Ühendusevälise kauba maksuvabaks veoks Euroopa liikmesriikide tolliterritooriumil kasutatakse ühenduse välistransiidi protseduuri. Lähtetolliasutuses aktsepteeritakse kauba suhtes transiidiprotseduuri rakendamiseks transiidideklaratsioon ja sihttolliasutuses esitatakse transiidiprotseduuril olev kaup transiitveo lõpetamiseks. Printsipaal vastutab mistahes tolli- ja muude maksude maksmise eest, kui on toimunud eeskirjade eiramine. Printsipaalina tegutsemise kord on sätestatud: ühenduse tolliseadustiku, ühenduse tolliseadustiku rakendussätete, ühistransiidi konventsiooni, tolliseaduse ja muude õigusaktidega. Printsipaali teenuse osutamisel omama tolli ees vastavat tagatist. Tasuma tolliagentuurile tollivormistuse ning printsipaali teenuse osutamise ning tagatise kasutamise eest tolliagentuuri poolt väljastatud arve alusel selles märgitud summas ja tähtajaks. printsipaali teenuse kasutamisel esitama tolliagentuuri nõudmisel tolliagentuurile
Kui ekspordiks vabastatud kaubad ei ole 90 päeva jooksul tolliterritooriumilt välja viidud, tunnistatakse ekspordideklaratsioon kehtetuks. 3. Millal rakendatakse ekspordi tolliprotseduuri? Ekspordi tolliprotseduuri rakendamiseks esitatakse kaup ja tollideklaratsioon koos lisadokumentidega selleks ettenähtud tolliasutusele. 4. Mida ja kuhu tuleb esitada kauba eksportimisel? Ekspordi rakendamiseks esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga üldjuhul tollile ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 221 nimetatud lisadokumendid. (2) Lisadokumendid peavad kajastama seda tehingut, mille alusel kaubale eksporti rakendatakse. Müügilepingu korral tuleb esitada tollile kaubaarve, teiste tehinguliikide korral üldjuhul formaalne arve ( pro forma arve) või muu kauba väärtust tõendav dokument. 5. Kuidas võib füüsiline isik täita tollideklaratsiooni? Ekspordi rakendamisel füüsilise isiku kaubale täidetakse tollideklaratsioon vastavalt
hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.4 Pakendiaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis. Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik. 2)Mille pealt maksu makstakse - Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend 3)Milline on maksumäär
Maksumärkide tellija teatab MTA-le: 1) sigarettide max. Jaehinna Eesti kroonides 0,50 kr täpsusega 2) sigarettide maksumärkide täpse arvu Aktsiisikauba lähetamine on selle: 1) toimetamine väljapoole aktsiisiladu Tubakatoode seaduse mõistes on: 1) sigar 2) sigarillo 3) sigaret 4) suitsetamistubakas 5) närimistubakas Alkoholi tootmine on selle: 1) valmistamine 2) tootmine 3) villimine Aktsiisi maksab: 1) maksuesindaja 2) a.laopidaja 3) a.vabastuse loa omanik 4) võlgnik tolliseadustiku mõistes Ajutist a.vabastust kohaldatakse: 1) a.kauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos 2) a.kauba toimetamisel ühest a.laost teise 3) a.laopidaja poolt imporditava a.kauba toimetamisel a.lattu, 4) peremehetu a. kauba a.lattu toimetamisel Aktsiis makstakse: 1) täiskroonides MTA pangakontole 2) maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi 3) pangakontole, mis kuulub MTA-le A.laopidaja on kohustatud: 1) pidama eraldi dok. arvestust a. kauba kohta a.määrade, a
lisaks transiidideklaratsioonile esitab sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni. Transiidideklaratsiooni ja TIR-märkmiku andmeid võib kasutada sisenemise või väljumise ülddeklaratsioonina, kui on täidetud alljärgnevad tingimused: 1) kaubad tuuakse ühenduse tolliterritooriumile või viiakse sealt välja transiidiprotseduuriga 2) transiidi andmeid vahetatakse infotehnoloogia ja arvutivõrgu abil 3) andmed hõlmavad tolliseadustiku rakendusmääruse lisas 30A nõutavaid kõiki andmeid Transiidideklaratsiooni esitab tollile printsipaal või TIR-märkmiku valdaja. TIR- vedude tollivormistus paberkandjal jätkub vastavalt TIR-konventsioonis sätestatud nõuetele. Elektroonilise transiidideklaratsiooni, sh ülddeklaratsiooni rollis, võib ettevõtja esitada kasutades Maksu- ja Tolliameti veebipõhist süsteemi NCTS või ettevõtja infosüsteemi vahelise masin-masin liidese olemasolul ettevõtja infosüsteemi kaudu. 2.3
Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. Kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus. Käibemaksu peab maksma ka: võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses. Maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma. Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata
transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Pakendiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis. Teisest liikmesriigist soetatud pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik. 2. Mille pealt maksu makstakse- Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend 3
7. Mis on import? §6 Kauba import on: 1) liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine; 2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile; 3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. 8. Mida tähendab kauba ühendusesisene käive? §7 Kauba ühendusesisene käive on: 1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel; 2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki;
Vabakaubanduslepingud (vastastikused) Assotsiatsioonilepingud (vastastikused) Tolliliidulepingud (vastastikused) Partnerlus- ja koostöölepingud Üldine soodustuste süsteem (GSP) (ühepoolsed) Teised ühepoolsed soodused III Ühine tolliseadustik EÜ tolliseadustik (konsolideeritud) Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik), jõustus 24.06.2008; kõiki sätteid veel ei kohaldata. 4 EÜ tolliseadustiku rakendussätted (konsolideeritud määrustega 1875/2006, 1192/2008, 312/2009, 414/2009) IV Ühine tollitariifistik *Kaupade ekspordil ja impordil rakendatakse ELi integreeritud tollitariifistikku TARIC/ETT * Tollitariifistik on kaupade kombineeritud nomenklatuuri ja tollimaksumäärade kogum * TARICus on ühendatud kaubakoodid, tollimaksumäärad ja kaupadele rakendatavad meetmed. V Ühised turukaitsemeetmed *Tariifsed meetmed *Mittetariifsed meetmed * Rahvuslikud meetmed
Kauba import: *Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine. *Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile. *Muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Lisaks eeltoodule on KMS tähenduses kauba import ka ühenduse tollistaatusega kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on väljaspool ühenduse käibemaksuterritooriumit, kuid samas ühenduse tolliterritooriumi osa (st eriterritoorium, nt Ahvenamaa, Kanaari saared; KMS § 6 lg 4). Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba
institutsioonile; 6) teise liikmesriiki, mis on PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses; 7) vabatsoonis või vabalaos olev ühenduseväline kaup (ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel; 8) vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu ühenduseväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud
(KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1) - maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; (KMS § 3 lg 6 p 2) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud KMS § 39 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi
· Määrus haridusministeeriumile nelja miljoni (Mk 4.000.000) suuruses krediidi lubamise kohta Tallinna poeglaste gümnaasiumi maneeshi hoone kordaseadmise kuludeks. RT 1921, 48, 47. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 83. · Määrus Rein Vilms'ile tasuta hoonete ehitamiseks tarvismineva ehitusmaterjaali andmise kohta. RT 1921, 48, 48. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 77. · Seadus tolliseadustiku täiendamise ja muutmise kohta. RT 1921, 49/50, 49. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 84. · Seadus mõnede muudatuste kohta tulumaksu-seaduses. RT 1921, 49/50, 50. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 85. 10. juunil 1921 · Määrus teedeministeeriumile Narva raudteesilla ehitamiseks 30.000.000 margalise krediidi määramise kohta. 10. juuni 1921. RT 1921, 49/50, 51. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921
käibemaks Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve 28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6) TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip
kasutuselevõtmine ... ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Ühendusesisene kauba käive ja soetus: kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. Kuupäev või kauba eest arve väljastamise päev, kui arve väljastatakse enne ... kuule järgneva kuu 15. Kuupäeva. Kommentaar: üldreeglina arve väljastamise kuupäev Kauba importimisel: päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses või tollivõla tekkimise päev või kauba Eestisse toimetamise päev. Pikaajalise teenuse käibe tekkimise aeg Teenus, mille osutamine kestab kauem kui (üks) maksustamisperood käive on toimunud perioodil, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel.
deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; 3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; 3.1) kui tollivõlg tekib tolliseadustiku artiklites 79 ja 82 nimetatud alusel; 4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel ning maksuhaldur teeb kindlaks, et tasutud maksusumma erineb seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast. Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur
§ 3. Aktsiisi laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse. (2) Aktsiis makstakse täiskroonides. § 4. Aktsiisimäärad (1) Pakend maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi. (2) Pakendi materjali määramise korra kehtestab keskkonnaminister. § 5. Aktsiisimaksja (1) Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg ühenduse tolliseadustiku mõistes või kes kasutas pakendit omatarbeks või kelle taotlusel hävitati pakend Eestis. (2) Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks.(3) [ Kehtetu]
dokumendihaldusega · arhiivi korrastamisel selguvad vead ettevõtte asjaajamise ülesehituses · Hästitoimiva asjaajamise aluseks on õigesti koostatud asjaajamiskord ja dokumentide loetelu · Dokumentide loetelu kirjeldab ettevõttes kasutatavaid dokumendiliike ning nende säilitustähtaegu dokumentide säilitamist reguleerivad · raamatupidamise dokumendid - Raamatupidamise seaduse § 12, säilitustähtajaks 7 aastat; · tollidokumendid - Tolliseadustiku § 21, säilitustähtajaks 7 aastat; · personalidokumendid - Töölepingu seaduse § 21, säilitustähtajaks 50 aastat; · tööõnnetuste ja kutsehaigusedokumendid - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24, säilitustähtajaks 55 aastat · Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus ja Võlaõigusseadus kolm põhilist funktsiooni: · dokumentide säilimise tagamine ettenähtud säilitustähtaja jooksul; · vajalike dokumentide hõlpsam leitavus;
majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Eraettevõtete dokumentide säilitamist reguleerivad põhiliselt järgmised õigusaktid: · raamatupidamise dokumendid - Raamatupidamise seaduse § 12, mis sätestab nende säilitustähtajaks 7 aastat; · tollidokumendid - Tolliseadustiku § 21, mis sätestab nende säilitustähtajaks 7 aastat; · personalidokumendid - Töölepingu seaduse § 21, mis sätestab nende säilitustähtajaks 50 aastat; · tööõnnetuste ja kutsehaigusedokumendid - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24, mis sätestab nende säilitustähtajaks 55 aastat Samas on kasulik dokumentidele säilitustähtaegade määramisel arvestada, et Tsiviilseadustiku Üldosa
annaabi.ee 
