Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused
STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku
● Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis reguleerib hingamiselundite ja südame-veresoonkonna tööd (N: imemis-, oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd koordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! ● Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone
· Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36
grammi. · Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis reguleerib hingamiselundite ja südame-veresoonkonna tööd (N: imemis-, oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd kooordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! · Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast
Lipiidide infiltratsioonid veresoonkonna süsteemi sees on pöördvõrdelised räni tasemetega. Inimestel nõrkade venoossete klappidega kipub veri kogunema raskusjõu mõjul alla; see põhjustab veenide ülekoormuse ja seinad hakkavad paisuma. Aja jooksul kaotab sein oma elastsuse, venib ning lõtvub. Klapi rike põhjustab lõpuks paisunud ja lookleva veeni, mida on nimetatud veenilaiendiks. Tänu oma heale biosaadavusele toimib orgaaniline räni tõhusalt veresoonkonna toonusele ja turgutab veresoonte toimimist. See annab veresoontele paindlikkuse ja mõjub seeläbi kaudselt vererõhule. Parem vereringlus viib naha soojenemisele. Orgaaniline räni koos vitamiiniga E (siin tuleb jälgida, et E-vitamiin koosneks α, β, γ, δ tokoferoolide ja tokotrinoolide kombinatsioonist) on väga kasulik kõrvaldamaks ka 3 veresoonte paistetust. Veri transpordib ka hormoone ja nende tegevus tugevneb kui ringlus töötab korralikult.
2.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa. See tõstab söögiisu ja mõjub ergutavalt organismi üldisele toonusele, aitab säilitada füüsilist vastupidavust.(9) Oranziga ümbritsevad end impulsiivsed, dünaamilised, alati optimistlikud juhikalduvustega persoonid. (10) See helendav värv omab "ärataja" mõju ning väljendab elujõudu ja loomingulisust. Oranzid rõivad jätavad Teist jõulise ja moodsa mulje.(8) 2.3 Sinine Sinine rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia
kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) 7 Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa. See tõstab söögiisu ja mõjub ergutavalt organismi üldisele toonusele, aitab säilitada füüsilist vastupidavust.(9) Oranziga ümbritsevad end impulsiivsed, dünaamilised, alati optimistlikud juhikalduvustega persoonid. (10) See helendav värv omab "ärataja" mõju ning väljendab elujõudu ja loomingulisust. Oranzid rõivad jätavad Teist jõulise ja moodsa mulje.(8) 4.3 Sinine Sinine rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia
Keskaju – kogub teavet nägemis- ja kuulmismeele kaudu; edastab infot suurajust seljaajju. Ta aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida une ja ärkveloleku vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Ta vastutab lihaste pingeseisundi e toonuse säilimise eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd, tahtlike liigutuste ulatust, jõudu ja koordinatsiooni ning tasakaalu. Väikeaju avaldab mõju lihaste toonusele ja täpsusele ning keha asendile. Piklikaju närvikeskuste kaudu reguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust. Siin asub neelamise ja kehaasendi kontrolli keskus. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad olulised reflektoorsed tegevused: 9 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo
Olilisemateks väikeaju ja teiste ajosade vaheliseks ühendusteedeks on: 1) seljaaju-väikaju kulgla, mis toob impulsse lihaste ja liigeste propriosensoriteilt; 2) esiku- väikeaju kulgla, mis seob tasakaalumeele esikuteonärvi tuumasid väikeajuga. Selle tee kaudu tuuakse poolringkanalitest ja tähnelundist ning liigeste ja lihaste propriosensoriteilt lähtuvat infot pea, keha ja jäsemete asendi kohta. Selle tõttu aaldab väikeaaju pidevat mõju lihaste toonusele ja keha asendile. Väikeaajust lähtuvad juhteteed seovad teda kesk-, piklik- ja seljaajuga. Tähtsamad ühendusteed suunduvad punatuuma, talamusse, hüpotalamusse, retikulaarformatsiooni ja piklikaju tuumadesse. Väikeaaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlikke liigutuste ulatust ja jüudu, korrigeeritakse aeglasi ja programmeeritakse kiirete liigutuste sooritamist. Väikeaaju kahjustuste korral on häiritud liigutuste kooordinatsioon, liikumisel esineb
veres lahustunud ained. Neuraalne kontroll. Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub:
veres lahustunud ained. Neuraalne kontroll. Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub:
10 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena Väga olulist tugifunktsiooni omavad lihased, milleta lülisammas oleks ebastabiilne. Need lihased on lülisamba ees ja kõrval kulgev suur ja väike nimmelihas, pindmised ja süvad selja lihased ning kõhu ja tuhara lihased. Lihaste abil toimuvad tahtlikud liigutused, tänu nendele on võimalik ka staatiline tasakaal. Nii on püstiasend võimalik ainult tänu lihaste püsivale toonusele. Inimese rühi e. kehahoiu määravad tema selgroo füsioloogilsed kõverdused. Kehahoid on hea siis, kui ta on pingeta, ei väsita ning selgrookõverused on keskmise ulatusega. Hea rüht eeldab tasakaalu sidemete ja lihastoonuste vahel, kusjuures viimane peab olema minimaalne. Vale asend põhjustab sidemete ülemäärase pinge ning sellest sugeneva ebamugavustunde ja valu. Sidemete ülemäärane pinge tekib ka siis, kui lihased väsivad ja pole võimelised neid toetama.
naharetseptorid) 2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? -Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega - Tähtsus: • KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine • Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet • Avaldab mõju skeletilihaste toonusele • Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? Koosneb: keskmine osa –USS, kahest poolkerast, kahest külgsagarast On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu.
mehhanism, selle regulatsioon. Neerud täidavad organismis järgmisi funktsioone: · eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid · reguleerivad organismi veesisaldust · reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega ka organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni · sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid · moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele. Uriini tekkimise esimeses faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakese kapillaarides esmasuriin, mis koguneb Bowmani kihnu õõnde. Edasi läbib esmasuriin neerutorukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee, glükoosi, ioonide ja mõningate teiste ainete tagasiimendumine ning lõpliku uriini tekkimine. Esmasuriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Uriin tekib ainult siis, kui vererõhk veresoonte päsmakese kapillaarides on kõrgem kui 30-35 mmHg
Neuraalne Humoraalne - Hormoonid - Teised veres lahustunud ained NEURAALNE KONTROLL ·Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. ·Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nimetatakse vereringekeskusekse vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub:
Ööpäevas läbib neerude veresooni ligikaudu 1 tonn verd. Neerud täidavad järgmisi funktsioone: *eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid; *reguleerivad organismi veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab: 25-30 g kusiainet (valkude katabolismi lõpp-produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) t aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem,kuid uriini
neerusid ~200 korda). Neerud täidavad järgmisi funktsioone: * eritavad ainavahetuse lõpp-produkte ja võõraineid; *reguleerivad organismi veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete konsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). · Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab:25-30 g kusiainet (valkude katobolismi lõpp- produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) jt aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees)
annaabi.ee 
