NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent.
kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud Amort. x x x generaatorid x x x elekter x x x õlid ja muud x x x muud tootm otsek. x x x mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k. x x muu üldhaldus x x raamatupidamine x x keskkonna saast. x x Tootmislik omahind Osakuluarvestus
Vesiniku saamine laboris: a)Zn+2HCl=ZnCl+H2 b)2H2O=O2+2H2 c)2Na+2H2O=2NaOH+H2.Vesiniku saamine tööstuses: CH4+2H2O=CO2+4H2. Vesiniku tõestamine: vesiniku tõestatakse paukgaasiga. Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm.,metallurgia,energeetiks. Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el.üheaatomilised,värvusetud gaasid toatemp., ei lahustu vees, toodetakse õhust(va.He). He-õhupalli täitmiseks, tuumareaktorites. Radoon-radioakt.,indikaatorina gaasisegude kiiruse määramisel. Neoon-neoonvalgustuses,telev, lennundus. Argoon-metallurgia, valgustehn. Krüptoon-välklampides
pakendijäätmed. Neid ei saa sellisena arvestada ka pakendijäätmete taaskasu tuse ja ringlussevõtu sihtarvude täitmisel. Praktikas see paraku kuigi selge po le .Pigem võib arvata ,et sellised pakenditootmise jäätmed näidatakse käitle- misel just pakendijäätmetena. Üks eesmärk on edandada pakendimaterjalide taaskasust ja ringlussevõttu. Taaskasutus tähendab nii materjalina ringissevõttu (sisuliselt uue toote tootm ist),energiaks muundamist(põlevmaterjalide korral) või bioloogilist ringlusse võttu (näit teatud osa puitpakenditest ja ka paberist kompostimisel).Seega on ringlussevõtt kitsam mõiste ja on taaskasutuse osa. Põletamine jms ei ole kin dlasti ringlussevõtt,nagu ka ladestamine ei saa olla osa taaskasutusest. Kuidas meie laos toimub pakejäätmete kord Mina präegu töötan laos, kuhu tulevad farmatsefti kaubad. Meie firma tegel eb raviga ja meil on üle 25 aapteeki kuhu me pakkime kaupa
maj.aktiivses rahvastikus.Tööhõive määr-hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus.Tööpuudust aitavad vähend .kõik isikud.Maavaradest võetakse kasut.asulatele ja liiklusteedele lähemad maardlad.Maakidest-sulatatakse metalle seal,kus leidub rohkesti kütuseid/hüdroenergiat.Ettevõtete paigutuse iseärasuste põhjal jaot.tootmis harud materjali-,energia-,tööjõumahukaks ning oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks.Materjalimah -põlevkivist elektri tootm.Energiamah-värviline metallurgia,elektrienergia,keemiatööstus.Veemah-tselluloosi tootmine,ehit.jõgede/järvede äärde.Tööjõumah-masinaehitus,suurlinnades.Elekter- põlevkivist,õli-sama,tseme nt-sinisavi,liiv.Odavam-taastuva,ammendamatu energia kasut.Majanduskaardid-temaatilised kaardid.Kartog eograafiline uurimismeetod-kartogramm,kartodiagramm.Erikaart-turismikaart.Väike teeninduse määr-Aaf,Pa k,Afg.Hõive-Eur.riikides üsna sarnane. Eesti majandus.Loodusgeo.asend-
sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale. 1.Tõõstusp-üleminek käsitsi tootm. manufaktuuri vormis vabrikule,kus toodeti masinate abiga(18 saj lõpp ja 19.saj algus) 2.põllumaj.pööre seoses maa müügiga eraomandisse;kadus orjus;põllumaj.
Energiamajandus Mida kättesaadavam energia seda kiiremini areneb tehnika ja vähem vaja teha füüsilist tööd. Riigi majand areng sõltub en hinnast, ning kas riik energeetiliselt iseseisev Energiamajandus-majandusharu, tegeleb energeetil materjalide ja toodete uurim, hankim, töötlem, tootm, salvest, transport, turust ja müük Eeldused tööstusrevolutsiooniks: aurumasin(1765), elektrienergia kasutuselevõtt(19saj), kivisüsi Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit
stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu; kaltsitoniin - Ca ainevah., Ca -> lihastesse, närvikoesse, luudesse, hammastesse, Ca vähend. veres; parathormoon - Ca ja P ainevah
värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm; vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen sünt kautsuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie
II osa Tuumafüüsika 1) Kirjelda aatomituuma koostist ja ehitust, kui suur (väike) on aatomituum (suurusjärk)? – Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni tähis on Z, prooton on positiivse laenguga. Neutroni tähis on N ja neutron on laenguta. Neutronite mass on prootonite massist veidi suurem. Tuuma osakeste kogumassi nimetatakse aatommassiks, mille tähis on A. A=Z+N Prootonite kogulaengut nimetatakse tuumalaenguks, mille tähis on ka Z. Tuuma tähis on ZAX, kus X on keemilise elemendi tähis. Tuuma mõõtmed on suurusjärgus 10-14m. Tuuma osakesi hoiab koos tuumajõud, mille tunnused on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massi...
koostöö; liikmed tunnevad tööst rõõmu; liikmed saavutavad väljapaistvaid tuemusi; kõik liikmed vastutavad. 29. Meeskondade liigid Organisatsioonides võib eristada nelja tüüpi meeskondi: 1. Töötiim; 2. Probleemi lahenduse tiim (spetsialiseeritud); 3. Projekti tiim; 4. Juhtimistiim (võib olla ajutine või alaline). Meeskondade liigitus kestvuse ja töö liigi järgi: 1. ajutised projektimeeskonnad, 2. kestvad projm. 3. ajutised tootmismeeskonnad 4. kestvad tootm. 30. Meeskonna omadused (suurus, rollid) Omadused on: meeskonna tüüp, rollid on määratud, meeskonna struktuur, suurus: väiksed- 2- 4 in- ei esita liidrile erilisi nõudmisi; suured- üle 12 in- lahkarvamuste arv on suurem, võivad tekkida allgrupid, toob kaasa kõrged nõudmised liidrile. Rollid: ülesandespetsialist (initsiatiiv-uute lahenduste pakkumine meeskonna probleemidele, info otsimine, kokkuvõtete
o Mitmenda töötaja palkamisel hakkab piirprodukt vähenema? M 1 3 4 3 2 1 0 - P 1 Piirprodukt väheneb neljanda töötaja palkamisel o Mitmenda töötaja palkamisel muutub piirprodukt (MP) negatiivseks? 8. Töötaja palkamisel muutub MP negatiivseks Tootm 1 2 3 4 5 iskogu s Püsiku 1000 1000 1000 1000 1000 lud(F C) Muutu 200 450 800 1350 1950 vkulu (VC) · Arvuta o Nelja tooteühiku keskmine kogutulu (ATC) o Kolme ühiku kogutulu: TC=FC+VC=1000+800=1800 o Kolmanda ühiku piirkulu MC:
VÄIKE PERETTEVÕTE - JOONIS 6.6 KUNI 20 MLN KROONI KESKMINE ETTEVÕTE JOONIS 6.7 KUNI 100 MLN KROONI SUUR ETTEVÕTE JOONIS 6.8 SELLE KOOSSEISUS FINANTSJUHTIMINE - JOONIS 6.9 DIVERSIFITSEERITUD TOOTMISEGA ETTEVÕTE : 77 JOONIS 6.7. HAJUTATUD TOOTMISEGA ETTEVÕTTE STRUKTUUR PEAKONTOR TIPPJUHTKOND T TOOTM I S Ü K S U S E D F U N K T S I O N A A L S E D A L LÜ K S U S E D 78 8. EHITUSE JÄRELEVALVE OMANIKU JÄRELEVALVE ON KOHUSTUSLIK ÜKSIKISIK VÕI FIRMA. REGISTREERITUD KOHALIKUS OMAVALITSUSES. LITSENTS KOHUSTUSED JA VASTUTUS: · VÕRDLEB LEPINGU DOKUMENTE KAVANDI DOKUMENTIDEGA · OSALEB HOONETE MAHAMÄRKIMISEL · ESITAB LOENDI TÖÖDEST JA SÕLMEDEST, MILLE KOHTA
Summaarne piirkasum toote kohta Summaarne piirkasum Püsikulud 45730 Kasum Ül.5.2.Kulude jaotamine jaotusvõtme alusel (ABC) On toodud erinevad kulud (üldkulud). Tuleb jaotada need vastutuskeskuste vahel teatud jaotusskeemi(võtme alusel): Jaotusvõt Üldkulude liik Kokku i Vastutuskeskused Varustus Tootm. 1 Tootm. 2Müük Materjalid 4000 0:7:0:1 Kütus 3000 1:2:6:1 Ajapalk 5000 1:6:2:1 Kuupalk 7500 1:3:5:3 Sotsiaalkulud 2000 1:12:5:2 Maksud 1200 0:5:1:0 Muu 1300 2:7:3:1
puidunappuseni. See sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisöe. Kivisöe laialdane kasutamine 17.-19.saj ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. saj vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalamakütteväärtusega kütuseid pruunsütt, põlevkivi, turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootm, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenemine tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20. sajandi algul, mis viis sõidukite arvu ülikiire kasvuni ning nafta ulatuslikule kasutamisele. 69. Maailma tähtsamad energivarade kaevandamis/ammutamis- ja töötlemispiirkonnad
siirdehindade määratl.; 5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund. Kulukandjate arvestus jagun. vastavalt kulukandja määratlusele: · ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna); · periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse). Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimal. objektiivse pildi sellest, kui palju too- dang tootjale maksma on läinud. Toodangu omahinda tuleks arvata need kulud, mis e/v on teinud toodangu (kaupade) tootm. või soetam., st. kuni toodangu valmim. hetkeni. Oluline määratl., millisest omahinnast räägit.: tootmis-, realis. toodangu või täisomahinnast. Oma- hinna kujundam. kesksed momendid kujun. kululiikide ja kulukandjate detailse määratl. ning anal. kaudu. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind: Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust, elimin. tootmisvõims. muutuste või kasu-
kõrgeim palgatase. Tööt. ergutam. rakend. lisatasusid ja preemiaid (mittesuitsetajad, aktiivselt spordiga tegelejad). Nende maksm. arvest. sageli tööt. tööstaazi org-s ning töö erakordsust. Ajapalka rakend., kui: · töötulemused on raskesti mõõdet., · töötaja ei saa neid olul. mõjut., · taotlet. töö kõrget kval. ja suurt täpsust. Ei stimul. tööt. suurend. toodangu mahtu ja töö tõhusust. Eelised: lihtsus ja ülekoormuste vältim. Puudused: tööt. võrdsustam. ja madal tootm. Selle vältim. makst. parem. tööt. lisatas. ja preemiaid. Tükipalk - oleneb tehtud töö hulgast, arvestamata selleks kulut. aega. Ergut. töötajaid suurend. tootlikkust ja võimald. töötulem. õigl. tasust. Rakend., kui: · töömaht on mõõdetav, · töö on reeglipäraselt korraldatav. Eeltingim. nõue, et tööt. saab oma töötulemust ise mõjut. Lisatasud ja soodustused - makst. täiend. tasud vastavalt palgaseadusele, töölepingule ja muudele kokkulepetele. Jagat.:
olekust tahkesse olekusse lahustunud ained; toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse Lahustumisomaduste tähtsus igap elus - *ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasut ehituses; *pagaritööstus (sool solalahusesse). Kasut praktikas *ainete väljaleotamine segudest (suhkru tootm suhkrupeedist); *ainete puhastamine (valmist küllastatud lahus, seda jahutataxe ja osa läheb tahkeks ja osa jääb vedelaks). Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lah ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temp tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodust lenduvad ained, siis kasutxe destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess.
Taimedele – efektiivne väetis (taval. kasut. vesilahusena) Ammoniaak – kr hals amm(niakos – “Ammon’i sool” – vastava egiptuse jumala templi lähedalt saadav sool (salmiaak) Puhas NH3: J. Priestley 1774 NH3 molekul on korrap. kolmnurkse püramiidi kujuline, tipunurk 107,8º. Lahustuvus vees (massi-% : 42,8 (0ºC), 33,1 (20º oC), 23,4 (40ºC) Vesilahuste tihedus d < 1 g/cm3 Maailmatoodang ca 90 milj.t/a (kõik riigid) Põhikasutus: HNO3, CO(NH2)2, NH4-soolad (väetis) jt. tootm. Hüdrasiin N2H4 e. diamiid H2N - NH2 NH3 derivaat, kus 1H aatom on asendunud aminorühmaga (-NH2) värvitu, õhus suitsev, ebameeldiva lõhnaga väga mürgine vedelik keemistemp. 113,5ºC; termil. ebapüsiv (laguneb tº-l 200-300ºC) seguneb igas vahekorras veega, etanooliga jt. polaarsete lahustitega veega → monohüdraat, moodustab sooli tugev redutseerija (oksüdeerub kergesti) oksüdeerub intensiivselt õhuhapnikuga (→ N2, NH3, H2O) aurud põlevad sinise leegiga
lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem kons on ioonidel. Lahustumisomaduste tähtsus igap elus - *ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasut ehituses; *pagaritööstus (sool solalahusesse). Kasut praktikas *ainete väljaleotamine segudest (suhkru tootm suhkrupeedist); *ainete puhastamine (valmist küllastatud lahus, seda jahutataxe ja osa läheb tahkeks ja osa jääb vedelaks). Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lah ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temp tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodust lenduvad ained, siis kasutxe destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess
väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jag. Must-ja värvilisteks metallideks.Mustad metallid jagunevad süsiniku sisalduse järgi malmideks ja terasteks. TERASE TOOTMISEL on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud.Terase tootmiswe põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga(põlet. välja) Peam.terase tootm. Meetodid on; 1.Konverter-ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spets,anum)ja metallist puhutakse õhk läbi.Süsinik eraldub kiirelt(15...30 min).Tootlikus kõrge.kuid protsess on raskesti juhitav ja kvaliteet ei ole kõrge ehk madal. 2.Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui tahkes olekus. Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt.Protsess kestab 4...8h ,on kergemini reguleeritav ja terase kvaliteet on hea.
osakesed. Tahkete ainete puhastamine on võimalik, kui nende ainete lahustuvused on suuresti erinevad kõrgel ja madalal temperatuuril b) ainete eraldamiseks. Ekstraktsiooni protsess, nt rasvade eraldamiseks töödeldakse segu kas dietüüleetri või bensiiniga. Rasvad lahustuvad ning lahustite eemaldamiseks saadakse kätte tahkel kujul vastavad rasvad. Seda kasut ka paljude ainete eraldamisel; c) ainete väljaleotamine segudest (suhkru tootm suhkrupeedist). Lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus - ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasutatakse ehituses; pagaritööstus (sool soolalahuses) Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks; mida väiksem
annaabi.ee 
