Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike
Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest Teravilja küpsetusomadused sõltuvad Kleepvalgu sisaldusest Langemisarvust Proteiini sisaldusest http://lemill.net/content/exercises/leiva-viktoriin-a-ruhm/view Toiduvilja kvaliteedi nõuetele vastava langemisarvu tagamiseks on vajalik Valida stabiilse ja kõrge langemisarvuga sort Mitte viivitada valminud vilja koristusega Kohene kuivatamine Mitte segada ise vilja partiisid Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level
inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid, akaatsiad, pudelpuud. Taimed taluvad hästi põlenguid. Nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. MULLASTIK. Savannides on ferralliitmullad
on kaasnähtuseks fossiilsete kütuste kasutamisel. Eestis on võsa kasvatamine vesiste põllumaade tõttu küllaltki odav. Madalad maad omakorda raskendavad masinatega töötamist. Hakkepuidu kasutamine on praktiliselt ,,puhas energiaallikas" jäätmeks on tuhk, mis läheb mineraalväetisena taas ringlusesse. Selle alternatiivse energia tootmine nõuab aga rohkesti töökäsi ja majanduskriisis, kui meil on tekkinud töötute armee, on võimalus luua uusi töökohti. Võrreldes toiduvilja kasutamisega energia tootmiseks, on võsa tarbimine psühholoogiliselt siiski vastuvõetavam. Paljud ei suuda leppida põllumaade võsastumisega. Biokütuse kasutamine leiab vastuväiteid veelgi. Tehnoloogia on töömahukas ja kallis. Puudub vajalik tehnika ja selle muretsemiseks majanduskriisis pole võimalik teha investeeringuid. Et kütuse hind tõuseb, kui hakkepuitu kasutada, leiab see vastuseisu elanikkonnalt. Puiduhakkeseadmed on kallimad kui fossiilsete kütuste omad. Kaasneb
Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm.
See suundumus on nüüdseks peatunud. 1990. ja 1997. aasta vahel suurenes elanikkond 1,7, kuid toidu tootmine vaid 1,2 protsenti aastas. Tempo jätkudes ootab Maad järgmisel sajandil suur toidupuudus. "Aastaks 2025 peaks teraviljatoodang suurenema poole võrra, et toita selleks ajaks plaanitavat kaheksat miljardit inimest," ütleb Filipiinidel asuva Rahvusvahelise Riisiinstituudi teadlane Gurdev Khush. Tema sõnul pole lisamaad toiduvilja kasvatamiseks võtta. "Biotehnoloogia pakub vahendeid, mis meid hädast välja aitaks," kõneles Khush möödunud aasta detsembri alguses Viinis toimunud biotehnoloogia avalikustamise konverentsil. Hiljuti on ärimees Strandberg avaldanud arvamust, et roheline revolutsioon päästaks majandusraskustest ka Eesti. Tema ideesse on küll suhtutud skeptiliselt, ent tema jutus võib siiski tõetera olemas olla.
kuivatamisest ja hoiustamisest oleneb edasipidi rukki kvaliteedi säilimine. Soovitatav on enne kuivatamist vilja eelpuhastamine lisanditest (umbrohuseemned, õlekõrred jms.) Vili tuleb kuivatada kohe pärast koristust. Rukkiterade optimaalne temperatuur kuivatamisel on 4055 kraadi. Suurema niiskusesisaldusega vilja tuleb kuivatada madalama temperatuuriga. Hoiustamiseks sobiv teradeniiskus on 1214 %. Pärast kuivatamist on otstarbekas läbi viia seemne ja toiduvilja järelpuhastus ja sorteerimine. Vili tuleb enne ladustamist korralikult maha jahutada. Vilja ei tohi säilitada niiskes, sest see loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks. Kasutatud kirjandus Mahe teraviljakasvatus, 2011 Millest sõltub teravilja saagikus? Rukis maheviljeluses Täname kuulamast!
huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. Kasutatud kirjandus: INTERNET 4. http://www.hot.ee/kliimavoondid/parasvoode.htm 5. http://miksike
ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. Savanni kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad paljud inimesed peavarjuta ning hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. 2. MULLASTIK & TAIMESTIK 2.1 MULLASTIK Põhiliselt on savannis ferraliitmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. 2.2 TAIMESTIK
(Eesti põllumajandus kujundati lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks rahvas sai maa üle peremehelikud õigused. Peremehetunne sai aluseks põllumajanduselu edasisele arengule.) 1927-1929. a. kannatasid Eesti alad aga ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ikalduse käes, mille kahjudest ei jõutud enne uut majanduskriisi enam toibuda. Seevastu kriisi algusaastail olid Eestis soodsad ilmastikuolud, mis tagas hea saagikuse. 1929. aastaga võrreldes saadi toiduvilja rohkem ligi 50%, kartulit 14,6%. Loomakasvatuses oli seis rahuldav piima tuli rohkem 7%, liha vähem 1,3%. Kriis Eestis algas teravilja turuhindade katastroofilise langusega Euroopas. Suurimaks kannatajaks olid ekspordile orienteeritud majandusharud. Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu ja seda 1929. aasta lõpul, kui Saksamaa
- toidu- ja söödakõlbmatuks. • Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist. • Isekuumenemise vältimiseks: - kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni, - säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud). 50 Toiduteravilja säilitamine • Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni. • Ainuvõimalik seemne- ja toiduvilja (sh õlleodra) säilitusviis. • Kuivatatult säilivad vilja peamised omadused: - idanevus (seemnete võime idaneda), - idanevusenergia (seemnete idanemise kiiruse ja ühtluse näitaja), - maitse- ja küpsetusomadused. 51 • Teravilja säilitatakse: - puistes, kas: - punker-, - torn-, - salv-, - põrandhoidlates. • Viljakihi kõrgused aitades:
kulud Joonis.4.Tootmise tasuvus 6. Teraviljakuivati vajadus. Viljakuivatite vajadus sõltub talus, osaühingus vms. kasvatatavast viljakogusest, viljaliikide ja sortide struktuurist (need valmivad eri aegadel so.saab moodustada nn.koristuskonveieri), kaunvilja, rüpsiseemne ja seemnevilja ning õlleodra askaalust (viimaseid tuleb kuivatada madalama kuivtaustemperatuuriga kui sööda-ja toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem) Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil: 10 Gnv k k (w w ) Vk =------------------------------------- g k k Tk(100-w ) Kus: Gnv-niiske vilja ja rüpsiseemne kogutoodang majandis või majandi osakonnas,tonni; w -tera-ja kaunvilja ning rapsiseemne algniiskus (kaalutud keskmine ja arvestuslik niiskus) %;
saadava diislikütuse ning erinevate alkoholisegude võimaluste uurimisega. [14] Biokütused Eestis Olukord Eestis erineb suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju potentsiaalset põllumajanduslikku pinda kasutuseta. Meil annaks biokütuseid toota ilma eriliste keskkonnakahjudeta. Biokütuste tootmine võikski toimuda ainult nendes piirkondades, kus see keskkonnale mõju ei avalda. Eesti on aga võtnud seisukoha, et põllukultuure nagu toiduvilja, suhkrupeeti, maisi ja muud sellist ei tohiks biokütuste tootmiseks kasutada. Kasutada tohiks ainult teise põlvkonna biokütuste tooraineid, nagu orgaanilisi jäätmed, metsalõikusest või viljakoristusest alles jäävat biomassi ja muud sellist. Aga teise põlvkonna biokütused on alles arendusjärgus ning neist toodetakse 2020. aastal vahest ehk ainult paar protsenti meile vajaminevast transpordikütusest. [4/10]
Kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga
Hilisemas arengujärgus nakatumisel arenevad tühjade pähikutega või kõlujate teradega pead, mis ka küpsedes jäävad püstiselt seisma, sest pea on kerge (valgepähiksus) (Foto 4). Sügisperioodil sellised pead kattuvad saprofüütsete hallitusseentega ja muutuvad mustaks. Sellised kõrred on kuivad, helehalli tooniga, esmased ja teisesed juured, sageli ka juurekael on pruunistunud ja rabedad. Kahjustatud taimed on kergesti mullast väljatõmmatavad. Kõlujad terad on kerged, halvemate toiduvilja- ja külvisekvaliteedi näitajatega. Olenevalt milline haigustekitaja, kas Cochliobolus sativus või Fusarium spp. on ülekaalus, võivad haigustunnused suuresti varieeruda2. Hallitusseened * Aspergillus - Aflatoksiinid on väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuuri ja niiskuse juures) toodavad hallitusseened Aspergillus flavus ja mõned teised liigid perekonnast Aspergillus, sealhulgas Aspergillus parasiticus. Nad
Mis on geenivektor? Geenivektori ülekandeks kasutatakse peamiselt agrobaktereid. Geenivektor ehk geenisiirdaja on rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siirdatav geen on ühendatud(tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 4. Kus ja millal loodi esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt turule lubatud geneetiliselt muundatud toiduvili? Mis on toiduvilja nimi? Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt turule lubatud geneetiliselt muundatud toiduvili loodi 1994. aastal Californias, Calgene kompaniis. Selleks toiduviljaks oli tomat Flavr Savr. 5. Mis GM-taime on Euroopa Liidus, avapõldudel ainukesena lubatud kasvatada? On selle taime kasvatamine lubatud ka Eestis? Euroopa liidus on praegu lubatud avapõldudel kasvatada ainult Bt-maisi. Eestis ei ole selle kasvatamine seni lubatud. 6
tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. 2. Aafrikat, Austraaliat ja Antarktist ümbritsevad mered ja lahed. PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA
annaabi.ee 
