c) Keskmine kulu on 0,2Q 2 3Q 2 200, d) Muutuvkulu on 200. e) Püsikulu on 200 7. Kasumifunktsioon on võrdne a) Tulufunktsiooni ja muutuvkulufunktsiooni vahega, b) Tulufunktsiooni ja püsikulufunktsiooni vahega, c) Tulufunktsiooni ja kogukulufunktsiooni vahega, d) toote hinna ja Keskmise kulu vahega. 8. Keskmine kulu on a) Püsikulu ja muutuvkulu vahe, b) Kogukulude ja tootmismahu suhe, c) Tootmismahu ja toote müügihinna korrutis, d) Tootehinna ja keskmise kulu vahe 9. Kasumifunktsioon on (Q) 0,1Q 2 12Q 40. Väärtusel Q 20 on kasum a) negatiivne b) maksimaalne c) positiivne d) võrdne 0-ga. 10. Olgu tulufunktsioon R (Q ) 8Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 2Q 40 ning turul on võimalik seda toodet müüa täpselt Q 5 ühikut. Siis kasum a) on negatiivne ning tootmist jätkata ei ole mõtet, b) on positiivne ning tootmist on mõtet jätkata,
Nii nimetati tootmiskorraldust ja majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry Ford. Fordismi iseloomustab pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. 1903. a. rajatud autotööstuses (Ford Motor Company) jagati sõidukite tootmine konveiereil üksikuiks lihtsaiks töövõteteks. See tõstis oluliselt tööviljakust. Konveieriseerimise abil mitmekordistunud kasumit kasutati tootmise järjest efektiivsemaks muutmiseks, tootehinna alandamiseks ja palkade tõstmiseks. Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem on turg, seda suurem on kasum. Odavamad hinnad ja kõrgemad palgad suurendavad rahva ostuvõimet. USA tööliskond liikus fordismi mõjul elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega rahvakihtide suunas. Tänu sellele muutus ameeriklaste eluolu maailmasõdadevahelisel perioodil tundmatuseni. Varem ainult jõukatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad (autod, raadiod, pesumasinad, külmkapid jne) muutusid
küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor
Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid
Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid
Turu-uuring Turu-uuringut viisime läbi eelkõige koolis ja enda tutvusringkonnas. Kindlat küsitlust küll ei teinud, aga suuliselt küsitlesime eri vanustes inimesi. Uurisime nende käest, et kuidas tundub meie toote välimus, kvaliteet ja hind. Üldiselt välimuse ja kvaliteedi kohta saime ainult head tagasisidet, aga hinna kohalt oli eri vanuses inimestel väga erinevad arvamused. Sellest tingitult ei arvestanud hinna valikul me turu-uuringut ja arvutasime tootehinna materjali ja ajakulu järgi. Äriplaan Õpilasfirma põhiandmed Nimi: BRS Kool: Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Aadress: Ringi 35, 80010 PÄRNU Tegevusaeg: 10.10.12 xx.xx.13 Juhendaja: Mari Suurväli Missioon Meie firma missiooniks on pakkuda inimestele võimalust leida kingituseks uudne toode ja näidata, et tavalisest paberist on võimalik luua väga palju erinevaid ning huvitavaid loomi ning esemeid kujutavaid asju. Konkurentsieelised
Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE
Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu; 2) rent – tasu maa kasutamise eest; 3) intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! –
Tasume arve . D võlad tarnijatele 170000.- D muud ärikulud 3000.- K pank 173000 (10000 x 17,30) HIND, MÜÜGITULUDE JA KULUDE ARVESTUS KAUBANDUSES Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Seega hind on rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest. Hind on kõigel, mille eest tuleb maksta. Teades tehtud kulutusi tootele, teenustele, kaupadele on olemas alus hinna määramiseks. Tänapäeva majanduses määratakse hind ka mõnikord teise tootehinna kaudu. Ei ole välistatud, et hind võib koosneda nii rahast kui ka tootes ( nt. auto või teleri tagastamine). Hind kujuneb ainult eelkõige nõudmise ja pakkumise alusel, kehtib ainult vabaturu tingimustes. Hinna eesmärkideks võib lugeda: käibe ja turu suurendamist, kasumi teenimist, firma ellujäämise tagamine. Hinnal on tähtis osa nii üksiku organisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt.. Hinnast oleneb nii ärikasum kui kogutulem Kasum = kogutulem kogukulud
Kasumit võib tinglikult vaadelda intressi erivormina, sest ettevõtja paigutab oma raha äriprojekti, mitte panka, kus talle oleks selle eest intressi makstud. Teisalt, mõnikord vaadeldakse neljanda tootmistegurina ettevõtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks eespool nimetatud tuludele peavad ettevõtted maksma kaudseid makse (aktsiisimaks tubakaja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna sisse ja ehkki neid vaadeldakse tulude poole peal, ei jagune nad kellelegi tegurituluna ning seetõttu ei saa neid ka rahvatulus arvestada. Kaudsed maksud on üks komponent, mille võrra rahvatulu on SKP-st väiksem. Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsioonikulude katmiseks, s.t kulunud põhivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste tegemise teel. Amortisatsioonieraldisi nimetatakse ka ettevõtete säästudeks
palk tasu tööjõu teenuse eest ja kasum ettevõtte omaniku tulu; rent tasu maa kasutamise eest; intressid intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud Lisaks eelpool loetletud tulukomponentidele sisaldab RKP veel kahte komponenti: Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6
Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartellid on suhteliselt ebapüsivad. Enamikes riikides on kartellid keelatud. Sellest keelust kõrvalehiilimiseks kasut. Kollusiooni teisi tüüpe. Nt Hinnaliider kes on oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hind peaks maksimeerima tootmisharu kui terviku kasumi. Sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale ja mõnikord nim seda vaikivaks kollsiooniks. Hinnaväliseks konkurentsiks nimetatakse monopolistliku konkurentsi ja oligopoli firmade konkureerimist, mis baseerub sageli uurimis- ja arendustegevusele, parandatakse oma toote kvaliteeti, nende atraktiivsust, teenindust. Majandusressursside turg
lühiperioodil, vaid ka pikal perioodil kui tarbijate eelistused muutuvad, põhjustavad need turuhinna muutust ning see omakorda põhjustab ka ettevõtte vastava käitumise. Tarbijate nõudluse kasv tekitab vähemalt lühiajaliselt ettevõtte kogutulude (ja kasumi) suurenemise. Loeng 11 Monopol Loomulik monopol tekib kui üksikfirma saavutab toote minimaalse kogukulu ATCmin sellisel toodangu tasemel, mis võimaldab rahuldada kogu turunõudlust kõiki kulusid katva tootehinna korral. Loomulik monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle kesk kogukulud ATC pikal perioodil LRATC on väiksemad kui kahel ettevõttel. Tekkepõhjused: mastaabisääst sisenemisbarjäärid ka pikal perioodil Sisenemisbarjäärid e turukaitsetõkked on mastaabiökonoomia (sääst) seaduslikud piirangud ja otsesed tõkked (patendid, autori- või kirjastamisõigused jne) kontroll oluliste tootmisressursside üle või ainuomadus
kasutades. 1) palk tasu tööjõu teenuse eest; 2) rent tasu maa kasutamise eest; 3) intressid intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. 21 RT = palgad + rendid + laenutulud 1. Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. 2. komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna:
Stabiilse hinnastrateegia korral kehtestatakse tootele püsiv hind mingiks perioodiks ja sellest peetakse kinni sõltumata turu- või kulumuutustest. See aitab tootehindu plaanida ja tellimusi vormistada pikemaks ajaks. Hindu sel ajal ei muudeta. Tootmiskulude suurenemisel kaetakse vahed millegi muu arvel, et tarbijad ei kannataks hinnamuutuste läbi. Stabiilne hinnastrateegia: loob klientide usalduse; kõrvaldab ostjate ebavõrdsuse; võimaldab kataloogimüüki. Firma võib oma tootehinna jätta stabiilseks ja tugevdada positsiooni parandamiseks turunduse muid külgi. Muutuv hinnastrateegia reageerib kulude, nõudluse ja pakkumise kõikumistele, kusjuures tooteomadused võivad samaks jääda. Turundaja saab klientidega pidada läbirääkimisi ja arvestada mõne kliendi suurema ostujõuga. Planeerimisel kasutatakse hinna ülem- ja alampiiri, et kiiremini kohaneda keskkonna muutustega. Hinnakujunduses on olulised kogemused ja kauplemisoskused. Turuanalüüsi alusel
annaabi.ee 
