Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n. ühemunakaksikutelt. Doonor ja retsipient geneetiliselt identsed (süngeensed). Allotransplantaat - pärinevad sama liigi mittesugulasloomadelt; Ksenotransplantaat - doonor pärineb teisest liigist. Allotransplantaat Allogeense transplantatsiooni edukus sõltub otseselt doonori ja retsipiendi geneetilisest lähedusest;
oma õiget asukohta: iliotsökaalselt tooraksi vaagna- või lumbaalpiirkonnas HOBURAUDNEER Kaasneb neerude rotatsioonihäire, enamasti on alumised poolused suunatud mediaalsele ning omavahel ühenduses ERINEVAD SUHTEANOMAALIAD S-kujuline, L-kujuline, vormitu POLÜTSÜSTILISED NEERUD Autosomaalne dominantne (Kujuneb aeglaselt; dialüüsravi, transplantatsioon vajalik keskeas; sünnil sümptomiteta) Autosomaalne retsessiivne (Harv; kujunemine juba enne sündi; küllalt kiiresti tekib neerupuudulikkus; siirdamine (sobivate doonorite vähesus)) MULTITSÜSTILINE NEER Ühepoolne Erineva suurusega tsüstid, parenhüüm puudub Ureeter puudub või rudimentaarne TSÜSTILISED MUUTUSED NEERUDES Harv
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1
kemoteraapiat või kiiritusravi – ravi ajal ja kuni 6 kuud peale ravi • Süsteemne glükokortikoid hormoonravi rohkem kui 2 nädalat annuses vähemalt 20mg päevas või lastel vähemalt 2mg/kg päevas – ravi ajal ja kuni 3 kuud peale ravi Vastunäidustused • Immuunsupressiivne ravi teiste ravimitega peale glükokortikoid hormoonide – ravi ajal ja kuni 6 kuud peale ravi • Organtransplantatsioon – kuni 6 kuud peale immuunsupressiivset ravi • Luuüdi transplantatsioon – vähemalt 24kuud pärast transplantatsiooni või 12 kuud pärast immuunsupressiivset ravi Vastunäidustused • HIV-positiivsele patsiendile, kui on kujunenud raske immuunpuudulikkus Võimalikud kõrvaltoimed • Pärast vaktsiinisüsti võib süstekoht olla valulik, punetav ja turses • Võib tõusta palavik • Mõne nädala möödudes võib tekkida lühiajaline isemööduv nahalööve või turse kaelapiirkonnas
Ravi · Vähene kogus vedelikku - madala soolasisaldusega ( Na < 2g per die) · Keskmine kogus diureetikumid spironolaktoon 100-200 mg/d ja furosemiid 40-80 mg/d · Annuste suurendamine spironolaktoon 400-600 mg/d ja furosemiid 120-160 mg/d Refraktoorne astsiit (ei allu klassikalisele ravile) · Suure koguse vedeliku paratsentsees · Albumiin · Transjugulaarne intrahepaatiline portosüsteemne sunt (TIPS) · Maksa transplantatsioon Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Astsiidi tõttu hospitaliseeritud patsientidest kuni 30%, haiglas suremus 25% · Bakterite translokatsioon seedetraktist · Tekitajad: E coli ja teised Gram- seedetrakti bakterid, Gram+ Streptococcus viridans, Staphylococcus aureus, Enterococcus sp · Neutrofiile > 250/mm3 · Sümptomid: palavik, teadvusehäired, leukotsütoos, kõhuvalu või ebamugavustunne · Võib-olla asüptomaatiline · Ravi 2. pk tsefalosporiin nt tsefotaksiim
Süsteemne erütematoosne luupus Luupusnefriit Jaak Timberg Tartu, 2011 Süsteemne erütematoosne luupus · Autoimmuunne silelihaskoehaigus · Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus · Nahk, liigesed, kardiovaskulaarsüsteemis, neerud kopsudes, KNS, maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon prokoagulantsete faktorite aktivatsioon tsütokiinide vabanemine · Antifo...
osa, millel on üks või mitu lehte Kannaga haljaspistik Vasarjas haljaspistik Kõige tähtsam on haljaspistikutega paljundamisel kõrge õhuniiskus ja õige temperatuurireziim Paljundamine võrsikutega Võrsik on emataimega ühenduses olev juurdunud oks, milline emataimest eraldatuna moodustab uue taime Lookvõrsikud Horisontaal e renn- e rõhtvõrsikud Püst- e kuhjevõrsikud Põõsaste jagamine Juurevõsudega paljundamine Pookimine e vääristamine e transplantatsioon Pookimisviisid jaotatakse kahte rühma: 1) silmastamine, Forketi silmastamine ja pungastamine- poogendiks on üks silm või pung 2) oksastamine- poogendiks on kahe või enama pungaga oks Oksastamisviisid a) jätkamine b) koore alla oksastamine c) kolmnurk oksastamine d) ligistamine e ablakteerimine Okaspuude oksastamine Kasutatakse järgmisi oksastamisviise: a) ladvalõhesse b) külglõhesse c) küljutamine d) säsikambiumile
Transplantatsiooniimmuunsus Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil
Febriliteet Kardiovaskulaarne puudulikkus Neeruarteri stenoos Tubulaarne proteinuuria on põhjustatud tubulaarreabsorptsiooni häirest. - suurenenud on madala molekulmassiga valkude eritumine uriiniga (näiteks 1-mikroglobuliin). Põhjused: äge tubulaarne nekroos; krooniline nefriit; neeru transplantatsioon; kaasasündinud tubulopaatiad; raskemetallide mürgistused. · Postrenaalne Postrenaalne proteinuuria: kuseteedes moodustunud valgud. - põletik, vigastus, pahaloomuline protsess. Funktsionaalne proteinuuria: proteinuuria vähem kui 1 g ööpäevas ilma neeruhaiguseta, põhjustatud kõrgest palavikust, füüsilisest koormusest, emotsionaalsest stressist, dehüdratatsioonist, kroonilisest südamepuudulikkusest.
(Muhonen 2001, Eesti ... 2004, Viigimaa jt 2006, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007). Alla 3 aasta vanustel lastel mõõdetakse vererõhku järgmistel juhtudel: laps on enneaegne ja väga madala sünnikaaluga; neonataalses perioodis intensiivravi; kaasasündinud südamerike (opereeritud või opereerimata); esinevad korduvad urotrakti infektsioonid, hematuuria või proteinuuria; urotrakti anomaaliad; perekonnas on kaasasündinud neeruhaigusi; teostatud organ-transplantatsioon; esineb halvaloomuline kasvaja või on tehtud luuüdi transplantatsioon; laps saab ravimeid, mis tõstavad vererõhku; esinevad muud hüpertensiooniga kulgevad haigused (neurofibromatoos, tuberkuloos, skleroos); esinevad intrakraniaalse rõhu tõusu sümptomid (Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007). Arteriaalne hüpertensioon. Primaarset hüpertensiooni lapse- ja noorukieas seostatakse aldosterooni aktiivsuse tõusuga. Umbes 10% juhtudel läheb see üle hüpertooniatõveks.
Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed. Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne. Epidemioloogia. Üldlevinud (BK, JC), aga ei põhjusta tavaliselt haigust. Tavaliselt ollakse infitseeritud 15 eluaastaks. Levik ilmselt respiratoorselt. Latentne infektsioon reaktiveerub immuunsupressioonil: AIDS, transplantatsioon, rasedus. 10% AIDSi-patsientidest saab PML-i, see on fataalne 90% juhtudest. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom jaguneb varaseks, hiliseks, mittekodeerivateks regioonideks. Varane regioon ühel ahelal kodeerib T-valke (transformatsiooni-), hiline regioon teisel ahelal kolme viiruse kapsiidivalku VP1, VP2, VP3. Mittekodeerivas regioonis on DNA replikatsiooni alguspunkt, transkriptsiooni kontrolljärjestused varaste ja hiliste geenide jaoks.
analüüsil. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Tähendab pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist muutes nt keskkonnatingimusi, sööta, lisades söögilisandeid, manustades ravimeid. Puusaliigese düsplaasia – multifaktoriaalne haigus – tuleb tagada õige dieet võõrutusjärgsel perioodil, et keharaskus ei koormaks liigeseid. Transplantatsioon – luuüdi, maksa, kudede siirdamine Korrigeeriv kirurgia – koertel lõigatakse m. pectineus läbi, mis leevendab düsplaasiavaevusi. 54. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni sagedust populatsioonis, kui ravitud loomi paarituses ei kasutata? Tõstetakse ebasoovitava genotüübi kohastumust raviga ehk populatsioonis tõuseb defektse geeni reaalne sagedus. Muidu LV kõrvaldaks nad. Kui neid paarituses ei kasuta, siis see ei
piirkonda. Leukocyte adhesion deficiency (LAD) Haruldane autosomaal-retsessiivne haigus. Sagedus 1:100 000 Põhjuseks mutatsioon integriin beta 2 subühikut (CD18) kodeerivas DNAs. Osaleb adhesioonimolekul LFA1 integriini struktuuris. LFA1 ei funktsioneeri leukotsüütidel ning leukotsüüdid ei kinnitu endoteelile ega migreeru põletiku koldesse. Sümptomid: Sünnijärgselt rasked ja korduvad kopsupõletikud, kõrvapõletikud, peritoniidid jne. Standardravi – luuüdi transplantatsioon. Vere hüübimine: Vallandajaks on veresoone seina (endoteeli) kahjustus ning koefaktori (tissue factor) jt ECMi komponentide (kollageen) kokkupuude verega. See vallandab hüübimiskaskaadi, mis lõppeb trombotsüütidest ja fibrinogeenist koosneva trombi kleepumisega kahjustatud kohale. Integriinid vahendavad trombotsüütide kleepumist kollageenile ja fibrinogeenile ja omavahel. Tromboos: Veresoone ummistus, mis on põhjustatud vere hüübimisest veresoone siseselt.
vigastuskohta. Endonukleaasi toimel lõigatakse Ti-plasmiidist välja üksikahelaline T-DNA, seotakse kaitsvate valkudega ja transporditakse taimerakku konjugatsioonisarnasel meetodil. T-DNA siseneb taimeraku tuuma, kus ta integreerub taime kromosoomse DNA-ga. 9. Transgeensete loomade saamisviisid A. Rekombinantse DNA mikrosüstimine pronukleuse lähedusse. B. Somaatiliste rakkude reprogrammeeritud tuumade transplantatsioon tuumata munarakku. C. Viljastatud munaraku nakatamine viiruseseoselise transgeeniga. D. Selekteeritud embrüonaalsete tüvirakkude süstimine blastotsüsti. 10. Kloonimine loomadel Kloonimine – tõuomaduste parandamiseks Esimene loom, keda klooniti, oli kahepaikne - leopardkonn (Rana pipiens), embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku Robert Briggs ja Thomas J. King, 1952 – leopardkonna embrüo arenes kuni kullese staadiumini J. B
Kui pinnal näidatatakse MHC-d aga väga vähe, on võimalik selliste rakkude pääesemine imm süst poolt. Monoklonaalsed antikehad Ei ole igapäevases medistsiinipraktikas Mingisuugsed tunnevad ära kasvajaid. Komplemendi käivitajad, mis sisse viiakse, neid on palju, mida kasutatakse. Miks kasvajad ikka tekivad siis? Sest lõpuks peab millesegi ära usrema ja lapsi jääb rohkem ellu, kasvajatel võimalus tekkida 20 a jooksul. Immuunvastus kudede siirdamisel Siirdamine-/transplantatsioon/transfusioon(kui pole tahke ülekanne – vereülekanne nt) — rakkude, kudede, organite (graft – ülekantav materjal, kõik eelenvad) ülekanne doonor - võetakse retsipient /host/ - antakse lokalisatsioon –ortotoopne /heterotoopne (sõrmest varavas) – sama või erinev koht autoloogne-sama organismi piires nahaülekanne süngeenne-geneetiliselt identne, allogeenne-sama liigi piires ksenogeenne-erinevate liikide vahel tüvirakud Vereülekanne kõige levinum
immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete meetodite väljaarendamine kliinikus kasutamiseks immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte- infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad; transplantatsioon) Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes: baasimmunoloogia (immunokeemia) meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise
Veresooned ahenevad (tekib stenoos) ja on arterite sulguse oht. Kuna muutused puudutavad kõiki organeid, võivad areneda järgmised haiguspildid. Aju Ajuinfarkt (insult) Silmad Retinopaatia (kuni pimedaksjäämiseni) Südame pärgarter Südamelihase infarkt Neerud Neerupuudulikkus – dialüüs – transplantatsioon Jalaveresooned Diabeetilised haavandid, perifeerne arteriaalne sulgus Põhjused ja sümptomid Hüperglükeemia Kliiniline pilt: diabeetiline ketoatsidoos areneb aeglaselt 12–24 tunni jooksul. Algab suure janu ja näljatundega, samuti suurte roojakogustega. Atsidoosi tagajärjel tekivad pearinglus, oksendamine, eksikoos, naha ja limaskestade kuivamine, tahhükardia ja väsimus. Väljahingatav õhk võib lõhnata atsetooni järele
annaabi.ee 
