Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Transistorid - sarnased materjalid

transi, transistor, imendus, signaal, takisti, kollektor, hise, transistorid, sisendtakistus, stabilitron, rtus, pote, skeemis, vooluv, kollektoriga, sisendpinge, oomi, mmend, helipea, rgus, seisukohast, ikese, rakendused, targem, ltumatuse, hemalt, antus, impulss, otsad, toiteallika, pinged, kardab, nool, leegiga, hjustab, muusika, lineaarses, seatakse
thumbnail
12
pptx

Transistorid

kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur)

Elektroonika
55 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Transistorid

. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori tööpunkti fikseerimine? Joonistage tööpunkti fikseerimise kaks võimalikku skeemi (baasivoolu määramisega ja baasi-emitteripinge määramisega) Töötades võimendina on oluline, et väljundsignaal oleks võrdeline sisendsignaaliga, sest siis ei teki signaali kujundis moonutusi, seetõttu on kasutusel ainult lineaarreziim. Selleks, et tagada sisendi ja väljundi võrdeline sõltuvus peab transistor lineaarreziimi jääma ükskõik millise sisendsignaali hetkväärtuse korral. Selle tagamiseks antakse transistorile sobiv alalisvoolureziim, mida nimetatakse tööpunkti fikseerimiseks. 7. Loetlege transistoride piirparameetrid .PC - kollektori suurim lubatud hajuvõimsus. UCER - suurim lubatav kollektoripinge. UCB0 - kollektori ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge. UEB0 - emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge (tavaliselt 3...5 V).

tehnomaterjalid
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektroonika eksamiks

laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks,

Elektroonika
512 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi.

Elektroonika
76 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

sagedustunnusjoone graafik. Kondekst ja takistist koosnev kõrgpääsfilter, skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjooned. Sagedustunnusjoone esitus logaritmilises skaalas, detsibell. Selline filter kannab üle madalad sagedused ja kõrvaldab kõrged sagedused. Kõrgetel sagedustel lühistatakse kondensaator. Kondensaatori takistus on seda suurem, mida madalama sagedusega on vool. Kui on tegemist alalisvooluga, siis vool läbi takisti ja RK ( kondensaatori takistus) on suur. Kui aga kõrgsagedusvool, siis enamik voolu läbi kondensaatori ja RK on suur, et vool suudaks kondensaatori plaate korralikult laadida. 1 j X(täpp)C = =- jC C (täpp) tähistab tuletist aja järgi. Ohmi seadus: v(täpp)s = vK + vC , kus vK = I*R ja vC = -j/C Järelikult ülekandetegur võrdub komplekskujul: v(täpp)v -j j K(täpp)() = = / (R - )

Elektroonika alused
148 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

Tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad. Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist. Esimene element on täht, mis näitab kasutatud materjali: A - germaanium. B - räni, C - galliumarseniid, D - indiumantimoniid. Teine element koosneb kas ühest või kahest tähest, millest esimene määrab seadise liigi: A - üldotstarbeline diood, B - mahtuvusdiood, P - fotodiood. Q - valgusdiood, T - türistor, Y - suure võimsusega alaldusdiood, Z - stabilitron. Teine täht elemendis pole olulise tähtsusega ja see on tootja tähistus. Kolmas element on kahe või kolmekohaline number, mis on seadise registree- rimisnumber. Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel, millest neljas element on täht ja määrab stabiliseerimispinge tolerantsi: A - ±1%, B - ± 2%, C - ±5%. D-±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud kümnendkohaga, siis on koma kohal täht V

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused.

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimendamine. Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement.............. 60 5.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil.......................................................................... 62 5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil............................................................................ 73 5.4. Tagasiside võimendites.......................................................

Elektroonika ja IT
74 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1. Mõnede materjalide paiknemine eritakistuste skaalal [6]. Kui valmistada kolmest erinevast materjalist - vask Cu (metall ja elektrijuht), puhas räni Si i (pooljuht; indeks i tähistab omajuhtivusega puhast pooljuhtmaterjali) ja

Elektroonika alused
100 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

...............................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood. Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960 Transistorelektroonika1960 kuni tänaseni, kuid 1960 ­ 1970 ­ diskreetsed transistorid 1970 ­ kuni tänaseni integraallülitused, mikroskeemid (IC)(1970l oli 10 transi, kuid 2000 10 miljonit transistori) 1

Elektroonika
403 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 23. Püsitakisti, liigitamine, kasutamine, tingmärk. Püsitakistiks nimetatakse kindla takistusega juhti või seadet. Sõltuvalt takisti konstruktsioonist on neid kolme tüüpi: masstakistid, kile ehk kihttakistid ja traattakistid. Masstakisti (süsiniktakisti) – takistava materjalina kasutatakse süsinikku. Süsiniku terad on segatud sideainega, mis juhtivuselt on dielektrik (kvartsliiv). Mida väiksem süsiniku kontsentratsioon seda suurem on takistus. Kiht- ehk kiletakistid – neil on isoleermaterjalist silindriline või risttahuka kujuline südamik, mis on kaetud õhukese takistusmaterjali kihiga

Elektriahelad ja elektroonika...
67 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

Süst koosneb kahest osast, mis hälvivad elektronkiirt kahes teineteisega risti olevas suunas. Selle abil saab valgustäppi nihutada ükskõik millisesse ekraani punkti. 7. Mis on gaaslahendusseadis? Lk 60 Kui katoodi ja anoodi vahelises ruumis on lisaks elektronidele ka ioonid. Gaaslahendusega seadise kest on täidetud madala rõhu all mingi inertgaasi või elavhõbedaauruga. Voolu liigse suurenemise vältimiseks peab ioonseadistel olema alati lülitatud anoodringi voolu piirav takisti, et anoodvool ei ületaks seadmele lubatavat voolu. 8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad

Elektroonika alused
202 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2

Elektroonika alused
76 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor * - tähis ei ole standardne ning on kasutusele võetud ainult käesolevas õppevahendis tänu heale mõistetavusele. Peale graafiliste tingmärkide kantakse juhtimisskeemidele mitmesuguseid vooluliiki, juhtmestikku ja juhtimisaparaate tähistavaid täht- ja muid tähiseid. Neid kasutatakse kas iseseisvatena või kombineerituna teiste tähistega Olulisemad nendest on toodud

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

see protsess peab toimuma võimalikult ilma signaali moonutusteta. Võimendamise protsess toimub toiteallika energia arvel ja sellest tulenevalt me võime vaadelda võimendit kui regulaatorit või ventiili, mis juhib toiteallika võimsust tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Võimendeid liigitatakse mitmesuguste tunnuste alusel. Nii võib liigitada võimendeid sõltuvalt sellest millist võimendus elementi kasutatakse vastavalt sellele on olemas lampvõimendid, transistor võimendid ja intergraal võimendid. Sõltuvalt sellest kas põhiliseks võimendatavaks parameetriks on pinge, vool või võimsus eristatakse pinge, voolu ja võimsus võimendeid. Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga.

Elektrotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

......................................................................55 2.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................................. 55 2.2. Trafod ja drosselid........................................................................................................... 60 2.3. Dioodid ja türistorid.......................................................................................................... 65 2.4. Transistorid...................................................................................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus .......................................................................................................... 80 2.7. Filtrid...................................................................................

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

7.Bipolaartransistor kui lüliti. Bipolaartransistoride germaaniumist või ränist pooljuhtstruktuur koosneb kolmest p- ja n-juhtivustüübiga kihist (pnp- või npn-struktuur) ning kahest nendevahelisest pn-siirdest. Ühe pn-siirde (näit emittersiirde) voolu muutumine põhjustab teise siirde (kollektorsiirde) takistuse muutumise. Bipolaartransistori tööks on vajalik erimärgiliste laengukandjate (neg elektronide ja pos aukude) olemasolu pooljuhis. 8.MOP-transistor. Metall-Oksiid-Pooljuht transistor. n ja p-kanaliga. 9.Pooljuhtdiood. Harilikult ühe pn-siirde või metall-pooljuhtkontaktiga ja kahe väljaviiguga pooljuhtseadis elektriliste suuruste muundamiseks. On töökindlad, kiiretoimelised, väikesed ja kerged ning tarbivad vähe võimsust. Kasut. Vahelduvvoolu alandamiseks, sageduse muundamiseks jne. 10.Dioodloogika. Võimendust teha ei saa, suuri pingeid sisse lasta pole ka mõtet. Dioodloogika realiseerib fakti, et

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

Parameetriline pinge stabilisaator Vt. joonis parameetriline pinge stabilisaator. 1. Kasutatud on stablitroni (Zeneri diood) omadusi p-n siirde läbilöögi piirkonnas st vastupingestatult. 2. Nominaalne stabiliseerimispinge on vahemikus 2,4 ­ 200/400 V +/- 20% 3. Selline stabilisaator tagab väljundpinge stabiilse oleku sisendpinge (toitepinge) ja koormusvoolu muutumise korral. 4. Tegemist on paralleelstabilisaatoriga, kuna stabilitron on ühendatud koormusega rööbiti Tööpõhimõte: 1. Kui muutumatu koormuse korral ( Ik = const.) sisendpinge e.toitepinge (Usis) väheneb siis selle tulemusena väheneb vool (Is) takistus Rb mille tulemusena omakorda väheneb vool stabilitronis Iz 2. Selle käigus muutub (suureneb) aga stabilitroni takistuse alalisvoolule, mille tulemusena väheneb pingelangu väärtus takistile Rb ning väljundpinge püsib

Elektroonika alused
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Võimendi projekt

Transistorvõimendite Kh ei ületa keskmistel sagedustel 1%. Teatud lülitustehniliste võtetega on saavutatav palju parem tulemus, kus Kh = 0,01%. Talitussagedusala alumise ja ülemise piiri alas harmooniliste tegur teataval määral suureneb. Signaaliallika ja võimendi baasi karakteristikud ei ole alati täpselt teada ja seetõttu loetakse, et nende harmooniliste tegurid liituvad geomeetriliselt. Kui näiteks võimendisse, mille Kh1 = 1% anda signaal magnetofonist, mille Kh2 = 2%, siis võimendi väljundsignaali Kh = ruutjuur (Kh1 ruudus + Kh2 ruudus). Sagedustunnusjoon Määrab alumise ja ülemise piirsageduse, millel sagedusmoonutus jääb etteantud piiridesse. Tehniliselt ei valmista raskusi teha võimendi sagedusalaga mõnest Hz-st kuni 100 kHz-ni, kuid valdava enamiku heliallikate sagedused koos ülemtoonidega mahuvad sagedusalasse 40...14 000 Hz. Seetõttu võimendi oluliselt laiem talitussagedusala ei paranda kuigivõrd heli

Elektriaparaadid
46 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses - Prax 3

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme

Elektroonika jõupooljuht...
104 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dielektrikud, pooljuhid, kiip, pooljuhtdiood, transistor

juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni ­ juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid ­ Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus ­ transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn ­pos, pnp ­ neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte ­ Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

reluktarrtsrrlootoleid. Sürrkroonmasina peamiseks erinevr-rseks asįirlkloollllļootoriga võrreldes on asjaolu' et trlasina er'gutamiseks ei kasutata indtttseeritud vooļusid. vai.J er'aļdi ergutusrnähist või püsitnagrreteid. Maņetvälja ja vooIu sõļturttattt juhtinlise 1loolest sarnanevad sįinkioottlnootor'id alalisvoolunrootoriteie. Kui sįįtrkroottnrootorite toitepilrge sagedust juhitakse sagedustnuundurist, sõltuvalt rootori pöördenurgast (rragr"r aļaiisvooļr"ķ rnootori kollektor korrurruteerib ankr'uvooIu), saadakse aļalisvooĮuajamile Sarnaste otnaciustega a.;alrl. ReĮuktantsmootorid (reaktiivsed sünkroorrttootorici) įiļlerrdavad etldas tlii asünkroorunootorite krri ka sünkroonmootorite onradusi. Käivitr-rsprotsessis ja liigkooLrnuse puhul töötab l'elLtktantsitlootor rrii nagu asütrkroorunootof, püsitalitluses. S. o. pät'ast käivitust ja juhnl kui koolrnusrr.ioment pole liiga suur I < I,2 Tn, aga samttti kui srjnkroonmootor.

Elektrotehnika ja elektroonika
27 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rakenduselektroonika

suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks

Elektriahelad ja elektroonika...
44 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Analoogelektroonika konspekt

Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori

Elektroonika
29 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakenduselekroonika

2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks heliseadmetes. See tähendab ta peab suutma võimendada helisagedusega signaale. Joonis 1.1.2

Rakenduselektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. 2

Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakendus elektroonika(3)spikk

Kahepoolse piiramise abil. Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles võivad olla dioodid, Sagedus:Ehk perioodi pöördväärtus.Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, stabinitronid või ka transistorid kui neid tüürida sulge või küllastus reziimi. Diood piirikud jagunevad voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad kahte liiki sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku või paralleelselt. Nii positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelat läbimisel impulside kuju nimetatud järjestik piirikus saadakse piiramine siis kui diood sulgub

Rakenduselektroonika
38 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektroonika vastused

Seade väljalülitamine 33. Kuidas saab peatada juhtivat türistori? Vastupingega 34. Millest koosneb diiak? 2 st dioodist 35. Mida eeldab triiaki tööpõhimõte? kahesuunalise 36. Mida nimetatakse kaheoperatsiooniliseks türistoriks? 37. Miks pakuvad GTO-d suurt huvi? 38. Kus kasutatakse GTO-sid laialdaselt? 5.2.2. Küsimused transistoridest 1. Kes on esimese siirdetransistori leiutaja? Bardeen 2. Mille eest autasustati leidureid Nobeli preemiaga? Bj transistor 3. Mitu legeeritud piirkonda on transistoril? 3 4. Mis on transistori oluline operatsioon? võimendus 5. Mis on enamuslaengukandjad npn-transistori baasis? aukud 6. Kuidas tekitab npn-bipolaartransistor võimenduse? IC>IB 7. Milline on tavaliselt emitteri dioodi eelpinge? Päripinge 8. Millisel alusel on tehtud bipolaartransistor? . . 9. Millisel klemmilt algab npn-transistori elektronide vool? kollektor 10. Milline on elektronide peamine toime npn-transistori baasis?

Elektriahelad ja elektroonika...
112 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Analoogelektroonika

Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator. Kaheastmeline takistusmahtuvussidestuses relaktsioongeneraator, mis tekitab peaaegu ristkülikulisi impulsse. Võimenduselementideks võivad olla elektronlambid või transistorid. Võib töötada isevõnke- või ootereziimis. Kasut raadiolokatsioonis, automaatikas jne. 24.Pingeväljundiga ja vooluväljundiga OV kasutamise eripärad. 25.LIHTNE ÜLESANNE IGAS PILETIS ("näppude peal" analüüsides arvutada OV-ga skeemi võimendustegur). Ku = R1/R2, kus Ku on võimendustegur, R1 on takisti OV ühel sisendil ja R2 on OV-ga paralleelselt ühendatud takisti. 26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t.

Elektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolumasin. Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi elektrimootortöömasin

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti

K ­ relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L ­ induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M ­ Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor. P ­ mõõteseadmed (näititavad, registreerivad mõõteseadmed, loendurid, kellad) Q ­ väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad) R ­ takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S ­ juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T ­ transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U ­ sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V ­ Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid ) W ­ kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid)

Elektriajamid
30 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV)

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun