B Koht, kus põhjavesi tuleb ajutiselt maapinnale C Vahemik maapinna ja põhjavee vahel 11 Põhjavee tekkimine A Magma hangumine B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi C Kondensatsioon D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi B Savi rohkem kui liiva
Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 10. Iseloomusta vabapinnalist põhjavee kihti Vabapinnalise vee korral veepind üldiselt kopeerib maapinda, kuigi samas tasandab seda. Esimene põhjavee kiht vettpidaval kihil, näiteks savi pidemel. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes
KOLLASESSE LAHTRISSE OMA VARIANT km2 ha toiteala 45 4500 3 3375 ha 3.1 675 ha 297 kg 18225 kg 3.2 2700 ha 648 kg 54000 kg 4 1125 ha 4.1 900 ha
Iga tulp (tavaliselt tabeli ülemine lahter) peaks sisaldama üht liiki andmeid ja tulba pealkiri peaks peegeldama tulba sisu. · Andmeväärtused. Andmed tuleks esitada sobiva arvu tüvenumbriga. Pealkirjast peaks olema selge, milline statistiline näitaja esitatakse. · Joonealused märkused. Nende otstarve on lühendite selgitamine, erijuhtumite üksikasjade selgitamine. Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29 Virunurme raba Jõe lähe Kalina raba
Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinnav sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30 maismaav (v.a
Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk. Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala. Tasub silmas pidada ka seda, et arteesiavee toiteala, nii nagu juuresoleval pildil kujutatud, on samal ajal pinnasevee leviala. Meie alal on infiltratsioon põhiline põhjavee toitumisallikas. Asi on selles, et
· Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul · Liustikud · Vulkaanid · Organismid JÄÄ: · Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise · Firn, liustikujää · Lumepiir · Jää liigub raskusjõu mõjul Liustikud jagunevad: · Mandriliustikud: iseloomulik suur jää paksus (2..3km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga; · Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad; · Norraliustikud. Jää kulutuse tulemusena: · Eesti aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30..80 meetri paksune kiht. · Jää kulutuse tulemusena Ppeipsi, Võrtsjärve nõod. Jää geooloogiline tegevus (Otepää, Birka; Island,basaldis; Norra, graniidid) Jää geoloogilisel tulemusel tekkivad: · Glatsiaalsed settes: 3..7 mahuprotsenti moreeni liustikus · Limnoglatsiaalsed setted · Fluvioglatsiaalsed setted
11. Jää geoloogiline tegevus. Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes). Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud. 12. Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja(arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud(reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid
mg/l dj q 0,3 m3/s Lo(Cs) 6,662338 mg O2/L Cr 50 mg O2/L Qj 3,55 m3/s t 30 s Cj 3 mg O2/L k1 0,2 Lt 0,016514 BHT7 5 mg O2/L l 21 km v 0,7 m/s e 2,71828 tehte jargi peab olema meetrites, kuid siis tuleb ilgelt suur arv ja vastu on 0 vastus peab olema ala 6,24.. Veepeegli pindala 6,5 km2 J'rve toiteala 30 km2 haritav maa 75 % 22,5 km2 vaga intensiivselt kasu 20 % 450 ha kompleksviljelusega 80 % 1800 ha Looduslikud k]lvikud 7,5 ha mineraalmaa metsad 80 % 1800 ha madalsood 20 % 450 ha Toitainete arakanne haritavalt maalt vaga intesiivne fosfor 0,44 kg/ha aastas 198 kg
Põhjavee paiknemine III Arteesiabasseinid filtratsiooniala väljavooluala esomeetriline toiteala ase kaev kahja põ evvee tas arteesiakaev e kihtidevaheline vesi päevad
V: 10. Millistest põhjaveekomplekssidest võtab joogivett Tartu linn? Kvaternari, Alam-Devon, Kesk-Devon, Ordoviitsiumi, Siluri, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks. V: 11. Milliste komponentide poolest ei vasta joogivee nõuetele Eesti põhjavesi? V: 12. Kus esineb peaaegu ideaalset joogivett Eestis? V: 13. Kus on Eestis põhjavee survekõrgus (piesomeetriline tase) kõige suurem? kõrgustike alal (Pandivere kõrgustik) 14. Kus asub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peamine toiteala? Pandivere kõrgustik 15. Millised on Ida-Virumaa kõige suuremad probleemid veevarustuses? Maavarade kaevandamise mõju. põhjavee moodustumine kaevandatud aladel, võimalik merevee sissevool veehaarde suunal, põhjavee varu kasutamisel seotud probleemid piiriäärsetel aladel. 16. Miks Pärnu linna hajutatud veehaardes rea puuraukude põhjavesi ei vasta joogivee nõuetele? Kõrgendatud H2S (0,5-4,58 mg/l) ja B(0,43-0,48 mg/l) Lubatud on vastavalt 0,05 mg/l ja 0,3 mg/l 17
toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu. 9. Vabapinnaline põhjaveekiht Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil, näiteks savi pidemel. Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena
*(8) Jää geoloogiline tegevus Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise. Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud. *(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi).Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid
tööstusvett vajavad ka Süüria ja Türgi, kes on rajanud tamme ja veehoidlaid, mis ohustavad Metsad, karjamaad Köögi- ja Iraagi veejulgeolekut puuvili Jõgede Too näiteid, väheneb kus onjakujunenud Eufrati Tigrise toiteala Niisutusal Tammi sarnane olukord a Settetasandik d Soo vooluhulk. ud d Aiandu Ariidsed s http://www.grida.no/publications/vg/water2/pa alad ge/3251.aspx Tarbimisharjumused mõjutavad Reoves Loodusli veevarusid i k Põhja vesi -vesi
maapõueosa nim põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti puurida puurauk, tõuseb vesi selles survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal või veekogu põhjas on allikas. Allikad on kohtades, kus põhjaveekiht lõikub maapinnaga. Maapinnale väljumise iseloomu järgi jagunevad allikad tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks (surveta põhjavee väljavoolukohad) Põhjavee temperatuur
tema asumise põhjal otsida ei bituumseid kivimeid ega süsivesinikkude lademeid. See on nn. kuiv gaas, ta sisaldab ainult kergeid fraktsioone ning pole seepärast otseses ühenduses mõne nafta-lademega. Nn. niiske gaasi, st. niisuguse gaasi allikaid, kus esineb ka õhust kondenseeruvaid süsivesinikke, ja mis on otseselt seotud naftaga pole veel Eestis kindlaks tehtud. Sellepärast oletame, et Eesti maagaasi allikate primaarne toiteala ei asu mitte Põhja-Eestis, vaid kusagil kaugemal lõunas. On vaid üks võnkumatu reegel olemas nafta puhul: nafta kogub ja moodustab niisuguses kohas lademeid, kus kihtide suhteline asend on kõige kõrgem. Suuremalt jaolt niisugused kõrgemale tõstetud alad on antiklinaalid ehk soolalademete kuplid. Kuid kunagi pole võimalik ette teada, kas otsitud ja leitud antiklinaalis ehk kuplis leidub naftat või mitte. Lahendust võib tuua ainult puurimine. Ning kuna sügavuses
küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala. Eristada saab vabapinnalise põhjavee ja survelise põhjavee või veel sügavamal asuva põhjaveekihi rõhkude alusel. Põhjavee liikumine on nii aeglane, et praegu joome me jäätumiseelset vett survelise põhjavee puhul (tekkinud 20-30 tuhat aastat tagasi) Vabapinnalise põhjavee puhul joome nõukogude aegset vett. Kui põhjavee toitealal midagi reostada, siis see võib jõuda joogivee ammutamise kohta millal iganes.
Halb on see, kui on tugevate tormide puhul on meretase kõrge. Purustused on siis taga, mitte veepiiril. 11. PILET Rannasetete pikiränne. Litodünaamiline süsteem. Settevool. Kui setteosakeste üldine liikumissuund on paralleelne rannajoonega, siis nim seda setete pikirändeks. Pikirände puhul kulutatakse pidevalt materjali. Pikirände tulemusel liigub märkimisväärsel hulgal setteid, toimub iseloomulik setete kulutus, toiteala kadumise korral lakkab ka setete pikiränne. Maasääred kujunevad setete pikirände tagajärjel kohtades, kus rannajoon muudab suunda. Paljuaastane keskmine setete liikumise suund, settevool, lainetuse ja hoovuse osa, kulutus-kuhje süsteemid, veeriste ümardatus ja liivade terajämeduse muutused, voolu maht, ainese defitsiit *Lito-morfo-dünaamiline süsteem on rannasetete liikumise tendentside uurimine ja hindamine
ja veekaitseliste piirangute seadmine lihtsam. I piirangute vööndina käsitletakse ala, millest üldjuhul piisab mikrobioloogilise reostuse kaevu jõudmise vältimiseks. Enamik mikroorganisme sureb pinnases ja põhjaveekihis 50100 päeva jooksul. II piirangute vööndi ulatus arvutatakse, arvestades 400 ööpäevast aega reostunud vee jõudmiseks puurkaevu, või siis määratakse veehaarde toiteala 25% pikaajalise veevõtu juures. II piirangute vöönd peaks tagama reoainete lagunemise ja lahjenemise enne veehaardesse jõudmist. III piirangute vöönd on ala, mis reaalselt mõjutab antud veehaarde vee kvaliteeti ka põhjavees mittelagunevate ainetega (näiteks kloriid, mürkkemikaalid, nitraadid aeroobses veekihis). 16
liikide puhaskülvidega: 1) segukülvid on tavaliselt saagikamad kui seguliikide puhaskülvid; 2) segukülvides on proteiinisisaldus suurem kui kõrreliste puhaskülvides; 3) segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust; 4) segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristusaega; 5) kõrreliste ja liblikõieliste juuremassi paiknemine erineva sügavusega mullakihis lubab heintaimedel segukülvides kasutada suuremat toiteala; 6) liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobiumi bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Sellega vähendame anorgaanilise väetise kasutamist põllumajanduses. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus vatsas tekitab probleeme söötmisel, segukülvide toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal.
hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist. 3
hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist. 3
Ajutiselt (vihmade ajal) võib see sinna püsima jääda, kui vett juurde infiltreerub. Maapinnalähedane põhjavesi võib vahetuda päevadega. Mida sügavamale, seda kauem aega kulub veevahetuseks. Aastaid, sadu aastaid, tuhandeid aastaid. Alumised põhjaveekihid võivad olla jäänud vett mittejuhtivate kihtide vahele ja on rõhu all. Arteesiabassein tekib kui toiteala on kõrgemal kui väljavooluala. Põhjavee keemiline koostis. HCO3- Eestis 50-500 mg/l Cl- - Eesti rannikuajal 100 mg/l, sisemaal alla selle SO42- - Looduslikult alla 100 mg/l. Kõrgendatud sisaldus on reostuse näitaja (kui pole lähedal S-mineraale) Ca2+ Mg2+ Na+ ja K+ Darcy seadus kirjeldab põhjavee liikumist. Kaevu rajamisel põhjaveest sügavamale tasemele tekib kaevu ümbrusesse põhjavee alanenud tase, sest põhjavee asemele voolamine on aeglane. Merede all on soolane põhjavesi
Suplusvee kvaliteedi nõuded on antud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruses nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele. 3.3.2 Täiendavad meetmed Maapinnalähedase veekihi vett kasutatavate veehaarete veekvaliteedi garanteerimiseks on sageli vajalik põllumajandustootmise intensiivsuse vähendamine veehaarde toitealal, eriti ettevaatlik tuleb olla sõnniku kasutamisel karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel. Veehaarde toiteala suurus oleneb veehaarde tootlikkusest ja võib ulatuda kuni 2 km kaugusele veehaardest. Foto 3. Karstilehter põllul21 3. VEEHOID Väikejärvede kaitseks reostamise eest on soovitatav kasutada vähem väetisi ja mürkkemikaale järve kallastel ja eelkõige järvesuunalistel suure kallakusega maadel, väikeste lõheliste või vähkide elupaikadeks olevate jõgede läheduses. Konkreetsed vabatahtlikud piirangud on soovitatav mää- ratleda põllumajandusettevõtte keskkonnategevuskavas.
kergestilahustuvatest lubja- ja dolokividest. ((Foto: Kostivere karstiala omapärased pinnavormid on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi.)) Huvitav Põhjavee toitealad võivad asuda mitme kilomeetri kaugusel väljavooluallikatest. Tallinnas Pirita linnaosas asuvate kaitsealuste Varsaallikate peamiseks toitealaks on Tondi raba piirkond Lasnamäel. Sealne elamuehitus, teede rajamine, vihmavee kanaliseerimine jms tegevus vähendab allikate toiteala pindala ja seega väheneb ka allikate veerikkus. Kui põhjavesi on kõrgseisus, on allikaid umbes 10, madalseisu alal kahaneb nende arv 2-4-ni. --- 92 ((Foto: Tuhala Nõiakaev "hakkab keema" siis, kui Tuhala jões on vooluhulk vähemalt 5000 liitrit sekundis. Nõiakaev on unikaalne seetõttu, et veesurve tekib maaaluses veesoones ja kaev on rajatud survelise põhjavee väljakiildumise kohale.)) Et karstialadel imbub vesi kiiresti maapinda, on need alad kuivad ja väheveelised. Mõned jõed
ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Vettkandvate kivimite peale kujunevadki veega kõige enam küllastunud põhjaveekihid. Sügavamale maa sisse liigub vesi sealt, kus vettpidavad kivimid puuduvad. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhjavee kasutamine
annaabi.ee 
