Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj
Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Kuigi tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud kogu inimkonnale kaasa unustamatut kahju, on see toonud ka kasu. Ilma selleta ei tuleks paljud riigid toime, kuna saadav energiahulk on suurim võimalikest tootmismahtudest. Tuumaenergia on praegu ja arvatavasti ka tulevikus üks peamisi energia tootmise allikaid.
heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi negatiivne mõju: ühiskonnal saamata jäänud heaolu liiklusõnnetuste ja elukeskkonna halvenemise tõttu Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? • Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele • Tootmise spetsialiseerumine – tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult • Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia (mastaabiefekt) Veoteenuse eripärad, Konjunktuursed kõikumised , mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised , mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol i
transpordi pealt · Toote hinnakuvandit on võimalik odavamaks muuta ka järelmaksu või liisingut kasutades kliendid ei tunneta igakuiseid liisingmakseid sama suurena võrreldes toote eest kohese maksmisega. [ 1 ] 1.2 Müügikasumi kujunemine Ettevõtte kulud jagunevad üldjoontes kaheks: · muutuvad ehk otsesed kulud toote valmistamisel tekkivad kulud, mille suurus sõltub otseselt tootmismahtudest (näiteks otsene materjali või tööjõukulu, pakendikulu); 3 · püsikulud, mille suurus ei sõltu otseselt mahtudest (nt. koolitus, reklaam, juhtide palgad, kontoritarbed, jms). Toote müügikasum toote tegeliku müügihinna ja omahinna vahe. Ettevõtte poolt teenitav müügikasum peaks ära katma kõik ettevõtte püsikulud. Müügikasumi maksimeerimiseks on tavaliselt kaks võimalust:
teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega – Reisijateveol sõitjaid ajaühikus kilomeetri kohta), Liiklusvoog (– sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta) d. Veoteenuse iseloomulikke jooni Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele Tootmise spetsialiseerumine Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida. • Teenuse müük on sisuliselt inim ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga. • Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus).
Keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q 0 110 75 60 55 54 56 62,86 72½ Keskmised kogukulud ATC=AFC+AFC 0 190 115 86 75 70 70 74,29 82½ Piirkulu MC=TC / Q=TVC / Q 0 110 40 30 40 50 70 100 140 30. 1. pika perioodi keskmised kulud LRATC on alati minimaalsed, seepärast valime kolme tootmismahtudest ehk firma suurusvariantidest sellise, mis võimaldavad valitud toodangu kogust valmistada kõige väiksemate ühikukuludeg; 2.MP= - 8 10 7 5 3 1 Toodangu kogus Q (TP) 10 20 30 40 50 60 70 80 90 LRATC 1 0,90 0,80 0,76 0,79 0,83 0,80 0,95 1,05 Valitud tootmismahu variant I I II II II II III III III Vt ka ülesande 25 joonis 6.3
Arvutid, mida on plaanis tootma hakata, on võimsad ja kasutajasõbralikud nii sisult kui ka välimuselt. Firma eesmärgiks on muuta arvuti korpuse välimust ilusamaks ja olemust tähtsamaks ning sellega saavutada kindel koht turul. Ettevõtte tugevuseks on suur turg ja uudne toode ning vähene konkurents. Enda kinnitamine turul tundub antud oludes väga kindel. Toote kõrge hind on enamjaolt tingitud vähesest pakkumisest ja väikestest tootmismahtudest. Arvestatud on ka sellega, et toodang on rohkem mõeldud inimestele, kes seda endale lubada saavad. Olemas on vaid üks teadaolev konkurent, kes tegutseb Jaapanis turu jagamisega ei tohiks probleeme tekkida. Kasutades tänapäevaseid turustamise- ja müügikanaleid, on klientideni jõudmine lihtne. Reklaamiks ja toodete müügiks on plaan kasutada kõiki interneti võimalusi. Klientidega suhtlemine on väga tähtis, sest paljud
individualiseeritusele, sh ka diferentseeritud kapitaliosakud ja intressid. Lisandväärtusühistu: x = kõrge, osutab suurtele kauba- või toorainemahtudele mastaabiefekti saavutamiseks; y = kõrge, osutades tugevale diferentseeritusele kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks; z = kõrge, osutades liikmete kõrgele individualiseeritusele ja proportsionaalsetele panustele sõltuvalt tootmismahtudest. Nimetatud neli äärmuslikku mudelit ja nende vahepealsed kombinatsioonid nelja nurga vahel on omavahel tihedalt seotud, mis tähendab, et ühistutes on esindatud kõigi nelja äärmusliku mudeli mõjud. Kuigi need mõjud on olemas, ei saa neid ühistuid käsitleda äärmuslikena. Kirjeldage ühistute ja kapitaliühingute koostöövõimalusi. Liikmete seisukohalt on koostööl mitmeid nüansse ja erisusi, mida ühistute liikmed peavad teadma.
• Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: • alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), • alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3
6. Transport (veondus) logistikas (tarneahela siduv lüli) Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat. Mis põhjustab suuremat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järgi Tootmise spetsialiseerumine - Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult. Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia. Sotsiaalne mobiilsus st sotsiaalmajanduslikud vajadused (kultuur, sport jne); elukoha ja töökoha geograafiline eraldatus - Tootmise mastaabisääst, võrdlus Big is beautiful ärimudel - mida suurem on tootmine, seda madalamaks muutub ühe ühiku kulu Veoteenuse eripärad: - Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida.
kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja valmistoodete transporti tootmises, teeninduses ja kaubanduses. Tootmise spetsialiseerumine tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia (mastaabiefekt) Sotsiaalne mobiilsus (vt) sotsiaal-majanduslikud vajadused kultuur, sport jne elu- ja töökoha geograafiline eraldatus (pendelränne,valglinnastumine) · Veoteenuse eripärad- · Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida. · Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga.
Väärtuse loomise struktuur – tugev kaubamärk eeldab kõrget kvaliteeti, Rentimine/Liising – T kvaliteedi pideva paranemisega seotud kulud Litsentseerimine – te Püsikulud – tööjõud, seadmete ja hoonete rent/liising, fikseeritud mahtudega lepingud tarnijatega. Muutuvkulud – Tootmismahtudest sõltuvad kulud 8 3.1 Toyota ajalugu Vaatamata sellele, et Toyota pidevalt areneb ja paraneb (aastas registreeritakse ca 9 uut tehnoloogilist parandust iga töötaja kohta. Kokku üle 3 miljoni paranduse iga aasta), firma evolutsioonis võib välja tuua mõned olulised etapid, kus turule pakutud uuendused (variatsioonid evolutsiooniteooria mõistes) edukalt läbisid kasutajate selektsiooni ning
· 1984: piimakvoodid · 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid · 1992: MacSharry reformid turukorralduse hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega tootmise vähendamisele suunatud abinõud, meetmed talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite suurendamine · Agenda 2000 jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega · 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest 91.EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus · Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine. Vajalikkus: · Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut. · Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
1984: piimakvoodid 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid 1992: MacSharry reformid turukorralduse hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega tootmise vähendamisele suunatud abinõud, meetmed talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite suurendamine Agenda 2000 jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest 91.EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine. Vajalikkus: Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut. Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
· 1984: piimakvoodid · 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid · 1992: MacSharry reformid turukorralduse hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega tootmise vähendamisele suunatud abinõud, meetmed talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite suurendamine · Agenda 2000 jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega · 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest 91.EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus · Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine. Vajalikkus: · Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut. · Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
· 1984: piimakvoodid · 1988: teravilja ja õlitaimede kvoodid · 1992: MacSharry reformid turukorralduse hindade vähendamine, hinnatoetuste asendamine otsetoetustega tootmise vähendamisele suunatud abinõud, meetmed talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite suurendamine · Agenda 2000 jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega · 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest 91.EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus · Põhieesmärgiks igakülgse ja harmoonilise regionaalarengu edendamine, eriti eri regioonide arengutaseme ühtlustamine ming mahajäämuse vähendamine. Vajalikkus: · Mahajäänud piirkondade kasutamata jäänud ressursside rakendamine, mis võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi sissetulekut. · Inflatsiooni vähendamine ja majanduskasvu suurendamine erinevate regioonide võrdse arendamise läbi.
· 1992 MacSharry reformid o Turukorralduse hindade vähendamine o Hinnatoetuste asendamine otsetoetustega o Tootmise vähendamisele suunatud abinõud o Meetmed talude ümberstruktureerimiseks o Struktuursete vahendite suurendamine · Agenda 2000 o Jätkata 1992a reforme: eelkõige sekkumishindade alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega · 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest REGIONAALPOLIITIKA 33. EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus · Eesmärk: Euroopa tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng · Vajalikkus: o Kõigil peab olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest o Võimaldab vähendada inflatsiooni ja suurendada majanduskasvu o Puudumine on takistuseks süvendatud majandus- ja rahandusintegratsioonile 34. EL struktuurifondid (keda/mida toetatakse, suhteline maht)
talude ümberstruktureerimiseks, struktuursete vahendite Toetatakse liikmesriike, kelle SKP on alla 90% EL suurendamine keskmisest. · Agenda 2000 MIDA? jätkata 1992. a. reforme: eelkõige sekkumishindade Liikmesriikide poolt rahastamiseks esitatavad alandamine ja kompenseerimine otsetoetustega projektid. · 2002 r-kava: toetuste lahtisidumine tootmismahtudest Peavad kuuluma 2 valdkonda: keskkonna või transpordi infrastruktuuri projektid. 92. EL regionaalpoliitika: põhieesmärgid ja vajalikkus Keskkonna: aidatakse kaasa EL keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Projektid
· Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. · Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: · alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), · alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3
annaabi.ee 
