Trigerid Arvuti TTÜ Eksam (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Arvutid

1 Hindamata

Trigerid
Bistabiilne ehk kahe tasakaaluolekuga elektroonikalülitus, mis väljastpoolt antava elektrisignaali mõjul läheb ühest tasakaaluolekust teise.Trigerid kuuluvad järjestikskeemide hulka, sest neil on olemas mälu omadused. See tähendab, et väljundi värtus sõltub peale sisendite väärtuste kõnealusel hetkel ka väljundi väljundi väärtusest eelneval hetkel. Triger on elementarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bitt . Bitt on info hulk, mida sisaldab üks kahend järk. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua ka aja parameeter (nagu kõigil järjestikskeemidel), mis näitab, kuidas mainitud hetke väljundi väärtus sõltub eelnevate hetkede väljundi väärtustest.
Triger on kahe stabiilse olekuga element. Kui me oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud , siis läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus
Kui trigeri oleku muutumine toimub kas või ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimissignaali abil, siis on tegemist sünkroonse trigeriga.
Kui trigeri olekut ei ole võimalik muuta eraldi sünkroniseerimissignaali abil, siis on tegemist asünkroonse trigeriga.
*Järjestikskeem – digitaalskeem mille väljundi väärtus sõltub eelmisest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/0- olnud väärtustest
*Väljendi väärtus- I/0
* Sisendi väärtus/Väljundi väärtus – 1 ja 0
* Elekroonikalülitus - on omavahel elektriliselt ühendatud elektroonikakomponentide kogum

Asünkroone SR-triger(Set- Reset )

Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi, ilma et tal oleks spetsiaalset sünkrosisendit, millega saaks ümberlülitumise aega juhtida.
SR-trigeri tõeväärtustabelis tähendab indeks t-1, et väljundis säilib eelmisel hetkel seal olnud väärtus
SR trigeri loogikafunktsioon : Qt = S + R Qt-1
* R-Reset- tagastus – Sisend trigeri viimiseks olekusse null
* S- Set-asetama – Sisend trigeri viimiseks olekusse üks
* Sünkrosisend – C

Potentsiaaliga sükroniseeritav SR-triger(SR latch )

Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C-sisend ei ole aktiivne(madal nivoo), siis triger säilitab vana oleku olenemata muude sisendite (S ja R) väärtusetest. Triger on avatud niikaua , kui C-sisendil on kõrge nivoo(H)
*Nivoo – kõrgus/tase

MS-Triger(Master Slave )

Loogikaskeemides võib tekkida probleeme tagasisidega, see tähendab, et loogikaskeemides võib esineda olukordi , kus trigeri sisendite väärtused olenevad ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Nüüd tekib probleem sünkroniseerimisega. Kui sünkrosisend on aktiivne ja triger avatud, siis võib ta ümber lülituda mitu korda, sest väljundi uus väärtus jõuab tagasiside kaudu sisenditesse ja põhjustab uue ümberlülitumise. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist (Master ja Slave), mida juhitkse erinevate sünkrosignaalisega läbi EI-elemendi. Korraga saab olla avatud ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C=1 puhul avatud ainult esimene (Master) pool ja väljundisse ei jõua uus väärtus, sest Cs=0.
*Kombinatsioonskeem - digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime väljundid välja arvutada üheselt, väljundid on määratud üks-üheselt sisendite väärtustega.
*EI- element – Realiseerib loogikafunktsiooni eitust
*Kahetaktiline triger - TT

Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-Triger(D Latch)

D-trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Tõeväärtustabel vastab kõrge potentsiaaliga (H) sünkroniseeritavale D-trigerile. Potentsiaaliga sünkroniseeritava trigeri saab realiseerida potentsiaaliga sünkroniseeritava SR-trigeri baasil.

Frondiga Sünkroniseeritav D-triger( Edge trigered D Flip- Flop )

Frongida sünkroniseeritav triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0–st 1–ks või 1-st 0-ks. Lülitumine toimub AINULT frondi ajal (esi või tagafront olenevalt konkreetsest trigerist), sünkrosignaali muude väärtuste korral säilitab triger oma väärtuse olenemata D-sisendi väärtusest.

Potentsiaaliga sünkroniseeritav JK-triger(Jump Key)

JK-triger on sarnane oma käitumiselt SR-trigeriga. J-sisend viib analoogiliselt S sisendiga trigeri olekusse 1 ja K viib analoogiliselt R-sisendiga trigeri olekusse 0. Erinevus on kombinatsiooni J=K=1 juures. Kui SR-trigeri juures oli olukord, kus mõlemad sisendid on aktiivsed, keelatus, sest otseväljund ja eitusega väljund võtsid ühesuguse väärtuse, siis siin on see lubatud ning triger võtab eelmise olekuga vastupidise oleku.
JK- trigeri funktsioon: Qt=J Qt-1 + K Qt-1

Fondiga sünkroniseeritav JK-triger(Edge-trigerid JK flip-flop)

Fondiga sünkroniseeritava JK-trigeri võime reliseerida sünkroniseeritava D-trigeri baasil.

T-Triger(Toggle)

T-trigerit nimetatakse ka loendusteguriks. T-trigerit kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon väljendub välistava või(XOR) kaudu. T-trigeril sõltub väljundi uus väärtus alati eelmisest väljundi väärtusest. 1 infosisendiga, iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks, nn. loendustriger.
*XOR - Välistav disjunktsioon ehk välistav VÕI

Asükroonsete asetussisenditega trigerid

Viib trigeri algolekusse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

TTÜ arvutid eksami konspekt trigerid

arvutitehnika riistvara eksam trigerid arvutid ttü

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvutid 2017 Kospekt

1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1

Arvutid

142

pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB

Arvutid

docx

Digielektroonika

antakse nullimissisendile R (reset) (PS! Qt on otseväljundi seis enne vasakul toodud S ja R kombinatsiooni realiseerumist. Qt+1 on seis pärast S ja R seisu realiseerumist) Asünkroonseks nimetatakse trigerit, mille sisenditele mingi seisundite kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks. 2. Kui RS-trigerile lisada sünkroniseerimislüli saame sünkroonse RS- trigeri 3. Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT) Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel 4. Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J-jump, K-key) Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-,

Füüsika

doc

Digitaaltehnika

............................................................................................................... 20 4.5 n-MOP loogika............................................................................................................. 20 4.6 Komplementaarne MOP loogika.................................................................................. 20 5 Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................... 22 6 Trigerid............................................................................................................................... 26 6.1 Trigeri mõiste............................................................................................................... 26 6.2 Kasutatavad tähised.................................................................................................... 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................

Digitaaltehnika

docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II...............................................................................................................................

Arvutid

doc

Digitaaltehnika konspekt

............................................................19 4. Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................21 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK........................21 4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK.........................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh' kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................ 23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood...................................................... 23 5.1.2

Digitaaltehnika

doc

Digitaaltehnika

..........................................................19 4. Kombinatsioonseadmete süntees...................................................................................21 4.1. Loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ehk TDNK........................21 4.2. Täielik konjunktiivne normaalkuju TKNK.........................................................21 4.3. Loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh’ kaartide meetodil....................22 5. Integraalsed trigerid.......................................................................................................23 5.1. NING-EI ja VÕI-EI................................................................................................23 Digitaaltehnika konspekt 2 5.1.1. Elementide aktiivsed ja passiivsed nivood......................................................23 5.1.2

Digitaaltehnika

docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

Väljund on kõrgel nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on madalal ja vastavalt väljund on madalal nivool, kui kõik sisendid on kõrgel nivool. Valmistatakse kuni kaheksa sisendiga loogikaelemente. VÕI-EI – realiseerib disjunktsiooni eitust. Väljund on madalal nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on kõrge ja vastavalt on ta väljund kõrge nivool, kui kõik sisendid on madalal nivool. Kahe sisendiga skeem koosneb neljast transistorist. 10. Asünkroonsed trigerid (olekutabelid, skeemi tingmärgid). Triger- elementaarne mäluelement 1 biti hoidmiseks. On kahe püsitasakaaluseisundiga lülitus. Sisaldab kaht transistorit või muud aktiivelmenti, mis on vastastikku seotud tagasisidega. Olekut muudavad sisenditesse saabuvad välissignaalid. Tasutatakse mäluelementidena registrites, loendurtes jms. Kaks väljundit otseväljund Q ja inversiooniväljund Q (kriipsuga). Q=0 ja Q(kriips)=1 tähendab, et triger on olekus null. Vastupidi on olekus 1.

Skeemitehnika

Rohkem sarnaseid