mida nim sidemereaktsioonideks. Masskese on kehal olemas ainult siis kui keha aasub raskusjõu väljas. Kui need aga puuduvad siis saab rääkida ainult masskeskmest mitte enam raskuskeskmest Jäiga keha kineetiline energia: keha kõigi punktide kineetiliste energiate summat (I. Translatoorselt liikuva jäiga keha kineetiline energia võrdub masspunkti kineetilise energiaga, millel on keha mass ja keha translatoorse liikumise kiirus. II. Kinnistelje ümber pöörleva jäiga keha kineetiline energia võrdub keha nurkkiiruse ruudu ja pöörlemistelje suhtes võetud keha inertsmomendi poole korrutisega. Keha inertsmomendiks telje suhtes nim keha kõigi osakeste masside ja nende ning telje vaheliste kauguste ruutude korrutiste summaga. Homogeensete kehade inertsmomentide valemid: 1-homog peenikese varda inertsmoment telje suhtes, mis on temaga risti ja läbib varda otsa (Iz=ml2/3)
1) Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mingit mõju ei avalda. 2) Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on võrdne nulliga, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3) Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4) Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese. 196. Panna kirja teine järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on süsteemi masskeskme liikumise jäävuse seadus. Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on võrdne nulliga, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 197. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu süsteemi
1) Sisejõud süsteemi masskeskme liikumisele mingit mõju ei avalda. 2) Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on võrdne nulliga, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3) Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4) Masskeskme liikumise teoreem annab infot ainult liikumise translatoorse osa kohta, mil süsteem liigub nagu masskese. 196. Panna kirja teine järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on süsteemi masskeskme liikumise jäävuse seadus. Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on võrdne nulliga, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 197. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu süsteemi
kuid ka erinevate masinatega (sealhulgas puurpingi, treipingid). Keermetamiseks kasutatavate lõikeriistade hulka kuuluvad keermeterad, keermekammid, keermepuurid, keermelõikurid, keermelõikepead ja keermefreesid. Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Rööpjoonte märkimine
monooside molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Oligosahhariidid klassitsifeeritakse vaba hemi- e poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma molekulis esinemise või puudumise järgi. Vastavalt sellele jaotatakse oligosahariidid taandavateks ja mittetaandavateks. Energeetilist rolli omavad sahharoos, laktoos ja maltoos on levinumad oligosahhariidid, mille lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises. Tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, polüoosid on taimedes ka rakukesta ehituses. Süsivesikute kvalitatiivne analüüs põhineb peamiselt karbonüülrühma olemasolul molekulis. Vastavalt reaktsioonitingimustele oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks.
liikumishulk jääb suuruse ja suuna poolest konstantseks. 3 3. süsteemi liikumishulga projektsiooni jäävuse seadus: Kui kõikide süsteemile rakendatud välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel võrdub nulliga, siis süsteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel jääb konstantseks. 4. Süsteemi liikumishulga teoreem annab informatsiooni ainult translatoorse liikumise osa kohta ja ei ütle midagi süsteemi pöörlemise kohta ümber masskeskme. 5. Süsteemi masskeskme liikumise teoreem ja liikumishulga teoreem on ühe ja same sisu kaks eri vormi. Kui üks on juba ära kasutatud, siis teine põhimõtteliselt uut informatsiooni meile ei anna. näide. Vaatame propellerlennukit ja selle propelleri poolt liikumapandud õhumassi süsteemi summaarne liikumishulk peab jääma võrdseks nulliga -- kui õhumass liigub ühes suunas, siis peab lennuk liikuma
2. Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 3. Kui välisjõudude projektsioonide summa mingil teljel on võrdne nulliga, siis süsteemi masskeskme kiiruse projektsioon sellel teljel ei muutu. 4. Iga liikumise saab jagada translatoorseks ja pöörlemiseks ümber masskeskme. Masskeskme teoreem annab infot vaid translatoorse liikumise kohta. 209. Panna kirja teine järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, mis on süsteemi masskeskme liikumise jäävuse seadus. Kui kõigi süsteemile mõjuvate välisjõudude vektorsumma on null, siis süsteemi masskese liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. 210. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi masskeskme liikumise teoreemist, milles on juttu süsteemi masskeskme liikumise jäävusest vaid mingi ühe telje
summast: lt= ls +l + lv 35. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 36. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast 37. Siseenergia mõiste. Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast. 38. Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon. Olekufunktsioon 39. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 40. Kas soojus ja töö on energia? Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 41
lt koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis-, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast: lt= ls +l + lv 36. Mis on energia? Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks. 37. Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast. 38. Siseenergia mõiste. Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast. 39. Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon. Olekufunktsioon 40. Soojuse mõiste, mis on soojus? Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu. 41. Kas soojus ja töö on energia? Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid 42
puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk- rakk äratundmises. Polüsahhariidid nagu tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). 9 Enamus süsivesikute kvalitatiivseks (aga ka kvantitatiivseks) määramiseks kasutatavaid
Monosahhariidi molekuli üldvalem on Cx(H2O)y. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (2–10) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos), polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, tselluloos jt). Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks
Monosahhariidi molekuli üldvalem on Cx(H2O)y. Oligosahhariidide molekulid koosnevad mõnest (210) monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos, laktoos, maltoos), polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, tselluloos jt). Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks
Baassüsteemi varieerimine Sõltuvalt sellest, missugune suhteline süsteem tehakse absoluutseks, tekivad erinevad põhimõttelahendused (baassüsteemi vahetamine: seisev osa, baassüsteemi liik, sisendi ja väljundi vahetamine). Baassüsteem saab olla kas tasapinnaline või ruumiline (). Saab ka varieerida selle järgi, missugune lüli on vedav, milline veetav. Liikumise liikide varieerimine Põhimõtteliselt on meil tegemist kahe liikumisega - translatoorse ja rotatoorsega, milliste kaudu võib tuletada kõiki teisi liikumisi. Ühed lihtsamad kokkupandud liikumised on kruviliikumine ja rullumisliikumine Liikumise ajalise kulgemise varieerimine Liikumise kiirus (kiiremini, aeglasemalt, kiirenevalt, aeglustuvalt), orientatsioon (suuna muutus) ja suund (x,y,z, pööre ümber x,y.z telje) võivad muutuda Vabadusastme varieerimine Mingil kehade paaril võib olla 1 kuni 5 teineteise suhtes sõltumatut liikumist 2
massikese. Pöördliikumisel ei ole kõigi punktide trajektoorid ühesugused. Need on ringjooned, kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Sellest tulenevalt on erinevad ka joonkiirused ja –kiirendused. Ühesugune on nii pöördenurk, nurkkiirus kui ka nurkkiirendus. Sellepärast eelistatakse kehade pöörlemise kirjeldamisel nurksuurusi. Joonsuurused on neist kergesti leitavad, need on võrdelised pöörlemisraadiusega. 2. Ainepunkti ja tahke keha translatoorse liikumise dünaamika a. Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss. Newtoni II seadus c. Ainepunkti süsteemi dünaamika. Newtoni III seadus d. Liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadus e. Töö kõverjoonelisel liikumisel f. im energia g. Vektorväli h. Töö tsentraalse jõu väljas i. Mehaanilise energia jäävuse seadus j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus l
Ideaalse gaasi siseenergia. Molekulide keskmine kineetiline energia on võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Kirjutatuna Boltzmanni konstandi abil, avaldub see: m0 v 2 3kT = = 2 2 Molekulide pöörlev liikumine rõhku ei põhjusta, küll aga omab energiat, mis oleneb samuti absoluutsest temperatuurist. Samuti võib mitmest aatomist koosnevas molekulis tekkida võnkumised. Kineetilise energia valem Boltzmanni konstandiga üldistatakse kordaja 3 abil, mis tähendab translatoorse liikumise erinevate sõltumatute liikumiste arvu(kolme ruumitelje sihis). Seda nimetatakse ka vabadusastmete arvuks. Iga vabadusastme kohta tuleb keskmiselt kT/2 energiat. Samuti väärtustub teiste sõltumatute liikumiste keskmine energia. Üldenergia arvutamisel tuleb arvestada ka pöörleva ja võnkliikumise vabadusastmeid ja lisada 3-le nende arv. Seega võib keskmise energia valemi kirjutada: ikT = 2 kus i on molekuli vabadusastmete arv.
mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei tule arvestada. See võib olla ühest küljest väga väike materiaalne osake, millel õieti polegi mõõtmeid või mille mõõtmed on väga väikesed võrreldes kaugustega punktide vahel. Teisest küljest võib see olla küllaltki suur materiaalne objekt, kuid mille mõõtmetel pole liikumise seisukohalt mingit tähtsust -- näiteks juhul kui see keha liigub translatoorselt. Teatavasti on translatoorse liikumise puhul kõikide punktide kiirused ühesugused nii suuruselt kui ka suunalt, ning ka kiirendused on kõik ühesugused. Seetõttu -- selle asemel, et uurida translatoorselt liikuvat keha võib uurida ühtainsat selle punkti. See aga tähendabki seda, et keha mõõtmetel ei ole siin mingit tähtsust. Peale selle võib iga jäiga keha oma mõttes tükeldada väga väikesteks osakesteks ja vaadelda igat sellist osakest punktmassina. J
Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega (vt joonist). Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad ener- geetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk-rakk äratundmises, nt ABO veregrupid eristuvad erütrotsüütide memb- raanis olevate oligosahhariide sisaldavate
kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED
Wd = , Pd = Js + sJ , 2 2 kus J on inertsmoment mootori võllil ja võlli nurkkiirus. Inertsmomendi ühikuks on kgm2. Mõnikord kasutatakse inertsmomendi asemel hoomomenti GD2 = 4J. Nurkkiiruse ühikuks on rad/s. Sageli kasutatakse nurkkiiruse asemel pöörlemissagedust n, mille ühikuks on p/min: 60 n= . Nurkkiirus on võlli pöördenurga tuletis aja järgi ja = s. 2 Translatoorse liikumise (sirgliikumise) korral 2 mv 2 v Wd = , Pd = mvsv + sm , 2 2 kus m on liikuv mass ja v kontuuri joonkiirus : v = s. Energia jäävuse seaduse kohaselt ei saa süsteemi väljundvõimsus olla sisendvõimsusest suurem.
annaabi.ee 
