V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700 Kasukate jääk 2 tk. nr. 36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1. partii 200 m 1 m hind 4,64 2. partii 355 m 1 m hind 4,26 Tootmises kasutati ja tootmiskuludesse kanti 250 meetrit riiet. • Kui palju riiet kantakse kuludesse? • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu? 124 * 5,1 = 632,4 200 * 4,64 = 928,0 355 * 4,26 = 1512,3 679 30 72,7 30 72,7/679 = 4,52533 Kuludesse 250 * 4,52533 = 1131,33 Saldo: 679 – 250 = 429 * 4,52533 = 19 41,67 4. Varude arvestamise FIFO meetod Kaupluses kasutatakse varude arvestamisel FIFO meetodit. Saldo: 43 pintslit ühiku hind 3,43
- Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon:
12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145. Inventuuri tulemusel tuvastati, et varude lõppseis on 8 tükki. Varude lõppjäägi maksumus: 6*145 + 2*140 = 1150 Aruandeperioodi kuludesse kantakse varusid: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 1150 = 3170 Lausendid kauba ja materjalide kuluks kandmisel: a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 5 Dokumentatsioon Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Kauba ja tootmisvarude vastuvõtmisel tuleb kontrollida vastuvõetavate väärtuste kogust ja kvaliteeti ning võrrelda neid saatedokumentidel näidatuga. Saatedokumentidele teeb väärtuse
Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba; maavara kaevandamise luba; geoloogilise uuringu luba; üldgeoloogilise uurimistöö luba; Raieluba - KKA Jahiluba – jahipiirkonna haldaja PVT – Parim võimalik tehnika. Selle kasutamist eeldab kkluba. Keskkonnatasu seadus Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: - Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist - Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist - Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist - Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid
Arukat sotsiaalpoliitikat on vaja ka Eesti majandusele. Selle jätkusuutlikku arengut ohustavad asotsiaalide karjad; getod Tallinna sees ja ümber; riigi asemel mängureegleid kehtestav ning makse koguv maffia; varavastaste kuritegude suur arv ja eelnevast tulenevad kõrged turvamiskulud. Meil on miljoni elaniku kohta politseinikke ja turvamehi rohkem kui arenenud riikides. Ja tulevikus võib neid veel rohkem vaja minna. See kõik läheb aga tootmiskuludesse ja alandab ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti suurim majanduslik oht on asjaolu, et "kaotajate" lapsed jätavad üha enam kooli pooleli. Igal aastal suureneb põhihariduseta noorte arv umbes tuhande võrra. Vaesus taastoodab vaesust. Selline areng on riigile ohtlik ja äärmiselt kulukas. Sellele - suure tõenäosusega töötute - seltskonnale tuleb maksta sotsiaaltoetusi, ehitada vanglaid ja sotsiaalmaju, organiseerida narkosõltuvuse ravi jne. Niisugused töötud ja vaesed inimesed on
juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa. Amortisatsioonikulu – Tootmiskuludesse kantav amortisatsioonisumma. Amortisatsiooniperiood – Raamatupidamise sise-eeskirjades määratud ajavahemik, mille kestel mingit liiki põhivara maksumus kantakse kuludesse. Arendusfaas – Toote elutsükli lõik, mille kestel uut toodet veel ei müüda, aga kulutusi selle loomiseks ja müümiseks juba tehakse. Aruandeperiood – Aruandeajavahemik; ajavahemik (kuu, kvartal, aasta), mille kohta koostatakse raamatupdamisaruanne.
Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Loodusvara kasutusõiguse tasu: Kasvava metsa raieõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Vee erikasutusõiguse tasu; Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist
Raieloa riigimetsas raiumiseks annab metskond, munitsipaalmetsas - vallavalitsus. Ehitusloa väljastab valla-või linnavalitsus. Keskkonnaload on näiteks jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu- keskkonnakasutuse hind. Kohustuslik makse Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt Maksab tootja Läheb tootmiskuludesse Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Loodusvara kasutusõiguse tasu: Kasvava metsa raieõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Vee erikasutusõiguse tasu; Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist
· Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse · keskkonna rikkumise, · saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks · ei kanta üle ühiskonnalevaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus. Keskkonnatasu kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks, laekub riigieelarvelisse sihtotstarbeliselt, maksab tootja, läheb tootmiskuludesse, mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Keskkonnamaks kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub riigieelarvesse; maksab tarbija; ei lähe tootmiskuludesse; ei mõjuta tootjat vähem saastama; mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist; ergutada
o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks; laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt; maksab tootja; läheb tootmiskuludesse; mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama keskkonnamaks – kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub riigieelarvesse; maksab tarbija; ei lähe tootmiskuludesse; ei mõjuta tootjat vähem saastama; mõjutab tarbijat vähem tarbima loodusvara kasutusõiguse tasu: o kasvava metsa raieõiguse tasu o maavara kaevandamisõiguse tasu
· Tööjõukulu · Seadmete hooldus ja remont · Tootmishoonete kütte ja valgustusenergia · Muud kulud Põhikulud + lisakulud = tootmiskulud 102 · Tootmise lisakulude jaotamine protsess, mille käigus kaudsed kulud jaotatakse üksiktoodete (teenuste) vahel · I etapp: abistavate (teenindavate) üksuste teenuste (tööde) kulude arvestamine ja kandmine antud üksuse tootmiskuludesse; tootmispõhiüksustes endis tekkivate tootmise lisakulude arvestus. · II etapp: abistavate üksuste kulude jaotamine nende teenuseid tarbinud põhitootmisüksuste, teiste abistavate üksuste, turustuse ja üldhalduse funktsioone täitvate üksuste vahel. 103 · III etapp: põhitootmisüksuste tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude kalkuleerimine ning toodete, teenuste
esimene kaubapartii, seejärel teine jne), hinnatuna vastava kaubapartii soetusmaksumuses. Bilansis hinnatakse kauba lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud kaubapartii(de) soetushinnas. Aruandeperioodil müüdud kauba soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK Lausendid kauba ja materjalide kuluks kandmisel: a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 4. Dokumentatsioon. Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Kauba ja tootmisvarude vastuvõtmisel tuleb kontrollida vastuvõetavate väärtuste kogust ja kvaliteeti ning võrrelda neid saatedokumentidel näidatuga. Saatedokumentidele teeb
3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu? • Kohustuslik makse • Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt • Maksab tootja • Läheb tootmiskuludesse • Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis
alusel) põhinevad meetodid. Detaileelarvestamine ühikhindade alusel põhineb kululiikide ühikmaksumusel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. Eelarvete koostamiseks arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. 14. Mis vahe on kalkulatsiooni ja eelarve vahel Kalkulatsioon ehk arvutlus - erimetoodika järgi koostatud arvutus, millega leitakse toote või teenuse omahind või hind, tootmiskuludesse arvatav amortisatsioonieraldiste summa, kaubandusettevõttele kaupade müügist laekuv hinnatäiendi summa jms. Eelarve - riigi, halduspiirkonna, ettevõtte, organisatsiooni või asutuse eeldatavate tulude ja kulude arvutlus (kalkulatsioon) eelolevaks perioodiks (harilikult aastaks, kvartaliks või kuuks). 15. Mis on kulude liigitamine Kulude liigitamine (cost classifieation) - ehituskulude kindlatesse kulurühmadesse järjestamise kord.
keskkonnakaitsesse · Tegevus peab olema teostatav, asjakohane, jätkusuutlik · Riigi võetud kohustusi toetav · Puudub ühtne eesmärk, vähe teadlikkust 7.4 Keskkonnahüvitised, keskkonnamaksud Keskkonnatasu on · keskkonna kasutusõiguse hind · kohustuslik makse · kasutatakse reegline keskkonnakaitse rahastamiseks · laekub riirgieelarvesse sihtotstarbeliselt · maksab tootja · läheb tootmiskuludesse · mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid kasutusele võtma Vastavalt keskkonnatasude seadusele: keskkonnatasud jaotatakse: loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks Keskkonnatasude eesmärk: · ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist · tõhustada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist · toetada riigi keskkonnakaitse haldusaktide kasutamist ning suurendada nende tõhusust
annaabi.ee 
