väljaaurustumiseks asetasin proovid pliidile. Seejärel, kui klaasist kaalutopsi oli jäänud ainult toorrasv, kaalusin nad ära. Katsetulemused: Katse 1 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,81g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 74,03 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 74,79g Katse 2 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,86g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 71,63 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 72,43g Arvutused (W 3 - W 2) x100% Toorrasva sisaldust X arvutatakse valemiga: X = , kus W1 W1-uuritava proovi mass, g W2-tühja kaalutopsi mass, g W3-topsi mass koos toorrasvaga, g (74,79 - 74,03) X1 = = 27,05% 2,81 (72,43 - 71,63) X2= = 27,97% 2,86 27,05 + 27,97 Xkesk = = 27,51% 2
toorvalgu (4448%) sisaldus. Tsüstiini kõrge mittetoitained , madal fosfori sisaldus. kontsentratsioon. Soja valgu konsentraat (SPC) EAAsisaldus sarnaneb EAA sisaldusele Metioniin, tsüstiin on piiratud; ei ole kalajahus. ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja tuhasisaldus on madal, Sojavalguisolaat (SPI) EAAsisaldus sarnaneb EAA sisaldusele Metioniin, tsüstiin on piiratud; ei ole kalajahus. ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja tuhasisaldus on madal,
valminud, ehk on veel rohelist tooni. Indias ja Lähis-Idas on läätsed tänapäevalgi üheks olulisemaks toiduaineks, väga populaarne on see kaunvili ka Vahemeremaades. Lääts täidab hästi kõhtu, valmib kiiresti, on hinnalt odav ning sisaldab ohtrasti kiudaineid. Lääts on ka hea B rühma vitamiinide allikas. Lääts sarnaneb koostiselt ja toiteväärtuselt herne või vikiga, aga on loomasöödana toitvam. Temas on ligikaudu 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka. Läätsed omavad ühte väga hinnalist omadust: nad ei talleta endas mingeid kahjulikke ega toksilisi elemente (nitraadid, radionukleiidid jne.). Tänu sellele, saab läätsi, mis on kasvatatud ükskõik millises maakera punktis, pidada ökoloogiliselt puhtaks produktiks. 10 suurimat läätse kasvatajat Country 2012(tonnide s) Canada 1,493,620 India 950,000 Australi 463,000 a
• 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma,
Päris rasvavaba söödaga loomi siiski sööta ei saa ja seda kolmel põhjusel: Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks.
toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, ka linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Rohkesti toorkiudu leidub põhkudes ja heintes, kuid vähe teraviljades, kartulis ja juurviljades. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega. Mineraalelementide makroelemendid on kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood,
Nad peavad seda saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit) Kui söödas on vähe vitamiine, on neid vähe ka loomadelt saadavates produktides piimas, munades, koores, võis.
lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites. Sellel põhinebki enamik kaasaegseid toorrasva määramise meetodeid. Nende meetodite puuduseks on asjaolu, et peale puhta, neutraalse rasva (triglütseriidide) lahustuvad eespoolnimetatud solventides ka rasvataolised ained vaigud, vahad, ka taimsed värvained (klorofüll, karotiin, ksantofüll jt.), A-, D-, E-, K-vitamiin jt. Sellepärast nimetataksegi seda ainete rühma toorrasvaks või sageli ka eetris lahustuvateks aineteks (kuna lahustina kasutatakse keemilisel analüüsil kõige sagedamini etüüleetrit).
Toorproteiini väärtus oleneb valkude koostisest. Taigna uhtmisel veega jääb järele kleepvalk , kuna eralduvad vees lahustuvad ühendid. Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle. Kui kleepvalk tõuseb üle 32%, siis jahu kerkimine on takistatud. Toorrasva on kõige rohkem kaera-ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 14%, rukkil ja odral 12%, kaeral 26% ja maisil 40%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti. Toortuhk asub peamiselt sõkaldes ja kestades. Teraviljade tuhas on palju fosforiühendeid (ligi 50% kogu tuhast), kaaliumi 30%, magneesiumi 12% ja kaltsiumi kuni 3%. 27. 2.4 Teraviljade kasvufaasid 1. Idanemisfaas algab idujuure väljatungimisega läbi terakesta
Thaer võrdles söötasid omavahel. 2) Viliühik Winkel Taani 3) Weende analüüsiskeem ja seedekatsed. Henneberg, Stohmann Saksamaa. 4) Seeduvate toitainete summa. (TDN) Saksamaa, USA, 5) Tärklisväärtus. Oskar Kelner Saksamaa. Leidis: a) ühe kg seeduva tärklise söötmisel ladestub nuumhärja kehas 248 g rasva. B) ühe kg seeduva proteiini söötmisel 235 g .c) ühe seeduva toorkiu söötmisel 253 g .d) ühe kg seeduva toorrasva söötmisel 598 g. Tärkliseväärtus on arv, mis näitab mitu kg seeduvat tärklist tuleb nuumhärjale sööta, et tema kehas tekiks sama palju rasva kui 100 kg antud sööda söötmisel. 6) Skandinaavia odrasöötühik . Nils Hansson Rootsi ja Holger Mllgaard Taani. Piimatootmise võime. 7) Kaerasöötühik . Bogdanov, Elin Anatoljevits NSVL, CCCP 8) Proteiini hindamissüsteemid 1) Toorproteiin
mais 1013% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 910%, kartul ja juurvili 69% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm. Rasvade iseloomulik omadus on see, et nad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi eetris, petrooleetris, bensiinis jt. orgaanilistes lahustites. Sellel põhinebki enamik kaasaegseid toorrasva määramise meetodeid. Nende meetodite puuduseks on asjaolu, et peale puhta, neutraalse rasva (triglütseriidide) lahustuvad eespoolnimetatud solventides ka rasvataolised ained – vaigud, vahad, ka taimsed värvained (klorofüll, karotiin, ksantofüll jt.), A, D, E, Kvitamiin jt. Sellepärast nimetataksegi seda ainete rühma toorrasvaks või sageli ka eetris lahustuvateks aineteks (kuna lahustina kasutatakse
Kui sööta lehmale piima sekretsiooni soodustavaid söötasid, täitub niigi turses udar ülemäära ja udara kandesidemed rebenevad või venivad välja. Jõusöötade ja mahlakate söötade söötmise alustamisel jälgitakse udara olukorda. Nende söötade hulka suurendatakse vastavalt udaraturse taandumisele (pidurdavad udaraturse taandumist). Teisel päeval pärast poegimist võib anda lehmale jõusööta 1-2 kg. Kõige sobivam on kaerajahu, see sisaldab toorkiudu ja toorrasva ning on lahtistava toimega (poegimisel kaotab lehm palju vett ja seetõttu tekib kerge kõhukinnisus). Lehma tuleb sööta nii, et udaraturse kaoks 7.-9. päevaks pärast poegimist, samas tuleb toodangutase 10-ndaks päevaks tõsta võimalikult kõrgele. Kui toodangu-taset ei tõsteta piisavalt kiiresti, jääb reeglina väikeseks kogu laktatsiooni toodang. Täisratsioonilisele söötmisele võib üle minna alles siis, kui udaraturse on täielikult kadunud.
Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad. Okaspuude okkad sisaldavad orgaanilisi happeid ning vitamiini A ja C. Kõige rohkem on vitamiini männi okastes. 700 ga männi okkaid veistele, 200 seale suurendab loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed eestkätt kase ja paju lehed sisaldavd valku kuivaines 10-15% ja toorrasva 5-6%, sellised lehed on hea sööt talveperjoodil lammastele ja kitsedele. 2 leht puud lodja puud ja paakspuud on mürgised ja neid ei tohi loomadele anda. 2. põõsad söödatootmise seisukohalt omavad tähtsust peamiselt põõsakujulised pajud ja kadakad. Kadakate võrsed on eeterlike ülide rikkad ja lammastele kasulikut varakevadel. Põõsaspaju oksi kogutakse, aga kaljassöödaks talveks. Põõsaspaju koor on kasulik nahkade parkimisel
12 kuu vanuste eesti kohaliku isaskitsetallede lihakehade (tailiha+rasv) keemiline koostis (Piirsalu, 2001) Näitaja Proovide arv, n 7 Toorproteiin , % 19,1 Toorrasv, % 5,1 Toortuhk, % 1,1 Kuivaine, % 27,1 Järeldus: Noorkitseliha on väga madala toorrasva sisaldusega (5,1 %), kuid hea proteiini allikas. 12 kuu vanuste eesti kohaliku isaskitsetallede nahaaluse rasvkoe rasvhappeline koostis (Piirsalu, 2001) Rasvhapete rühmad Rasvhape % lipiidide üldhulgast Küllastunud rasvhapped C14:0 müristiinhape 2,7 C15:0 1,0 C16:0 palmitiinhape 22,5
Anda hinnang saagikuse keskmisele. 95% tõenäosusega on rapsi keskmine saagikus xxx…yyy kg/ha. Keskimine saagikus ja selle standardviga on … kg/ha. Kumb sort on suurema saagikusega ja kumb stabiilsema saagikusega? Kas kahe etteantud sordi rapsi keskmised saagikused on usutavalt erinevad? Kasutage selle tõestamise Sordil on oluline/ei olulist mõju rapsi saagikusele ( t = … ; df = … ; p = … ). Analüüsige toorrasva (x) ja proteiinisisalduse (y) vahelist seost. Millise tugevusega ja suunaga seosega Kas saagikuse ja taimede kõrguse vahel on tugev seos? Kas saagikuse ja taimede kõrguse vahel on negatiivne seos? Suvirapsi sordivõrdluskatsete tulemused aastatel 2004…2015 Sort Katsekoht Aasta Saak, kg/ha 1000 tera mass, g. Bolero Viljandi 2004 1640 2.83 Bolero Kuusiku 2004 3140 2.84
annaabi.ee 
