Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka
naatriumhüdroksiid seebi. Nr. Nimetus valem + - 6. BENSEEN C6H6. Benseeni kasutatakse Benseen on väga lahustina ning muu hulgas mürgine ning on ravimite, lõhkeainete, tunnistatud kesknärvi- ja värvide ja mitmesuguste vereloomesüsteemi polümeeride toorainena. mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. 7. LIIV kvarts, Kasutatakse toorainena Silma sattudes ärritava päevakivi, klaasi tootmisel, liiva toimega
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma.
Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve.
plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´-sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi)
aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut
erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
BENSEEN Merilys Kängsepp K210 Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga, värvuseta, kergestisüttiv, vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³ Plahvatusohtlik Benseeni kasutatakse muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Teda kasutatakse ka rasvade, vaikude ja kautsukite lahustina ja mõnikord harva mootorikütuse koostisosana. Kautsuk- Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. TÄNA KUULAMAST!
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega
Mis juhtuks minuga, kui homme lõppeks nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu ning üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema
Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill) Peaaegu kõikides tööstusharudes
Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus Looduses: toodavad hapnikku; mõjutavad mulla omadusi; reguleerivad veereziimi; peamised mulla erosiooni takistajad. Inimese elus: kasutatakse ehitusmaterjalina; toorainena paberi-, tselluloosi- ja mööblitööstuses; küttematerjal
NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks
Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus, mille kohaselt loetakse alkohoolseteks jookideks sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu , siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid ja brändid. Erinevad alkohoolsed joogid · Õlu Õllepärm Tärklis Linnased · Vein Pärm Viinamarjad Mahl (Saab kasutada toorainena igasugu erinevaid marju ja ka võilille õisi, kroonlehti) · Viin Kartul Viinamarja pressjääkidest Riis · Brändi Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Toorainena kasutatakse erinevaid teravilju : oder, rukis, nisu, mais.
Kasutusala Sõidukikütus - transport, Soojuse saamine, energia Sooja saamiseks, Sooja saamiseks, keemiatööstuses saamine, keematööstuses elektritootmiseks, elektritootmiseks, tooraineks, tooraineks keemiatööstuses keemiatööstuses soojuselektrijaamad toorainena toorainena Suurimad tootjad Ameerika Ühendriigid, Usa, Venemaa ja Katar Usa, Hiina ja India Usa, Hiina ja India Saudi - Araabia, Venemaa, Iraan ja Iraak Suurimad eksportijad Saudi - Araabia, Indoneesia, Austraalia ja Indoneesia, Austraalia, Indoneesia, Austraalia,
Teise põlvkonna biokütuseks loetakse seda biokütust mille toormaterjal ei ole söögiks kõlbulik, näiteks hein, jääktaimeõli, jäätmed. FAME-esimene põlvkond. HVO-pigem teine põlvkond, CNG-teine põlvkond 23. Kas CNG on biokütus? JAH 24. Kas LPG on biokütus? EI 25. Miks on vaja taastuvatest allikatest toodetud kütuseid? Sellepärast, et need allikad taastuvad ruttu ja neid on võimalik jätkusuutlikult kasutada, 26. Kas palmiõli toorainena loetakse 1 või 2 põlvkonna alla Esimene põlvkond, kuna toiduks kõlbulik. 27. Mille järgi määratakse biokütuse generatsioon? Tooraine järgi. 28. Millised biokomponendid mõjutavad segus fossiilkütusega selle stabiilsust? 29. Millistel juhtudel saab ETBE-d lugeda taastuvaks biokütuseks? Juhul kui tema toorainena kasutatav etanool on biopäritolu 30. Mis on FAME FAME-Fatty acid methyl esthers, biokütus mis toodetud taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest
Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 miljonit aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast, on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti
Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad · Nafta mahumõõtühik on barrel · Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad · Saudi Araabia · Kuveit (OPEC) · Venemaa · Nigeeria (OPEC) · Ameerika Ühendriigid · Suurbritannia · Iraan · Iraak · Mehhiko · Araabia Ühendemiraadid · Hiina · Norra · Kanada · Venezuela
Valumehaanika AS Valumehaanika on Tartu ettevõte, mis on asutatud 1966. aastal. Ettevõte tegeleb metallivaluga, millest ligi kolmandik eksporditakse Soome ja Lätti. Tooteid valmistatakse peamiselt hallmalmist ning terasest. Meie ekskursioon sai alguse tooraine sulatamise juurest. Toorainena kasutati peamiselt vanarauda ja silma jäid suurel hulgal vanad malm radiaatorid. Hall malmi sulatamiseks oli kaks vagrankat ehk sulatusahju, mida kasutati korda mööda. Ahju köeti kivisöega. Edasi liikusime teiselepoole vagrankat, kust tuli välja sula metall. Seal lasti sulam suurde valukoppa, millel on lehtterastest kest ning tulekindel vooder. Koppaga täideti vorme liikudes kopaga ühe vormi juurest teise juurde.Vormi valamine oli täpne ja täpsust nõudev protsess
settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia. Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalidena (näiteks graniit) jne. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).
hinnalisem kui ori · Maksevahend Ravib · Maohaigusi · Kurgu-, kõrva-, silmahaigusi · Reumatoidseid põletikke · Kopsude ja hingamisteede haigusi · Ainevahetuse häireid · Veresoonte ja verehaiguseid Kosmeetilised protseduurid merevaiguga · Merevaiguga puhastus-harjamine · Massaaz · Mask · Talassoteraapia · Niisked-kuivad sidemed · Kompress Kasutusalad · Ehtekivina · Teraapias · Toorainena Uskumused · Medaljonid- vahendiks ülepingutuse ja valutava kurgu vastu · Helmed- kaitsevad haiguste, võõra väe ja sajatuste eest · Merevaigu suits õnnistas vastsündinuid, vastabiellunuid · Jala- või käevõru aitab elus paremini hakkama saada · Merevaik, milles on putukas kaitseb kurja eest · Kaitseb hulluse eest Hind · Üsna soodne · Sõltuv tooni selgusest ja kirkusest Huvitavat · Merevaigutuba
Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on maapinnal viskoossem kui Maa sees. Nafta värvus on peaaegu värvitust kuni mustani, kuid enamasti pruunikas. Kasutus Naftat kasutatakse kütuse- ja keemiatööstuses toorainena. Nafta on tänapäeva majanduses oluline määraja. Temast sõltuvad paljude teiste toodete hinnad. Nafta mõõtühik on barrel. 1 barrel=42gallonit ehk 159 liitrit Naftasaadusi kasutatakse autokütusena. Peamised saadused Toornafta,Naftagaas,Petrooleum,Gaasiõ li,Raske kütteõli,Määre,Baasõli,Setteõli Toorparafiin,Vaseliin,Bensiin Tänan tähelepanu eest!
kivimikiht, mis ei ole vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Maapinna kerkimise tulemusel on need kihid hiljem maapinnale lähemale sattunud. Nafta töötlemine Nafta töödeldakse ümber vedelkütusteks, määrteõlideks ja teisteks saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks ja seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevade ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimisseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi, diiselkütust
Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel mis võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitrit. Nafta on inglisekeelsest nimest North American Free Trade Arfeement. Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel.
sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. NEFELIIN Puhta nefeliini koostist kirjeldab keemiline valem: NaAlSiO4, kuid looduses on naatrium sageli asendunud osaliselt kaaliumiga, mistõttu esitatakse nefeliini koostist mõnikord ka kujul Na3(Na,K) Nefeliini tihedus on 2,562,67 g/cm³
enamasti on see pruunikat tooni. ·naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. ·Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisestfütoplanktonist ning protistidest Kasutusala · Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Tänan kuulamast!
Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires. Põhiosa toodangust annavad kümmekond suurettevõtet, nende hulgas Kunda Nordic Tsement, E Betoonelement, Tartu Maja, EstStein jt. Lubjatööstus Lupja vajatakse betoonelementide valmistamiseks ning ehitusel ja remonttöödel mitmesuguste segude, peamiselt krohvitööde jaoks. Lubja tootmise põhiliseks tooraineks on lubjakivi. Suurimaks lubjatootjaks on Rakke lubjatehas, mis toorainena kasutab Karinu karjäärist saadavat paekivi. Savi leidub Eesti paljudes piirkondades, kuid tööstuslikult omavad tähtsust vaid Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis. Kunda karjääri savi kasutatakse tsemendi tootmisel, Aseri karjäärist kaevandatavat savi aga telliste, ahjukivide ja lillepottide valmistamiseks. Joosu karjääri savi on kasutatud KaguEesti, peamiselt Võru tellisetehastes. Arumetsa savi kasutatakse kergkruusa valmistamiseks.
Ragnar Tuisk 11HA PTG Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Leidub:Kohtla-Järvel. Kaardil: Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Leidub: Narvas Harkus Kundas Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11
temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11
Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale nõrguma. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem ka Indiasse.
Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks, keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit
asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% kogu maailma pruunsöest ning 98.5% Austraalias kaevandatavast pruunsöest. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE PRUUNSÖE KASUTAMINE Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel, on selle tuhaprotsent kõrgem ja selle põlemisel eraldub õhku rohkem saasteaineid. Nagu iga fossiilse kütuse kaevandamisel, rikub ka pruunsöe kaevandamine maastikku ning tekitab veerežiimis olulisi muutusi. Kaevandamise tagajärjel hävinevad ka taimede kasvualad ning
olulisim on metaan. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nigeeria on OPECi liikmesriik ja naftat toodetakse umbes 2,51 miljonit barrelit päevas. Seal on tõestamata naftavarusid umbes 35,9 miljardit barrelit päevas, aastatoodang on 0,92 miljardit ja seda jätkub Nigeerias veel 39-ks aastaks. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada.
ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel nii siis on sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi ja telliste tootmiseks.Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit
värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84 Iraak 115,0 155 Kuveit 99,0 108
Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena. Eeltöödeldud toornafta toimetatakse tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Viimasel ajal on ka naftat tootvad riigid hakanud rajama naftatöötlemistehaseid, sest naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum. Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Nafta tootmine on väga kallis nt Põhja-Kandas ja Lääne-Siberis . Samas nafta tootmine Pärsia lahes on soodsam.
kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal.
Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid Ajalugu Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena
Suur saastamisne, saamiseks, Ameerikas Venemaa Venemaa Jaapan kogustes vajab ümbertöötlust elektrienergiaks, 6% Mehhiko Inglismaa Saksamaa trantsportida keemiatööstuses, Mehhiko Itaalia toorainena Prantsusmaa Gaas taastamatu Elektrisaamiseks 36% Lähis- Ameerika Venemaa Kanda Ameerika Jaapan, Suur kütteväärtus. Torulekke oht, trants. traditsiooniline Soojuse Idas Venemaa Rumeenia Itaalia Ei vaja Väljaspool juhtmed on
· Palju konserveeritud köögivilju ja kuivatatud tooraineid · Domineeriv maitse on magushapu · Tsilli, paprika ja mais tulid alles hiljem · toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks pisut liiga kuivad, niiskust on seal piisavalt ainult vihmaperioodil. · Traditsiooniliselt kasvatatakse seal rohkem maniokki ja jamssi. · Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. TÄNAN KUULAMAST!
hakkama mõtlema muudele võimalustele , kuidas saada elektrit . Paar võimalust meil Eestis on siiski juba olemas . PõhjaEestisse ehitatakse juba praegu tuuleparki , et siis saaks osa elektrienergiast sealt . Samas toodetakse Narvas ka vee baasil elektrienergiat , aga hetkel ei suuda vesi kogu Eestile elektrit anda , aga võibolla koos tuulepargiga saaks siiski Eesti oma vajaliku elektri . Põlevkivi kasutatakse keemiatööstuse toorainena . Tooraine all kuuluvad igasugused lakid , värvid , lahustid jne . Põlevkivi kihid on aina sügavamal ja kaevandamine läheb järjest kallimaks . Kui põlevkivi otsa saab , siis ei saa Eestis enam lakke , värve ja lahusteid toota . Neid peab hakkama ostma välismaalt kalli hinnaga sisse või leiutama mõne muu koostise neile . Naftat ja bensiini saab ka olema tulevikus väga vähe . See tähendab , et peab hakkama midagi muud kasutama
Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt.
valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel liivakivi leidub Eesti aluspõhja Kambriumi kihtides põhjarannikul ja teisest küljest Devoni lademeis Lõuna-Eestis punavärvilisus ongi Kagu-Eesti aluspõhjakivimitele väga omane, siiski leidub neis ka puhtaid, peaaegu valgeid
Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi kaevandati nii maa all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus Kasutatud allikad nii kütuse kui ka keemiatööstuse http://www.kohtla-jarve.ee/index.php?area=1&p=static&page=ajalugu toorainena. http://et.wikipedia.org/wiki/Kohtla-J%C3%A4rve Kukruse aherainemägi http://www.kohtla-jarve.ee/ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kohtla-j%C3%A4rve3
-Võõrtolmlemine jaguneb putuk- ja tuultolmlemiseks. -Putuktolmlemine õied värvilised, lõhnavad, suured. -Tuultolmlemne õied väikesed, ilmetud, lõhnatud, tolmuterad kerged -Viljastamine seemnerkau ühinemine munarakuga. -Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest.
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks;
Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki.Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.
annaabi.ee 
