TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa.
Keemia meie igapäeva elus Andrea Neerot K113 Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsitletakse ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tõest väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omada teadmisi keemiast.Kogu meid ümbritsev mateeria koosneb Mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest,
Keemia ja ühiskonna seosed Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast. Kogu ümbritsev mateeria koosneb mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse
Bioloogilised ohutegurid on: 1) bakterid 2) viirused 3) seened 4) rakukultuurid 5) inimese endoparasiidid 6) muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Keemilised ohutegurid on: 1) Kemikaalid töökeskkonnas ( toksilised gaasid, lämmastik, CO2, CO) 2) Kemikaal- aine või valmistis, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel. 3) Ohtlik kemikaal- mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Füsioloogilised ohutegurid on: 1) Kemikaalid töökeskkonnas 2) Raskuste käsitsi teisaldamise tingimused 3) Libe ja konarlik põrand 4) Tööaeg/puhkeaeg 5) Toitumise võimalused 6) Alkohol ja suitsetamine 7) Psühhosotsiaalsed aspektid Psühholoogilised ohutegurid on: 1) Üksluine töö
a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus Keemiline- looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend Bioloogiline- bakterid, viirused, seened Füsioloogilised ja psühholoogilised füüsilise töö raskus, halb töökorraldus, pikaajaline üksinda töötamine Millised nõuded on puhkeruumile? Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada. Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Aru sain, seda korraldatakse siis kui vaja, ala kui on riski oht.
2)lokaalne ehk kohtvibratsioon. 3) öötsumine. Vibratsiooni toimel kujuneb tervisekahjustus välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes(valud, suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud. Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.Keemilised ohutegurid kutsealase tegevuse erinevad gaasid, aurud, vedeliku , aerosool, suits, tolm ja tahkena .Sagedaseim sisisemine kehasse toimub hingamisteede kaudu kopsudess ja sealt kogu kehasse. Kemikaalide sattumine suhu vöimalik pesemata käte abil, suitsetamine , söömine.Bensiini suhu bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine(bensiin).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale . Keskkonnaothtlikuse seisukohalt samuti 5 klassi . 1
(2^1) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
(21) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2003, 23, 144 jõust. 1.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. § 3. Kemikaali identifitseerimine (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel. (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. § 4. Kemikaali käitlemine Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. § 5. Ohtlik kemikaal
käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. (2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega. § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. § 3. Kemikaali identifitseerimine (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel. (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri. (3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.
(21) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
(21) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] § 2. Kemikaali mõiste (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 3. Kemikaali identifitseerimine [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004]
2) nõuded ohtlikest ainetest valmististele. 3) piirangudkeelud oa ja valmististe turustamisel ja kasutamisel. Eesti õiguses: + kemikaaliseadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korrald ja kemikaali käitlemisega seotud majtegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. Kemikaal aine või valmistis (=väh kahe aine segu), mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse (püsivuse säilitamiseks jt lisandid) teel (va. lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist). Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib (alates ohtlikkuse alammäärast) kahjustada tervist, kk või vara (künniskogusest alates põhjustab tervisekahjustuse, surma vm raske tagajärjega suurõnnetuse; e/v ei tohi omada suuremat kogust kui künniskogust). Ohtlik on ettevõte, kus
2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott). Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, aur. Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on
annaabi.ee 
