..........................................................6 3. ,,PAKANE".................................................................................................7 3.1 Lükikokkuvõte..........................................................................................7 4. TEISED TEOSED......................................................................................8 4.1 Luulekogud..............................................................................................8 4.2 Jutukogud.................................................................................................8 4.3 Romaanid.................................................................................................8 KOKKUVÕTTE............................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... Sissejuhatus
edasi anda looduse ürgset ilu, kuid jutustab selle kõrval ka mälestusi, legende ja pajatusi. Muinasjuttudes naeruvääristab Vahtra eelkõige inimlikku ahnust ja saamahimu. Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastele on kirjutanud jutukogud : · "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu, markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide
See kirjeldab töölisnooruki teed edukaks loomeinimeseks ja kirjanikuks. Algselt lihtne meremees, õpib Martin iseseisvalt kirjutamist, tekib armastus haritud Ruthi vastu. Peategelane saavutab küll seltskondliku positsiooni ja rikkuse, kuid see ei paelu teda enam. Ta pettub endistes eesmärkides ning armastuses. Üksindusest meeleheitel, uputab kirjanik enda. Järgmisena avaldas London jutustuse ,,Mehhiklane" (1911) ja kogumiku ,,Lõunamere jutud". Eesti keeles on ilmunud jutukogud ,,Elu seadus" 1939), ,,Armastus elu vastu" (1950), ,,Eluihk" (1989) jm.
publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja
"Kolm õde" Norra Henrik Ibsen (draamakirjanik, 18281906) "Peer Gynt", "Nukumaja", "Kummitused" Saksamaa Thomas Mann (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna lugu", "Võlumägi" USA Mark Twain (18351910) "Tom Sawyeri seiklused", "Huckleberry Finni seiklused" William Faulkner (18971962) "Augustivalgus", "Hälin ja raev" Ernest Hemingway (18991961) "Jumalaga, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Vanamees ja meri" Jack London (18761916) "Martin Eden"; jutukogud "Hundipoeg", "Pakase lapsed" Eesti tuntumad realistid 19. sajandi lõpul Eduard Vilde (18651933) "Mahtra sõda", "Prohvet Maltsvet", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Külmale maale, "Raudsed käed" jt Anton Hansen Tammsaare (18781949)
Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud.
mädamuna, keerukuju, ilmareis, tagumine paar välja, laevade pommitamine, Must Peeter, monopol jt). Pildid värsside juurde on joonistanud kunstnik Reet Eilsen. Prima Vista raamatulaadal Tartu Ülikooli ees 9.mail esitles Lehte Hainsalu raamatuid ,,Koerliblikas" ja ,,Rõõmuratas" Lehte Hainsalu käis 26.novembril 2008 külas Põlva Ühisgümnaasiumis. Avatud oli näitus kirjaniku loomingust: huvilistele oli tutvumiseks ülesse seatud Hainsalu luulekogud, romaanid, jutukogud, lasteraamatud, publitsistika ja õppekirjandus.
.........................................................6 1.1.5. Teine abielu.......................................................................................................................6 1.2. Teosed.........................................................................................................................7 1.2.1. Romaanid..........................................................................................................................7 1.2.2. Jutukogud..........................................................................................................................7 1.2.3. Jutustused..........................................................................................................................7 2. Romaan ,,Martin Eden"....................................................................................................................8 2.1. Peategelased....................................................................
1947 27. Jaanuaril suri Võrus ning maeti Põlva kalmistule. JAAN VAHTRA Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele. Avaldanud ümaberjutustusi rahvajuttudest ja kodukandi-lugudest ning tõlkekirjandust. Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne laev" (1938), "Noorusmaa"(1947) "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936), "Laane kurus"(1935), "Ohvrikivi" (1937 ) ,,Metsajärv" (1940), "Õngitsemas" (1946) jpm. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastelemõeldud jutud on kirjutanud J.Vahtra oma lapsepõlve mälestustele toetudes. Neid jutte on põnev lugeda, juttudes on elavalt kirjeldatud laste töödest ja
praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm. Koidula kirjutas ja lavastas "Vanemuise" Seltsis näidendid "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871) ja "Säärane Mulk" (1872). Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt. Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867). Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas
"Filostrato" (1338-1340), heroiline poeem "Theseis" (1339-1341), poeem "Armunägemus"(1342-1343), proosarom "Fiammetta" (1343-44) itaalia ja uusaegse Euroopa esimene psühholoogiline romaan, ülevaade kaasaegsest Napolist, seltskonnaelust, kommetest, vaatepunkti kandja naine. "Dekameron" (1349-1353) aluseks: 1) kohalikud anekdoodid, 2)suulised pärimused ja elujuhtumused (Firenze), 3)keskaja ladinakeelsed jutukogud, 4)idamaised allegooriad ja valmid, 5) fabliood; 87 novelli tegevus Itaalia pinnal. 1348.a. nn musta katku aasta: 7 neidu: Pampinea, Fiammetta, Filomena, Emilia, Lauretta, neifile, Elisa ja 3 noormeest: Filostrato, Pamfilo, Dioneo lähevad linnalähedasse villasse, kus veedavad 15 päeva jutustamise ja ajaviitemängudega (raamjutustus). Novellid sisaldavad erinevaid motiive: traagilisi, koomilisi, ajaloolisi, muinasjutulisi
ülevaateid kaugetest maadest nõuandeid ilukirjanduslikke lugemispalu · Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile · Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa
– ülevaateid kaugetest maadest – nõuandeid – ilukirjanduslikke lugemispalu Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa
pikuti, laiuti kui sügavuti, paikade ja eluviiside mitmekesisuse poolest justkui võrreldav tegeliku inimeste planeediga. Kõikide probleemide hõlbus lahenemine meenutab utoopiamaailma. (Müürsepp 2005: 44). Sauteri teosed ,,Laste raamat" (2004) ja ,,Laiskade laste raamat" (2006) avardavad mõneti lastekirjanduse piire. Lapsed, kes seal räägivad, on enneolematud ja värsked, nagu seda on iga uus laps. Need jutukogud kuuluvad traditsiooni, mille kandev idee on jutuvestmine, st raamatus on keegi, kes oma kuulajaile kõneleb või kus lapsed oma lugusid räägivad. (Müürsepp 2005c: 15). N-ö lapsesuu-lugude kirjapanekul on vaid see oht, et kuna igale lapsele on oma fantaasiamaailm kõige armsam, võib teise laste fantaasiamängude kirjeldus neist mööda minna. (Müürsepp, Väljataga 1995: 85). Kõigi niisuguste kogu-perega-lastele kirjutatud raamatute ja laste endi loomingu kohta
Jakob Mändmets 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud Rahumäe kalmistule.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) Saarlastel oli ka suur panud Noor-Eesti rühmituses, kuna rühmitusega olid tugevalt seotud Johannes Aavik. Johannes Aavik keeleteadlane. Pärit Laimjalast. Ta võttis aktiivselt osa Noor-Eesti rühmitusest, kus III albumis avaldas varjunime Randvere alt jutustuse ,,Ruth". Jaan Oks- Eesti kirjanik
t painas, et sama nime ja elukutsega mees elas temast 89a varem, hakkas tema elu jälgima, üsna kattusid (vanem lõpetas enesetapuga), nooremal polnud millegi üle uhkust tunda. "Vastutuulelaev": Schmidt, E päritolu Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma, treenis 2.kätt nii, et sai oma ajastul kuulsax optikux, puudub akadeemiline haridus, haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex, mingi osa tõtt, lugu "Marrastus": lugu ühe tüdruku lollist surmast+lahkujatest, kes paremat elu otsisid '39. Tüdruk kukkus põlve purux, arst küll kutsutaxe, aga teetanus ja ei pääse, lõppeb matustega; "Väike Vipper": lugu poistegümn.st, konflikt V ja pr.keele õpetaja vahel, V tahtis cum laudet, aga õps ei soostu panema 5e ja V poos
enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) 4 Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon.
annaabi.ee 
