Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kok...
Õigusõpetus XII TDVS pg 6 sätestab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja. See ütleb et distsiplinaar karistus tuleb määrata kuu jooksul alates teo avastamise päevast. Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel, töövõimetu või tema tööleping on peatunud muudel juhtudel. Töölepingu peatumise aega ei arvestata ühekuuse perioodi hulka v.a. puhkepäevade ja riiklike pühadeaeg. Tööandjal jääb töötaja üleastumise põhjuste väljaselgitamiseks kindlasti üks kuu. T...
ettevõtte vajadusest. Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Tavapäraselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel, mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi. 16. Puhkeaeg (tööpäevasisene, tööpäevade vaheline, iganädalane, riigipühad, puhkused) Tööpäevasisene puhkus. Tööandjal on kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga kuue tunni töötamise kohta vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks ehk tööpäevasisene vaheaeg. Alaealisele tuleb vaheaeg anda aga juhul, kui tema tööpäev kestab üle 4,5 tunni. Kaheksa tundi
Ületunnitöö- töötaja võib teha nädalas ületööd 48 h (40+8), kokkuleppel tööandjaga võib see olla nädala kohta 52 h, ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel; ületunde peab töötaja tegema siis, kui tööandja nõuab, siis kui on toimunud mingisugune erandlik olukord; Alaealistele keelatud, rasedatele ei ole ületunnitöö keelatud, Hüvitamine- hüvitatakse vaba aja andmisega(samas mahus ületundidega), rahaline hüvitamine 1,5 kordne Puhkeaeg- tööajakorraldus paneb selle paika, tööpäeva sees( lõunaaeg-30 min-1 h) isiklik aeg, lühikesed puhkepausid, Tööpäeval peab olema vahet 11 h, nädalas on 2 järjestikku puhkepäeva Enne riigipühi töötamine- 4 püha, kui sellele pühale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tundi (1.jaanuar, 23.juuni, 24.detsember, rahvuspüha). Vaba aeg- mõistlikult antakse vaba aega, arvestades töötaja vajadusi, nt arsti visiit, doonorlus Tööleping-
muudatus ei takista oluliselt töötajate töölejõudmist (ühistranspordi kasutamise võimalus varasel kellaajal jms). Tavapäraselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel, mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi. 6.2 Tööaja kestus Täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta. Tööandja ja töötaja võivad omavahel leppida kokku ka osalises ehk lühemas tööajas. Näiteks töötab töötaja 20 tundi nädalas. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. 6.3 Summeeritud tööaeg Tööandja võib tööaega summeerida, mis tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
· teatud perioodil ületunnitöö lubamine (jälgi seadust!) · praktikantide rakendamine kõrgperioodil · personali rentimine · koostöölepingute alusel teiste ettevõtete töötajate kasutamine kui neil on tööseisak · teenuste sisseost · töövõtu- ja käsunduslepingute kasutamine teatud tööde tegemiseks · töötajate multifunktsionaalsuse arendamine · rotatsioon · projektipõhised tööd · tööajakorraldus · tööjõu voolavuse kaudu personali arvu reguleerimine vältimaks koondamisi · tööviljakuse suurendamine, kvaliteedi tõstmise, pädevuse tõstmise ja vilumuse kaudu 102 · töötasustamise süsteemide sidumine paindlikkuse ja töö efektiivsusega. 13. Probleemid, mis tekivad, kui personali planeeritakse vaid finants/ lühiajalises vaates
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
hüvitamise määra. Oluline on arvestada, et valveaega ei loeta iganädalase ja igapäevase puhkeaja hulka. Sellepärast tuleb jälgida, et valveaja kohaldamisel oleksid täidetud igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuded. 4.1.5. Riigipühadel töötamine hüvitatakse töötaja valikul alljärgnevalt: 4.1.5.1. täiendava vaba aja andmisega töötatud ajaga võrdses osas tööandjaga kokkulepitud ajal; või 4.1.5.2. rahalise hüvitusega kahekordse töötasu maksmise teel. 4.2. Tööajakorraldus 4.2.1. Välja arvatud nende töötajate puhul, kelle tööaeg põhineb punktis 4.2.3. viidatud tööajakaval, lepivad tööandja ja töötaja tööpäeva alguse ja lõpu osas kokku töölepingus. Märkus: Alternatiivselt võib punktis 4.2.1. sätestada konkreetsed tööpäeva alguse ja lõpu ajad. Nt "Täistööajaga töötajate tööpäev algab kell 9.00 ja lõpeb kell 18.00". 4.2.2
2. Töö ettevõttesisese korraldamise, sealhulgas tööaja korralduse, aluseks on ettevõttes kehtestatud reeglid, mis kajastavad ettevõttesiseseid vajadusi ja millest lähtuvalt määratakse tööaja alguse ja lõpu ajad. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat töölepingu sõlmimisel (TLS § 5 lõike 1 punkt 11), mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale ei sobi. 3. Tööaja korralduse hulka kuulub õigus tööpäevasisesele vaheajale, mille nõudeõigust täpsustavad TLS § 47 lõiked 2 ja 3, mis kehtestavad tööpäevasiseste vaheaegade mii- nimumtingimused. Tööandjal on kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
