Eesti Maaülikool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega.
sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastaselt 30 000 inimest. Oliivõlis on väga palju monoküllastamata rasvhappeid, kalarasvas ja taimeõlides aga polüküllastamata rasvhappeid. 2006. aastal ilmunud Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid rasvad katma 25-30 protsenti päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast
vedela rasva, õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel . Samas sisalduvad transrasvhapped loodulikult vähesel määral ka lihas ja piimas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasvades sisalduvaid transrasvhappeid peetakse palju ohtlikumateks kui looduslikke. Hüdrogeenimise metoodika töötas juba 1890. aastatel välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Pärast seda on seda tehnoloogiat pidevalt täiustatud. Seejuures ei pööratud või ei osatud pikka aega pöörata tähelepanu transrasvhapete ilmumisele töödeldavatesse produktidesse. Olukorra üle hakati mõtlema alles siis, kui transrasvade hulk hakkas mõnes toiduaines ulatuma pooleni kogu rasvast. Mingit mürgistust seetõttu kellelgi ei ilmnenud, aga loomulikult hakkas kunstlikult tekitatud, ebatavalise koostisega toiduaine rohkus söögilaual tasapisi tähelepanu köitma ja alarmeerivana tunduma. Enamik alates 1980. aastatest tehtud uuringuid on näidanud, et tänapäevase
Neid leidub suurtemas linnades pea igal nurgal.Arvame, et on oluline just noortele teadvustada, kui kahjulik võib kiirtoit pikemaajalisel tarbimisel olla. 3)Sisaldus Rasvad Lipiidid täidavad organismis mitmeid funktsioone: · põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, annavad toiduenergiat ja palju muud Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Ühest keskmisest einest, mis sisaldab keskmise suurusega hamburgerit, keskmises suuruses friikartuleid ja keskmises suuruses Coca-Colat, saab inimene 40 g rasva, millest 12 g on küllastunud rasvhapped. See näitab, et normaalne transrasvhapete kogus on juba ületatud 4)Süsivesikud Samuti sisaldab kiirtoit palju süsivesikuid
Siiski pole margariin nii süütu, kui esmapilgul tunduda võib. Margariin sisaldab väga palju lisaaineid ning võib sisaldada ka tootmisel tekkivaid transrasvhappeid. Transrasvhapped on küll küllastumatud, kuid organismis käituvad nad halbade, küllastatute rasvhapetena. Kuigi margariin on kolesteroolivaba, suurendavad need vere halva kolesterooli sisaldust ja viivad head kolesterooli välja, kasvatades südamehaiguste riski. Transrasvhapete usin tarbimine võib põhjustada ka diabeeti. Kokkuvõttes, ei saa öelda, kumb on tervisele vähem kahjulikum, või või margariin. Mõlemas neist leidub kahjulike aineid, kuid samas on mõlemal neist omad head küljed. See kumba inimene tarbib on tema enda valik, kuigi mina isiklikult eelistaksin võid. Andry Nõgols 9c Kasutatud kirjandus http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=26483 http://lapsuliblikas.wordpress
head, sest rasva keemiline koostis muutub kuumutades, tekkivad inimorganismile halvasti mõjuvad transhapped. Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes. Võis on 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Euroopa Liidu maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Transhapete mõju inimorganismile Ateroskleroos - haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Vähkkasvajad Kuidas südame- ja ajuveresoonkonna haigusi ennetada? Tervisliku eluviisi järgimine Küllastunud rasva, transhapete, kolesterooli vähendamine
Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Ohud tervisele Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südameveresoonkonnahaiguste riski. Kolesterool aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ahenemist, mis on ühtlasi ka kõige tüüpilisem südameataki põhjustaja. Oluline on organismis 6 ja 3 rasvhapete omavaheline tasakaal, mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 20:1. 6 rasvhapete rohkus toidus viitab mitmete haiguste riski
Inimese enda organism toodab kolesterooli määratult palju rohkem, kui inimene suudab võiga sisse süüa. Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes, ka võis 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Kuna EL maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Nimelt, kui koostisosana esineb hüdrogeenitud taimne rasv, siis võib see sisaldada transhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid. Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud
bioloogiliselt aktiivsed ained. Hüdrogeenimine ehk rasvade tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist hästi säiliva tahke rasva. Sellised rasvad võivad sisaldada kuni 40% transrasvhappeid, mis füsioloogilise toime poolest on lähedased küllastunud rasvhapetele. Hüdrogeenitud rasvad tõstavad vere kolesteroolitaset ning see omakorda võib viia südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeni. Eriti suur on transrasvhapete mõju siis, kui nende kogus toidus katab üle 1% päevasest toiduenergiast ehk 2000 kcal puhul rohkem kui 3 grammi. Kuna meie toidus on polüküllastumata rasvhapetest ülekaalus Ω-6 rasvhapped, siis tuleks suurendada rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis sisalduvate Ω-3 rasvhapete tarbimist. Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal peaks olema 1:1, kuid on meie toidus umbes 20:1. Ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib aga suurendada näiteks
Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid Tselluloos: Polüsahhariid Kitiin: Polüsahhariid 3.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi. 4.Mida peaks teadma transrasvhapetest? Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset 5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega. 1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9
toiduga) ja asendatavateks (organism suudab ise sünteesida). Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, kuna see koormab neere ja maksa. Rasvade vajadus Polüküllastumata rasvhappeid (nt. oomega 3-rasvhappeid) nim. asendamatuteks, kuna neid ei suuda inimese organim ise sünteesida, seega tuleb neid toiduga saada. Taimsetes rasvades on harilikult ülekaalus küllastumata rasvhapped, loomsetes rasvades aga küllastunud rasvhapped. Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib olla tervisele kahjulik, tõstavad kolesterooli sisaldust veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Rasvad on vajalikud. Oluline on, et neid saadakse õiges koguses ja vahekorras. Rasvad on ka rasvlahustuvate vitamiinide A,D,E ja K allikad ning samal ajal soodustavad nende imendumist. Samuti soovitavad toitumispüramiidi autorid hoolikalt valida rasvu ning tingimata eelistada polüküllastamata rasvhappeid, mis leiduvad
3. Kehaline koormus. Tegele regulaarselt sportimisega. 4. Järgi toidusoovitusi. Vali vastavalt soovitustele erinevatest toidugruppidest toitu, eelistades täisteratooteid, kartulit, puu-ja köögivilja, väherasvaseid piima- ja lihatooteid, kala, taimeõli. Mitmekülgne toit tagab ka vitamaiinide ja mineraalainete vajaliku hulga. 5. Ära liialda rasvadega. Jälgi, et rasvad ei kataks toiduenergiast üle 25-30%, kusjuures küllastunud ja transrasvhapete hulk mitte üle 10% ja kolesterooli hulk ei ületaks 300 mg päevas. 6. Süsivesikud. Vali kiudainerikkad puu-ja köögivilju ning täisteratooteid. 7. Valgud. Kuigi valke jagatakse kõrgekvaliteetseteks loomseteks ja vähem väärtuslikeks taimseteks valkudeks, võib mitmekülgse segamenüü puhul olla see tähtsusetu, kuna valgud täiendavad vastastikku üksteist. 8. Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele
toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas Kaaliumi tarvitamine Naised 3,1 ja mehed 3,5 g päevas Kaltsiumi tarvitamine 800 mg päevas Küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete tarvita- Loomsete rasvade osakaalu vähendamine mine Oomega-3-polüküllastumata rasvhapete tarvitamine Taimsete rasvade ja kalaõli osakaalu suurendamine Naised ei tohiks tarvitada üle ühe, mehed üle kahe napsu päevas. Alkoholi tarvitamine
Tarvita võimalusel eeskätt karjamaal toitunud või metsikult kasvanud loomade liha. 5. Tarvita õigeid rasvu. Kõrge küllastatud rasvade ja kolesteroolisisaldusega toit suurendab vähiriski. Vähi vastu võitlevad organisatsioonid soovitavad rasvade sisaldust toidus piirata. See ei tohi olla suurem kui 30%. Sama tähtis kui on rasvade hulk, on ka nende tüüp. Vähenda oma toidulaual rasvade üldhulka, eeskätt vähenda küllastatud loomsete rasvade, samuti transrasvhapete (sisalduvad margariinis ja taignale lisatavates juurviljarasvades) ja omega-6 rasvhapete (päevalille-, soja- ja maisiõli) tarbimist. Suurenda omega-3 rasvhapete (lina- ja tudraõli ja kalad) ja monoküllastamata rasvhapete (näiteks oliiviõli ja mandliõli) sisaldust toidus. Omega-3 rasvhapete puudus seostub kõrgenenud vähiriskiga ja lisaks sellega veel paljude muude haigusega, sh. näiteks südamehaigused, insult, kõrge vererõhk, nahahaigused, diabeet. 6. Vähenda soola tarbimist
Nüüd mõni sõna ka toidus leiduvatest transrasvhapetest. Transrasvhapped tekivad vedelate taimeõlide ja piimarasvade osalisel hüdrogeenimisel. Nimetus transrasvhapped tuleneb rasvhappe süsiknikuahela paigutumisest kaksiksideme tasemel transasendisse. Transrasvhapetest on meie toidus enim elaidiinhapet, mis on oleiinhappe transvorm. Bioloogiliselt toimelt peetakse transrasvhappeid lähedasteks küllastatud rasvhapetele. On töid, milles leitakse, et suur transrasvhapete hulk tõstab LDL kolesterooli taset ja vähesel määral langetab HDL kolesterooli taset, luues sellega soodsad tingimused ateroskleroosi kujunemiseks. Tuleks vältida suurte transrasvhapete hulkade tarbimist, s.t. piirata eeskätt margariinide kestvat liigtarbimist. BIOELEMENDID INIMTOIDUS Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Enne kui vaatleme, milliseid keemilisi elemente me konkreetsete toiduainete koostises saame, tutvume
8. Muudetud rasvhappelise koostisega õlitaimed. Konkreetselt milliseid taimi soovitakse luua, milliseid mehhanisme selleks kasutatakse. Erinevatest õlitaimedest toodetud õlid erinevad oma rasvhappelise koostise poolest ning vastavalt sellele on nende kasutusalad erinevad. Geneetiliselt muundatud taimed on võimelised tootma soovitud rasvhappelise koostisega õli ning jääb ära hilisem segamine ja töötlemine. Saab toota tervislikumaid tooteid, kus on madal transrasvhapete ja kõrge küllastamata rasvhapete sisaldus. Näiteks vähese küllastatud rasvhapete (saturated fatty acids, SAFA) sisaldusega raps (3%, võrreldes tavalise rapsi 7, päevalille 12, oliiviõli 15 ja palmiõli 51%-ga). Samuti hästi kõrge mono-küllastamata rasvhapete (MUFA) sisaldusega õlid. Edasipidi väga oluliste polüküllastamata omega-3 rasvhapete tootmine. Praegu saadakse neid põhiliselt kala(maksa)õlist, keda toidetakse vetikatega, mis ongi omega-3 rasvhapete esmasteks tootjateks.
annaabi.ee 
