Treeningkoormuste mõju erinevatele organsüsteemidele NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe
Treeningutel pingutatakse, et olla teistest parem. Treenitakse üha suuremate koormusmahtudega ning ületreenituse tagajärjel ka kaotatakse. Olen ise tundnud ületreenitust, kui üritasin iga päev käia jalgpallitreeningul ja jõusaalis. Paranesid küll minu jõunäitajad, kuid löök jalgpallis ja pallitunnetus said kannatada. Meeskonna võitude nimel tuli loobuda jõusaalist. Kuna neil puudub mängija, kes suudaks samamoodi lüüa ja tunnetada.Halvem on lugu siis, kui suurte treeningukoormuste talumiseks ja vastupidavuse taastamiseks ning vigastuste ravimiseks süüakse valuvaigisteid. Eriti on selline käitumine omane jalgpallile. Jalgpall on spordiala, kus vigastused ka kõige kergemini tulevad. Keegi ei taha ju loobuda mängust mingi rumala vigastuse tõttu. Nii süüakse valuvaigisteid usus ja lootuses, küll kõik on varsti korras. Ongi mõne aja pärast korras, kuid võib olla igaveseks. Võidu hinnaks on saamas elu hind.
võistlustel. Oma suunitluselt ja sisult on see erinev. Treeningupinge on seotud üha kasvava kehalise koormuse talumisega. Treeningu psüühiline pinge sõlub mitmeaastase ettevalmistuse etapist, treeninuprotsessi ülesehitusest (perioodid, etapid, tsüklid) ja sportlase individuaalsetest iseäärasusest. Võistluspinge on seotud vajadusega saavutada hea tulemus ja sõltub võistluste tähtsusest ning konkurentsi suurusest. Kõrge ja kestev pinge (eriti monotoonne), mis tekib suurte treeningukoormuste mõjul, võib esile kutsuda ülepingeseisundi. Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne tasakaalustamatus, töövõime langus, unehäired, kiire väsimine. Treeninguprotsessis eristatakse kolme psüühilise ülepinge staadiumi. 1.Närvilisus:kapriissus, ebapüsiv meeleolu, seesmine (juhitav) ärritus, lihaste valulikkus. 2.Emotsionaalne püsimatus: kasvav pidurdamatu ärritus, rahutus, pidev ebameeldivuste ootamine, käitumise väljumine kontrolli alt. 3
Treeningutel pingutatakse, et olla teistest parem. Treenitakse üha suuremate koormusmahtudega ning ületreenituse tagajärjel ka kaotatakse. Olen ise tundnud ületreenitust, kui üritasin iga päev käia korvpallitreeningul ja jõusaalis. Paranesid küll minu jõunäitajad, kuid vise korvpallis ja pallitunnetus said kannatada. Meeskonna võitude nimel tuli loobuda jõusaalist. Kuna neil puudub mängija, kes suudaks samamoodi põrgatada ja visata. Halvem on lugu siis, kui suurte treeningukoormuste talumiseks ja vastupidavuse taastamiseks ning vigastuste ravimiseks süüakse valuvaigisteid. Eriti on selline käitumine omane jalgpallile. Jalgpall on spordiala, kus vigastused ka kõige kergemini tulevad. Keegi ei taha ju loobuda mängust mingi rumala vigastuse tõttu. Nii süüakse valuvaigisteid usus ja lootuses, küll kõik on varsti korras. Ongi mõne aja pärast korras, kuid võib olla igaveseks. Võidu hinnaks on saamas elu hind.
liikumist ja raskendas tõukejala üleviimist. Kulus 10 aastat, enne kui seda hüppeviisi kasutavad sportlased maailmarekordini jõudsid. Alles pärast 1947.aastat said hüppajad võimaluse rullhüppe tehnika omandamiseks, kartmata võistlusmääruste rikkumise eest diskvalifitseeritud saada. Treeneritel ja sportlastel kulus rullhüppe tehnika omandamiseks 8 aastat. Olulist osa mängis ka spetsialistide ja treenerite vaadete muutumine nii meetodite kui ka võimalikuks peetavate treeningukoormuste osas. Kuid hüppekoormus jäi seejuures peaaegu muutumatuks. Aastaid 1950-1953 iseloomustas hüppajate tulemuste tormiline kasv. Kui 1949.aastal andis tulemus 1.84 edetabelis veel 10. koha, siis 1954. aastal võis 1.95 ületanu üldjuhul pretendeerida ainult 56. kohale. Sai silmnähtavaks, et jõu arendamine soodustab äratõukevõimaluse suurendamist. Üha tulemuslikumaks osutusid katsed arendada hüppevõimet raskute kasutamisega treeninghüpetel ja eriti hüppeharjutustel
talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel sdame poolt liikuma pandud veri kigi elundite, kudede ja rakkudeni juab, on theldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. Kik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused mjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal vi vhemal mral. Peamised parameetrid, millest sltub treeningukoormuste mju kohanemisprotsessidele organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus. NB! Inimese keha erinevate osade talitluse liidavad htseks tervikuks nrvissteem ja endokriinssteem Nrvissteemis edastatakse informatsiooni elektriliselt, nrviimpulssidena, endokriinssteemis aga keemilisel teel, hormoonide vahendusel Organismi koostisosade struktuuri ja nende funktsiooni vastavus on inimese keha lesehituse ldkehtiv printsiip. Sama ldkehtiv on printsiip, et struktuurid, mis
saavutatud treeninguefekt vähenema? Teiste sõnadega: millal võib võistlusteks ettevalmistumine muutuda kahjulikuks? Sõltuvalt sportlase tasemest on leitud, et kui treeningu mahtu langetada 50% (hoides intensiivsuse kõrge), säilivad kriitilise tähtsusega funktsionaalsed võimed peaaegu muutumatutena kuni 15 nädalat. Langeta- des koormuseid isegi 90%, püsib töövõime muutumatuna vähemalt 3–4 nädalat. Perioodi täpne kestus on individuaalne ning sõltub eelnenud treeningukoormuste suurusest ja sportlase tree- nitusest. Üldise reegli järgi soovitatakse vastupidavust nõudvatel aladel tuletada võistlustele vahetult eelneva perioodi kestus võistluse kestusest: umbes ühetunnise võistluse puhul 7–10 päeva, kahetunnise võistluse puhul 14–20 päeva. Praktikas on lühemad perioodid, mille jooksul on registreeritud kasulikke nihkeid, 5–6päevased ja pikemad umbes üks kuu. TREENINGU INTENSIIVSUS ETTEVALMISTAVAL PERIOODIL
inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on organismile täisväärtuslik. (portaal K&M Pharma) 3.2 Valkude omastamine Valkudega peaksid päevasest energiavajadusest moodustama 10–15%, sportlastel kuni 20%. Kauakestev ülemäärane valgusisaldus toidus on kahjulik, sest see koormab ja kahjustab neerusid ja maksa (Portaal Toitumine. Valgud). Täiskasvanud inimene vajab päevas ligikaudu 0,8 grammi valkusid kilogrammi kehakaalu kohta. Sportlaste treeningukoormuste kasvades suureneb valguvajadus. Vastupidavusalade sportlaste menüüs peaks valkusid olema 1,2–1,7 g/kg päevas. Suurte treeningukoormuste puhul, näiteks kiiruse ja jõualade puhul, võiks olla valgukogus sportlase päevases toidus 1,8- 2,0 g/kg. Jõutõstjad, kulturistid ja fitnessistid tarbivad valku päevas tavaliselt ligikaudu 2 g/kg kohta. Et kasvatada lihasmassi, võib valgu kogust tõsta ja see võib ulatuda isegi üle 3 g/kg kohta. Suur valgu kasutamine on õigustatud, sest see on
on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel, judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel.
juhtudel isegi vastandlik. Et sellest võimalikult palju kasu ja rahuldust saada, tuleks järgida kindlaid põhimõtteid. · Mis on Sinu eesmärk: Kena välimus Hea kehaline vorm, südame - vereringesüsteemi tugevdamine Osalemine jooksuvõistlustel Iga toodud eesmärgi saavutamine nõuab kestusjooksu treeningute läbiviimist kindla pingutusastme ja kestuse juures, milleks on vajalik treeningukoormuste õige määramine. Treeningkoormuste määramisel ühe või teise eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas lähtuda kindlatest südame löögisageduse väärtustest, vastavalt Sinu eale. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1. taastusraviks 2. harrastusportlastele 3. tippsportlaste treeninguks Energiatootmine ja vastupidavus Aeroobne treening Anaeroobne treening Anaeroobne lävi
kokkutõmbeaparaadile. muofi brillidele. See mehhanism toimib nii aeroobsete kui ka glükolüütiliste koormuste ajal. Järelikult peavad alaktaatsed harjutused kuuluma olulise komponendina vastupidavustreeningutesse nii baas- kui ka spetsiaalettevalmistuse etappidel. Soodustav tegur alaktaatsete harjutuste aastaringseks kasutamiseks on ka nende anaboolne ehk ülesehitav toime. Erinevad vastupidavuse liigid, nende arendamiseks kasutatavate treeningukoormuste komponendid ja neile vastavad energiatootmise liigid on esitatud tabelis jargmisel ????? Viide kes sulgudesse Energiatootmise liik Vastupidavuse liik Treeningukoormuse komponendid Intensiivsus Kestus Suunitlus Põhimõtteliselt baseeruvad koik vastupidavustreeningu süsteemid aeroobsete ja anaeroobsete treeninguvahendite teatud tasakaalustatud kombinatsioonil. Erinevate vastupidavusalade distantside spetsiifi ka tingib ühtede või teiste energiatootmise protsesside ülekaalu. Kui
ja füsioteraapia instituut Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus 3 SISUKORD BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST. Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41
kui on maksimaalse hapniku tarbimise määramine sõudjate aeroobse töövõime hindamiseks. Üheks anaeroobsete protsesside võimsuse hindamise võimaluseks on laktaadi kuhjumise määramine veres pärast maksimaalset pingutust. Paatkondade keskmine laktaadi kontsentratsioon veres pärast riigi regatte võib olla kuni 15 mmol.1-1 ja pärast riigi regatte 17 mmol.1-1. õigete treeningukoormuste korral suureneb vere laktaadisisaldus peale maksimaalse testi sooritamist alates ettevalmistusperioodist, saavutades parima tulemuse võistlusperioodi lõpuks. See näitab nii aeroobsete kui ka anaeroobsete energiatootmismehhanismide järjest suuremat ärakasutamist. Laktaadi kuhjumine veres sõltub nii tema produktsioonist töötavates 69 lihastes kui ka eliminatsioonist selliste organite poolt nagu maks, süda ja teised lihased.
suurenemise teel. Tervisele ohtlikku venitust või ohtlikku harjutust ei ole olemas. Ohtlik on sooritada mingit liigutust konkreetsel inimesel konkreetsel ajahetkel, sest teatud harjutused tekitavad ülemäärase pinge keha riskipiirkondadele. Venitusharjutuse sooritamisel võib end vigastada vaid sel juhul, kui: · kiirustate liialt, eelnevalt lõdvestamata; · venitate liialt kiiresti või tugevalt; · ei pööra tähelepanu, kuidas reageerivad lihased venitamisele. Tugevate treeningukoormuste korral kasutage eelsoojenduseks samu harjutusi, mida treeningutunnis tegema hakkate, kuid aeglases tempos. Näiteks jooksutreeningu eel tehke kerge sörkjooks või kõnd 25 minutit, kuni kerge higierituseni, seejärel alustage venitusharjutustega. Venitusharjutuste kestvus · Venitusharjutuste kestus on tavaliselt 1030 sekundit, kuid kestus võib aja jooksul muutuda. · Väsinud lihaste puhul või meeldiva harjutuse korral võite aega pikendada.
Arv ~ 120% Mõõtmed ~ 15-40% 2) Mitokondriaalse valgu hulga suurenemine; 3) Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga) suurenemine; Rasvhapete transportimises osalevad ensüümid; β-oksüdatsiooni raja ensüümid; tsitraaditsükli ensüümid; hingamisahela ensüümid; aminotransferaasid, HAAH α-ketohapete dehüdrogenaas. 4) Muutused ilmnevad igat tüüpi lihaskiududes, kuid sõltuvalt treeningukoormuste intensiivusest. 47 Maris Kallus KKS 2010 6. Hapniku ja substraatide difusiooni tingimuste muutused skeletilihastes: Kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihases on tugevas korrelatsioonis VO2 max muutustega. Hapniku ja substraatide keskmise difusiooni distantsi vähenemine. 7
annaabi.ee 
