Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömusele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glütserool, glütserooli, ratsiooni, odrajahu, valgusisaldus, kuivaine, kogused, koguti, proteiini, söötmine, vahekorda, suurendamine, osakaalu, äädikhappe, toonudjõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust, või g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju. Ülesanded lähemalt · Piimatoodangu suurendamiseks eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil. · Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel. · Piima koostisosade suurendamiseks (proteiin ja/või rasv). · Söömuse suurendamiseks. · Vatsas proteiini sünteesi stimuleerimiseks. · Lenduvate rasvhapete sünteesi stimuleerimiseks ja modifitseerimiseks. · Toitainete seede stimuleerimiseks seedekanalis. · Vatsa pH stabiliseerimiseks. · Juurdekasvu stimuleerimiseks ja söödakasutuse efektiivsuse suurendamiseks. · Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks. · Kuumastressi vähendamiseks. · Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja
Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi 10 2.6 Sööda kvaliteet ja puhtus 10 2
6 sidemeid. · Sahharolüütilised bakterid muudavad oligi-, di-, ja monosahhariidid lendavateks rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem · Seened ja tsellololüütilised bakterid kinnituvad struktuursete rakukestaainete külge ja hüdrolüüsivad neid. · Amololüütilised ja sahharolüütilised bakterid kinnituvad lahustuvate söödaosakeste külge ja hüdrolüüsivad neid.
toitaineid järglane esmase kiire kasvu perioodil, mil ta pole veel võimeline iseseisvalt toituma. · Piima koostis oleneb sellest, milliste keskkonnatingimustega on loom kohanenud evolutsiooni käigus. · Mida külmem on elukeskkond, seda enam peab järglasel tekkima rasvkude ja seda enam sisaldab emaslooma piim rasva. · Mereimetajate ja põhjapõdra piima rasvasisaldus on seetõttu lehmapiima rasvasisaldusest 47 korda kõrgem. · Valgusisaldus on eriti suur nende imetajate piimas, kelle järglased peavad kiiresti kasvama · Seetõttu sõltuvad imetajate piima kogus, koostis ja laktatsioonikõver paljuski liigist, kehamassist ja pesakonda sündivate poegade arvust. · Laktatsiooni kestus ja toodang on seotud looma kehamassiga. · Väikese kehamassiga loomade (hiired, küülikud jne) laktatsioon on suhteliselt lühike ja piimatoodangu maksimum langeb selle keskossa.
kohta. Lisaks 15.maiks teavitama PRIA-t eelmise kvoodiaasta turustatud piima ja piimatoodete kogustest, ka juhul, kui otseturustust ei toimunud. Tarnekvoodi esitab PRIA-le kokkuostja iga kalendrikuu 10 päeva jooksul pärast kuu lõppu ja kogu kvoodiaasta kohta 15. maiks. Tarnekvoodi omanikud ei pea ise aruandeid esitama. 7. Veiste jõudluskontrolli korraldus Veiste nõuetekohane üleskasvatamine ja söötmine on tõuaretuse aluseks. Erilist tähelepanu on vaja pöörata noorkarja söötmisele ja kasvatamisele. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll on aluseks, et karja jõudlust saaksime aretustööga parandada. Kontroll-lüpsi piimaproovid saadetakse Jõudluskontrolli Keskusesse (asukohaga Tartu,
a. Paljundamine: Karpkala kudemine üle 20 kraadise vee juures, loote kiire areng, lühike inkubeerimiseaeg (4päeva), vajab hormonaalset stimulatsiooni, suur viljakus, peen mari, kleepuv mari. Vikerforell kudemine 10 kraadise vee juures, aeglane loote areng, pikk inkubeerimisaeg (üle kuu aja), mari hõlpsalt lüpstav, väike viljakus, suureteraline mari, mari ei ole kleepuv. b. Söötmine: Karpkala taimse valgu osatähtsus suur, söödetakse teraviljaga, kasutab tiigi looduslikku söödabaasi, söödakoefitsent 3-4. Vikerforell loomse valgu vajadus suur, vajalik punase pigmendi lisamine, sööda energiasisaldus kõrge, söödetakse ainult kuivsöödaga, loodusest lisa ei saa, söödakoefitsent ligikaudu 1. c. Pidamine: Karpkala võimalik nii ekstensiivne kui intensiivne. Vikerforell ainult intensiivne
tuh t) lamba- ja kitseliha (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Nende andmeil suurenes võrreldes 2007.aastaga enim lamba- ja kitseliha toodang 44%,järgnesid linnulihatoodang 14,6% ja sealihatoodang 7,8%, samas vähenes veiselihatoodang 7,3% võrra. EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta, Euroopa Liidus (EL) aga 85 kg. Eestis vähenes liha tarbimine aastaga 2,7 kg võrra elaniku kohta. 2008. aastal kasvasid linnuliha, sealiha tarbimise kogused, kuid vähenes veiseliha ning lambaliha tarbimine. Enim tarbiti elaniku kohta sealiha (36,8 kg) ning kõige vähem lambaliha - 0,4 kg (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Ka lambaliha tarbimine inimese kohta on veel väike. Tarbimine moodustas 2008. aastal ligikaudu 0,4 kg inimese kohta aastas, mis on küll edasiminek võrreldes 2001. aastaga, kui see oli vaid 0,25 kg. Lambaliha tarbimine inimese kohta võib edaspidi lammaste arvu kasvu korral tõusta, sest keskmine eestlane sooviks