Julio Iglesias abiellus 1990. aastal Hollandi modelli Miranda Johanna Maria Rijnsburgeriga. Nende kooselust on sündinud Miguel, Rodrigo, kaksikud Victoria ja Cristina ja Guillermo 8)Millisest muinasjutust on järgmine katkend pärilt? Lapsed tahtsid põgeneda nii ruttu kui võimalik, aga enne lahkumist vaatasid nad veelkord nõia majas ringi ja hästi tegid, sest nad leidsid suured korvitäied kuldmünte ja sädelevaid kalliskive. Vanamoor oli olnud vist kõige rikkam nõid maailmas! Lapsed toppisid taskud kulda ja kalliskive täis, sidusid taskurätikud kompsuks ja Greteke valas põllegi täis. 9)Kui 7.klassi õpilased on sündinud 1997.aastal, siis kui vanad on nad praegu? 10)Koosta sassi aetud sõnadest laused 1) täna; 3.klassi; toimub; koos; klassiõhtu; 7.klassiga 2)see; kümnes; viimane; ja; on; kõige; küsimus;
Pikad laused on Raua puhul normaalsed , üllatuseks oli kohe esimesel lehel üüratult pikk lause : ,,Mõned aastad varem märkas rühm patrullivaid miilitsaid mind raekoja platsil sajandeid näinud munakive embamas ning et nende töökirjeldusse kuulus minusuguste vendade üleskorjamine, toppisid nad mu koos mingite Mähe pättidega ,,sidrunisse" ning sõidutasid Pärnu maantee alguses asuvasse kainestusmajja." Väljendab teiste inimeste pilke ja nimetab neid : vaatas mind ,,ära-oled-oma-elu-rikkunud- pilguga" Huvitavad laused , mis ajavad naerma ja samas ka mõistatama: kiitsakas narkoloog lõvi keha ning opossumi lõhnaga mehele. 2. Emapiimaga alateadvusesse uhutud oskuse aknast välja vaatamata ööl ja päeval vahet teha. Õige spordipoiss suusatab seni,kuni till härmas
(„Meie külvame vilja, kuid meie endi laud on tühi. Meie pressime viinamarju, kuid veini joob keegi teine“) Seepeale nägi Kuningas rüüd, mida nad koovad ning tuli välja, et see on Noore Kuninga enda kroonimisrüü. 2)Ta lamas galeeri(antiik- ja keskaegne hrl. kahemastiline aerudega sõjalaev) pardal, kus sõudsid orjad. Orjadel polnud õigeid riideidki. Neegrid haarasid järsku kõige noorema, vabastasid ta ahelatest, toppisid tema ninasõõrmed ja kõrvad vaha täis ning sidusid suure kivi tema vöö külge. Seejärel viskasid nad redeli üle parda ja ori ronis mööda redelt alla ja kadus merre. Mõne aja pärast tõusis ta hingeldades veest välja, pärl paremas pihus. Üha uuesti tõusis ta merest, orjad võtsid pärli, lükkasid ta tagasi ning ise jäid tukkuma. Siis tõusis ta viimast korda, kukkus tekile ja tema kõrvadest ning silmadest purskas veri. Teised viskasid ta üle parda. Galeeri peremees naeris,
pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud. Kaeluse sulgesid nad kas niidist punutud nööri või väikese vitssõlega. Särgisaba toppisid mehed reeglina pükstesse, mõnes Kagu-Eesti paigas oli kombeks see aga pükstele jätta. Materjalilt jagunesid meestepüksid villasteks talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid. Sukad seoti põlve all üles värvilistest villastest lõngadest sukapaeltega. Särgile pandi siidihõlmadega vest, seoti tasku. Pidulikkuse näitajaks oli täisvillane pikk-kuub, mis oli paikkonniti erineva lõike ja kaunistustega
teha, kuid suure tõenäosusega võib öelda, etüldiselt ehal suguühteni ei mindud. Üksikuid juhtumeid muidugi oli, kuidüldiselt mitte. Ehalkäimine oli kombeks kõikjal, üle kogu Eestimaa. Tüdrukud läsid juba maarjapäevast alates välja magama. Et siis veel küllaltki külm oli, tõid poisid neile kasukaid ja sellest peale algas ka ehalkäimine. Et saada õigust ehal käia, selleks pidi poiss olema leeris käinud. Kui keegi noorem poiss seda üritas, toppisid teised talle karistuseks nõgeseid püksi. Ka jälgisid külapoisid kiivalt, et nende tüdrukute juurde ei tuleks võõraid poisse. Kui võõras tabati, sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga. Mõned peremehed püüdsid ehakäimise kombe vastu ka võidelda, kuid enamasti üksnes suusoojaks, üks pereisa õelnud: "Peab tänama kui
dokumente, mis tõestasid seda.Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui raad sai teada ,et linna jutustajad ei tohtinud koostrisse diskuteerima minna ,said nad vihaseks ja hakkasid all keldris püsse paugutama ja katsetama. Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid. Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad kloostrisse jutustama kolm pühapäeva järjest linna jutustajad.Ja nad nõudsid,et kõikide
novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre.Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse. Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad. Laske mardid tuppa tulla! Mardi küüned külmetavad, Mardi varbad valutavad! Tuppa tulles mardid laulsid ja tervitasid kõiki viisakalt.Tantsu saatis selline laulukild: ,,Mart ei tantsi muidu,mart see tantsib maksu eest,ühe tüki maugu eest,tüki lambaliha eest.." Mardilaulud
Õpetaja Mesi ja Matilda said lähedasteks sõpradeks. Mõned nädalad hiljem tunnistas Matilda õpetaja Meele, et tema võime silmade abil asju liigutada on kadunud. Õpetaja arvas, et võime tekkis, kui Matilda ei saanud oma energiat koolis piisavalt rakendada, kuid kuna nüüd on tal energiat tarvis uute asjade õppimiseks, seda lihtsalt enam üle ei jää. Matilda oli rahul, sest ta ei tahtnudki kogu elu mingi imetegija olla. Kui Matilda koju läks, avastas ta majas kaose. Ema ja isa toppisid asju paaniliselt kottidesse. Vanemad teatasid, et poole tunni pärast lendavad nad Hispaaniasse ja ei tule enam kunagi tagasi. Matildal kästi vait olla ja asjad ruttu kokku pakkida. Matida tormas oma murega õpetaja mee juurde. Õpetaja rääkis Matildale, et tema isa on sisse kukkunud varastatud autode müümisega. Politsei oli tal kannul. Matilda palus õpetajat, et see ta enda juurde võtaks. Õpetaja oleks olnud nõus, kuid ta kartis, et see ei ole võimalik
Kord leidis eit metsast väga suure seene, tahtis koju viia, aga seene all elasid väiksed mehikesed. Mehikesed kutsusid eide külla ja pakkusid talle varandust, eideke võttis kolm vasksest münti. Kui eit koju jõudis muutusid mündid suurteks kuldrahadeks. Õel eit oma tütrega tahtsid rikkaks saada, hurjutasid, et hea eit nii vähe raha võttis ja läksid ise mehikeste juurde. Nad oli mehikesetega ebaviisakad, nõudsid varandust ning toppisid kartulikoti kulda täis, koju jõudes oli kuld muutunud kivideks.) Tavaliselt on vaene hea ja abivalmis ning rikas ülbe ja ükskõikne. Vaene hea ja rikas halb: “Ahjualuses” kubjas vs vaene kokk, “Rikas vend ja vaene vend” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html ,,Vaene mees ja kivide isand” August Jakobson (Mees jäi haigeks, tahtis toa soojaks kütta, aga puid ei olnud. Läks rikka peremehe käest puid küsima, aga too ei andnud. Koju minnes
jutustama. Tuli leida peategelane, kes oleks alati ,,varnast võtta." Selleks kujuneski 12 karvane koer Parbu, kellel siis kirjanik laskis kõiksugu kentsakaid juhtumisi ning äpardusi läbi elada. Analüüs: minu meelest on tegu toredate lühikeste paladega, kus nagu juba tavaks, ei puudu ka kasvatuslik ja õpetuslik moment. Ainult mis mulle ei meeldinud oli loos ,,Koerad asuvad teele," kus ,,koerad toppisid piibud sammalt ja saepuru täis, panid tule otsa ja lasksid tublisti sõita. Kurnäule anti kõvasti piitsa." Minu arust pole just kuigi õige väikestele lastele (kellele need viis lugu mõeldud on) suitsetamise ja piitsa andmise teemat sisse tuua. Mina loeksin oma lapsele vaid ülejäänud neli lugu ette, selle jätaks välja. Kui laps saab suuemaks, siis palun väga, lugegu, kuid minu põhimõtted lapsele õhtujutuks sellist lugu ette lugeda ei luba. ,,Pett ja Parbu" (1928)
minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli. Varsti sattusid nad Aeoluse saarele. Aeolus andis neile anuma soodsa tuulega, mille abil oleksid nad kiiresti koju jõudnud, kuid meeskond avas anuma ning puhkes torm, mis viis nad väga kaugele. Kirke saarel puutusid nad kokku nõiaga, kes mehi sigadeks muutis. Nad möödusid sireenidest, kelle laulu tahtis Odysseus kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata. Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased, kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid
ja ta ruttas tüdrukut päästma - esiti läks ta Tambeti ja Malle koju, see oli tühi, ta vaatas hundilauta, sisistas ussisõnad unitades teised ulguvad hundid, ühele kargas selga ja kihutas hiide, haaras Hiie hundiselga koos endaga ning nad kihutasid minema, aegapikku hakkas aga hunt väsima, 2 inimesti oli liig, nad kuulsid Tambeti hundikarja neile lähenemas, Leemet sisistas jälle ussisõnu, kuid hundid ei uinunud, Ülgas röökis, et nad toppisid huntide kõrvad vaiku täis, nad olid väljapääsmatus olukorras - järsku ilmus ühe hundi seljas välja Hiie ema Mall, kes andis kiirelt Leemetile nõu põgeneda paadiga üle mere, nii poiss tegutseski, Mall oli siiski ema ja tütre ohverdamine oli ka tema jaoks liig, paat oligi olemas ja Leemetil õnnestus tüdrukuga põgenema pääseda 21. - Hiie ja Leemet triivisid mööda merd sihitult, ootasid päikesetõusu, et aru saada, kus nad on,
vaimud armastavad verd juua. O pidi vaimud mõõgaga ära ajama kuniks ta T'ga rääkida saab. Nii tehtigi ja prohvet teatas, et suurim oht ootab mehi saarel, kus elavad Heliose (Päike) veised, kellele ei võinud viga teha. Pärast ennustust nägi O mitmeid oma sõpru, kes Trooja all langenud olid. Lõpuks lahkusid O ja company sealt. Kirke jutu järgi mööduvad nad sireenide saarest, kelle laul muudab meeste mälu, nii et lõpuks mehed surevadki. Mehed toppisid kõrvad vaha täis ning ennast lasi O siduda masti külge, et kuulsate sireenide laulu kuulata. Järgmine oht oli läbisõit Skylla ja Charybdise vahelt. Täna Athenale pääseti siitki, aga kuus meeskonnaliiget surid ikkagi. Saabudes Päikese saarel, tapsid O mehed käsule vaatamata pühasid veiseid ning sõid neid. Päike lasi välgul laeva tabada ning kõik peale O uppusid. Nii triiviski ta Kalypso saarele ja sealt faiaakide juurde.
O pidi vaimud mõõgaga ära ajama kuniks ta T’ga rääkida saab. Nii tehtigi ja prohvet teatas, et suurim oht ootab mehi saarel, kus elavad Heliose (Päike) veised, kellele ei võinud viga teha. Pärast ennustust nägi O mitmeid oma sõpru, kes Trooja all langenud olid. Lõpuks lahkusid O ja company sealt. Kirke jutu järgi mööduvad nad sireenide saarest, kelle laul muudab meeste mälu, nii et lõpuks mehed surevadki. Mehed toppisid kõrvad vaha täis ning ennast lasi O siduda masti külge, et kuulsate sireenide laulu kuulata. Järgmine oht oli läbisõit Skylla ja Charybdise vahelt. Täna Athenale pääseti siitki, aga kuus meeskonnaliiget surid ikkagi. Saabudes Päikese saarel, tapsid O mehed käsule vaatamata pühasid veiseid ning sõid neid. Päike lasi välgul laeva tabada ning kõik peale O uppusid. Nii triiviski ta Kalypso saarele ja sealt faiaakide juurde.
Sünnikoht: Harala Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis -- seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid viljakottidesse villad, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese leitud raha. Perekond: naine Johanna Juurefeldt 24 Surmapõhjus: loomulik surm 4.66. Johanna Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: süüdimatu; arvas, et tema pole tappes ja varastades midagi halba teinud; enesekindel; julm; Lugu: Kakskümmend aastat pärast vargust läks Johanna Tartu turule Parve rahva kraami müüma
üle. Juudid tõotasid võtta vastutuse Jeesuse valatud vere eest enda ja oma laste peale. Nii pesi Pilatus oma käed kohtuotsuse langetamisest puhtaks ja käskis Jeesuse risti lüüa. Kristust pilgati, peksti, teotati. Pilatus lasi teda juutide verejanu rahuldamiseks piitsutada. Soldatid panid Jeesusele pähe kibuvitsaokstest pärja ja surusid ta paremasse kätte pillirookepi. Siis heitsid nad tema ette põlvili maha ja ütlesid naerdes: ,,Tere, juuda rahva kuningas!", sülitasid ja toppisid Jeesusele selga purpurmantli. Seejärel kandis Jeesus ise oma risti läbi Jeruusalemma teisele poole linnamüüri, kohta, mida nimetati Kolgataks. Teel Kolgatale palus Jeesus juua. Talle anti sapiga segatud äädikat. Hukkamispaigas rammiti ristitulp maasse ja Jeesus naelutati risti põikpuule. Kiiruga saadeti veel kaks kurjategijat hukkamisele. Need löödi risti Jeesusest paremal ja vasakul. Jeesuse ristile kinnitati tema surmamise põhjendus - märk INRI
segamini läksid, risti-rästi üksteise peale kuhjusid, üksteisesse lõikusid; tihe võrk öövahtkondi, patrulle, vahiposte oli täiesti asjata, sest nende vahelt pääsesid relvastatud vargad, röövlid ja mässajad ilusasti läbi. Selles korratuses polnud siis ka midagi kuulmatut, kui mõni jõuk mingile lossile, paleele või majale kõige rahvarikkamas kohas kallale tungis. Enamasti tulid naabrid alles siis appi, kui riisumine juba nende enes-teni ulatus. Tulistamist kuuldes toppisid nad kõrvad kinni, sulgesid aknaluugid, barrikadeerisid uksed, jättes löömingu saatuse hooleks, tulgu siis valvesalgad appi või mitte. Järgmisel päeval kõneldi Pariisis: «Täna öösel tungiti Etienne Barbette'i majja. Marssal de Cler- 400 mont sai nahatäie» jne. Sellepärast polnud üksnes kuninglikel residentsidel, nagu Louvre'il, Justiitspaleel, Bastille'l, Tornikeste lossil, vaid ka lihtsalt läänihärrade asukohtadel, nagu Petit-Bourboni, Sensi, Angoule-me'i lossil jne
» «Teil on jälle õigus, hertsog,» ütles kuningas. Ta hakkas paari sammu Jcaugusel minust kardina all kobama. Litsusin ennast kõvasti vastu seina ja olin üsna tasa, kuigi värisesin. Mõtlesin, mis mehed küll ütleksid, kui nad mu leiaksid; ja arvasin, mis oleks kõige parem teha, kui nad mu leiaksid. Aga kuningas sai koti kätte, enne kui ma oma mõtte jõudsin lõpule mõelda, ega aimanudki, et ma olin lähedal. Nad lükkasid koti sulgpadja all oleva õlgkoti praost sisse, toppisid selle paari jala sügavusele õlgedesse ja ütlesid: «Tehtud! Neeger raputab ainult sulepatja ja liigutab õlgkotti ainult ehk paar korda aastas; nii pole rahapaun nüüd enam hädaohus.» Aga ma teadsin asja paremini. Mul oli kott käes, enne kui nad jõudsid trepist täiesti alla. Läksin käsikaudu kobades üles oma kambrisse ja peitsin koti parema peidukoha leidmiseni esialgu sinna. Arvasin, et parem on kott peita kuhugi väljapoole maja, sest
annaabi.ee 
