nende biomassi kaudu. Produktiivsuspüramiit- võrreldakse troofiliste tasmete organismide produktiivsust. 23. Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). Jaguneb : primaaarne suktsessioon- kui kooslus kujuneb varem asustamata alale. Sekundaarne suktsessioon- toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. Kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast jm. 24
menüü. D on õige. 30. Milline lause on õige? A. Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikide omaga võrdne; B. Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist; C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32
tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime. Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab ajaühikus troofilisele tasemele ja n-1 energia, mis voolab sealt järgmisele troofilisele tasemele. Primaarsete kiskjate ökoloogiline efektiivsus: . Mõlemas valemis on kasutatud üldprojektsiooni. 16/11/10 LOODUSKAITSEST Lehekülg 13
tasand pindmised vetikad ja detriit Esimene diatoomid veepiiril troofiline tasand (produtsendid) Kümne protsendi seadus Termodünaamika II seaduse kohaselt kaasneb iga energia ülekandega selle oluline kadu (hajumine keskkonda soojusena). Kümne protsendi seadus: ainult ligikaudu 10% teatud troofilisel tasandil olevast energiast võib üle kanduda järgmisele troofilisele tasandile. Kümne protsendi seadus määrab ära ka troofiliste tasandite arvu toitumisvõrgus - kasutamiskõlblikku energiat jätkub 4 või 5 troofilise tasandi jaoks. Tähelepanekud energia liikumisest ökosüsteemis: Ainult väikene osa produtsentideni jõudvast päikesekiirgusest tansformeerub orgaaniliseks aineks (energiarikasteks molekulideks). Suur osa produtsendi poolt fikseeritud energiast kulutatakse hingamiseks ning see väljub ökosüsteemist.
troofilise taseme 10 1 2 · (e) organismid, millised asuvad rohkem kui ühel troofilisel tasemel 6, 7 ja 9 · 29. [1 p.] Sõnasta "Kümne protsendi seadus" · 29. "Kümne protsendi" seadus ütleb, et ainult ligikaudu 10% teatud troofilisel tasandil olevast energiast võib üle kanduda järgmisele troofilisele tasandile. · 30. [4 p.] Täida lüngad kõrvaloleval väljal arvestades "Kümne protsendi" seadust 30. · Produtsent V omastab 12, 400 suurt kalorit (C) päikeseenergiat. · Herbivoor W saab 1,24 C süües ära kogu produtsendi V massi. · Karnivoor X saab 0,124 C süües ära herbivoori W massi. · Tippkarnivoor Y saab 0,0124 C süües ära karnivoori X. · Lagundaja Z saab 0,00124 C süües ära tippkarnivoori Y jäänused. 31. [4 p
Tipptarbijad Haugid 15 kg 3. astme tarbijad 2. astme tarbijad Viidikad 150 kg 1. astme tarbijad Zooplankton 1500 kg Tootjad (taimed) Fütoplankton 15000 kg Arvukuse püramiid- arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi Biomassi püramiid- biomassi jörgi Produktsioonipüramiid- juurdekasvu üles GLOBAALPROBLEEMID Kasvuhooneefekt Kasvuhoone efekt on tingtud sellest, et lastakse teatud kiirgus sisse, kuid soojuskiirguse väljapääs on takistatud. Kasuhoonegaasid on : süsihappegaas, veeaur, ja metaan. Tagajärjed: · Maakera keskmise temperatuuri tõus · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal
fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente. 16) Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks? Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. Kõikides ökosüsteemides moodustavad esimese lüli autotroofid, kelle kaudu toimub primaarproduktsioon. Mingi osa autotroofide toodetud produktsioonist kasutatakse esmaprodutsentide elutegevuse tagajärjel ja teatav osa kandub teisele troofilisele tasemele taimtoidulistele organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. 6 17) Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus?
Tõlkes tähendab see toitumuslikku. Toiduahela I tase – autotroofid ; (bakterid) II tase – fütofaagid ; (taimed) III tase ja järgnevad tasemed – zoofaagid. (loomad) Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel on toiduahel mis algab orgaanilise aine esimesest tarbijast ja lagundajast ning lõpeb mikroobidega, kes orgaanilise aine lagundavad mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1- 10% eelneva taseme energiast või biomassist. Põhjus-tagajärg seosed. Kõigel, mida muudetakse algupärasest seisundist, on tagajärg. See ei pea avalduma kohe vaid võib olla ka pikema ajalise avaldumisega. Ühesõnaga kõikidel tegudel on tagajärg, olgu see tegu nii väike või suur kui tahes. 3. Toitumissuhted Liigisisesed, s. o. üheliigi isendirühmade suhted: ruumilised e territoriaalsedsuhted, funktsionaalsed suhted – nt
organismidele. Toiduahela I tase autotroofid ; II tase fütofaagid ; III tase ja järgnevad tasemed zoofaagid. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. AINERINGED Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid.
organismidele. Toiduahela I tase – autotroofid ; II tase – fütofaagid ; III tase ja järgnevad tasemed – zoofaagid. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel – toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni.Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. AINERINGED Süsinikuringe – so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus)
kiirgusega Kiirgusbalanss – aluspinnale (muld, vesi jm) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. 47.Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. Oli 25.05.18 eksamis (seotud toiduahela küsimusega) Organismis. Toiduahelas. Toiduahelas. L – taimkatte poolt neelatud valgus en; GPP – primaarne kogutoodang (süsteemi poolt omastatud energia); NPP – primaarne puhastoodang (toodetud orgaaniline aine, kättesaadav järgmisele troofilisele tasemele); R – hingamisenergia; B – biomass; NU – bioloogilist str läbinud energia (nt seedumata toit läbi seedekulgla); I – süsteemi sisenev energiahulk (siin toiduna A – assimileeritud energia, E – assimileeritud orgaaniline aine - eraldatud väljaheidete, eritiste näol; SP – sekundaarne, tarbijate produktsioon). LISA: Esimene aste on rohelised taimed Herbivoorid Osa kaob soojusena. Päikesekiirgus muutub soojuskiirguseks. Osa hajub. 1-4% jõuab taimedeni.
Toiduahela I tase autotroofid ; II tase fütofaagid ; III tase ja järgnevad tasemed zoofaagid. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. 3 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid ehk Eltoni püramiid-ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asuvad esimese astme konsumendid siis teise astme konsumendid jne.
Primaarproduktsioon maismaaökosüsteemides Taimed seovad fotosünteesil süsihappegaasi ja valmistavad sellest orgaanilisi aineid, millest ehitavad ennast üles. Samaaegselt nad ka hingavad, mis kujutab endast hapniku kaasabil orgaaniliste ainete taas veeks ja süsihappegaasiks oksüdeerimist. Hingamise käigus lagundab taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilist ainet, mis taimed toodavad nimetatakse brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega on kasulik kogu taimse produktsiooni kirjeldamisel brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. Nii saame netoproduktsiooni e. primaarproduktsiooni (primaar- esmane e. esimese troofilise taseme produktsioon). Mõõtmised on näidanud, et brotoproduktsioon on netoproduktsioonist maismaal enamasti ca. 2,7 korda suurem, veekogudes ca. 1,5 korda (millest selline vahe?).
organismidele. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks). Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle kolme nelja. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 110% eelneva taseme energiast või biomassist. Näiteks, kui rohumaa ühe hektari biomass on 10 tonni, siis fütofaagide biomass saab sellel alal olla ca 100 kg, lihasööjaid, aga veelgi vähem 10 kg. Graafiliselt kujutatakse troofilisi tasemeid püramiidi vormis e. ökoloogilise püramiidina. NÄITEID ÖKOSÜSTEEMIDEST Biosfäär, noosfäär Biosfäär (kr. sphaira kera) 1
annaabi.ee 
