Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduhügieen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hügieen, toiduhügieen, haigustest, saastumine, sanktsioonid, organismidega, koolitused, enesekontrolliplaan, mõjur, kahjustavaid, efekte, omase, toiduhügieeni, patogeensed, bakterid, tootmishügieen, heast, reputatsioon, suurenev, pikeneminekeskkond, seadusekuulekus, haigestumine, reklamatsioonid, sulgemine, trahvid, utiliseerimise, kaudsedToiduhügieeni alused Kaja Rahu Turismi- ja toitlustuskorralduse õppetool Sisukord Toiduhügieeni eesmärk Toiduhügieeni ülesanded Heast hügieenist tulenevad tulud Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Toiduohutuse tagamise menetlused Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2
Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne. ·Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus. ·Seadmed füüsilised ja moraalselt vananenud seadmed, nende ebapiisav pesemine ja desinfitseerimine. ·Tooraine potentsiaalselt ohtlik tooraine, liiga kõrged mikroobide arvukused. ·Keskkond mikrobioloogiliselt saastunud õhk, vesi ja tootmiskeskkond ·Toitumine ja tervislik eluviis Toiduhügieen ja -ohutus ·Toiduhügieen hõlmab kõiki rakendatavaid meetmeid toidu ohutuse ja tarvitamiskõlblikkuse tagamiseks toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, turustamise, käsitsemise ja tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis (Põllumajandusministeerium).
· toodete säilivuse pikenemine; · kasumi suurenemine; · meeldiv töökeskkond; · seadusekuulekus jt. Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud: · tarbijate haigestumine, surmajuhtumid; · toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused); · kaod toidu riknemise tõttu; · ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine; · trahvid ja muud sanktsioonid; · tarbijakaitseühenduste ja kodanike sanktsioonid; · toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud; · täiendavad sanktsioonikulud ja seadmete asendamine; · kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasude vähenemine, koondamised, pankrot). Kõik need tegurid vähendavad tulusid. Kui ettevõtte kaubanduslik konkurentsi- 17 võime satub ohtu, võivad töötajad kaotada lisatasud ületunnitööde eest, preemiad või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute
Salatid, jäävesi, mereannid. Fekaal- oraalsaastumine, vee või toidu saastumise kaudu Ennetamine: kuumtöötlemine, isiklik hügieen, ristassatumise vältimine, sanitatsioon. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks Ristsaastumine-otsene või kaudne saastavate mikroobide kandumine ühelt keskkonnalt teisele. Samuti erinevate allergeenide, toormeliikide ebasoovitav edasikandumine Näiteid- tooraine ja valmis toode ühes külmikus. Töövahendid, -pinnad ja inventar, käed, niiskusepiisad köhimisel ja aevastamisel, määrdunud riietus, õhk. nn tehnoloogilised ristid 1) tooraine ja valmistoodang 2) personal ja tooraine 3) jäätmed ja tooraine 4) jäätmed ja personal jne. Transpordivahendite kaudu, tööliste ja töövahendite kaudu. Võimalused vältimiseks 1) töötlemata toit eraldada valmistootest kas ajas või füüsiliselt, efektiivse vahepealse puhastamise/desinfitseerimise abil
DESINFEKTSIOON HÜGIEENIVAHENDID LÕPPLOPUTAMINE STERILISEERIMISVAHENDID KUIVATAMINE KODUNE ÜLESANNE: · Kasutades leksikone, leia paarilauseline selgitus puhastusvahendite loetelu iga punkti kohta. Võimalusel too näiteid kaubanduses saadaolevate tootenimetuste abil. 7 6. TOIDUKAHJURID JA NENDE TÕRJE Kahjuriteks loetakse kõik putukad, linnud, närilised ja teised loomad, sh ka koduloomad, kes otseselt või kaudselt saastavad toitu: · Toitu süües ( närilised) · Uriiniga · Toiduraasudega · Karvade ja jalgadega · Laipadega Kahjurid on tuntud patogeensete bakterite kandjatena saastatud piirkondadest valmistoidule ja toiduga kokkupuutuvatele pindadele, seepärast nende viibiminetoiduvalmistamispiirkonnas on lubamatu! KAHJURITE ENNETAMINE Kui kahjurid peaksid pääsema ettevõttesse, siis tuleb rakendada meetmeid nende
Külmkambris < -180C Riiuleid ülekoormata Hoida uksed suletuna Asetada külmutatavaid toiduaineid Hoida toit kaetuna külmelemendi vastu NB! *Hoidke külmkapp puhtana, kui midagi on pakendist välja tilkunud, siis pühkige külmkapp kohe puhtaks, nii ei teki soodsaid tingimusi mikroobide arenguks. *toored toiduained, näiteks toores liha, kala, linnuliha ja valmistoit tuleb hoida üksteisest ja valmistoidust eraldi, et vältida omavahelist saastumist. TOIDU SÄILITAMINE MADALA TEMPERATUURI ABIL *Valmis toitu ei tohi jätta seisma toatemepratuurile kauemaks kui tund aega, vaid panna see jahtunult külmkappi või sügavkülmikusse. Eriti hoolikas olla linnuliha ja munatoitudega. *Temperatuur toidu keskosas tuleb alandada +600C-lt +100C-ni vähem kui kahe tunniga. Toit tuleb koheselt panna säilitusele temperatuuril +40C.
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
eilse kuupäevaga hapukoorepaki (seda ei tohi toidukäitlemisettevõte enam realiseerida, vaid peab olema käitlusest kõrvaldatud). Selle eest võib ametnik toidukäitlejat trahvida. NÄIDE: 2005 aastal sai üks toidukäitlemisettevõtte trahvi, mille suurus ulatus 30 000-ni, mis olid siis rikkumised: · osa puuvilju ei kõlvanud süüa, · mõned prügikastid olid jäätmetest pungil, · kasutusel olev vispel lebas põrandal. · toores linnuliha sulas sealsamas, kus võileibu valmistati. · osal töötajatel puudus eririietus Põhilised põhjused, miks rikutakse toiduhügieeni reegleid: · Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret,
Plaani kõrvale kirjuta lahti igale numbrile vastava veevõtukoha kasutamise eesmärk. Nt nr 1 käte pesuks enne käitlemise alustamist; nr 2 köögiviljade pesuks; nr 3 toidunõude ja inventari pesuks jne. Kasuta sisevõrkude märkimiseks erinevaid värve. Kanna plaanile seadmed ja suurem sisseseade. Nummerda plaanil seadmed ja kirjuta plaani juurde, mis numbrile vastab milline seade ning vajadusel täpsusta milleks seadet kasutatakse. Nt nr 1 külmik (+2C° - +6C°) tooraine hoidmiseks; nr 4 ahi; nr 6 külmvitriin salatite ja magustoitude välja panekuks jne. Kanna plaanile toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed. Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende kogumispunktidest (köögi prügikastidest) ja liigub kuni väljastamiskohani.
Mikrofloora tähtsus: · osaleb seedimisprotsessis · osaleb ainevahetuses · stimuleerib organismi immuunsüsteeme; · tagab organismi kolonisatsioonresistentsuse. Nahal paiknevad mikroobid erituvad ümbruskonda kui inimene liigub ja higistab. Selle vähendamiseks kuulub isikliku hügieeni juurde üleni pesemine vähemalt kord päevas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata näo, kaela, kaenlaaluste, naba ja intiimsete kehaosade puhtusele. Käte hügieen on tähtsaim infektsiooni vältimise vahend, mida iga töötaja saab mõjutada. Uuringutega on kindlaks tehtud, et suurem osa kontaktnakkustena levivatest infektsioonidest 7 levib käte kaudu. Igapäevane käte pesemine, käte antiseptika ja hooldus on osa isiklikust hügieenist. Sõrmeküüned tuleb hoida lühikesed, sest küünealusesse piirkonda koguneb hõlpsasti
· 1.16. Tapamaja ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks. · 1.17. Lihalõikusettevõte ettevõte, mida kasutatakse liha konditustamiseks ja/või tükeldamiseks. · 1.18. Ulukite töötlemisettevõte mis tahes ettevõte, milles küttimise järel saadud ulukeid ja ulukiliha valmistatakse ette turuleviimiseks 2.Hügieeninõuded: ettevõttele esitatud üldnõuded, personali, ruumide, seadmete, töövahendite hügieen. Üldnõuded toidukäitlemisruumidele 852/2004/EÜ; II Lisa, I Peatükk 1. Toidukäitlemisruumid peavad olema puhtad ja heas seisukorras. 2. Toidukäitlemisruumide paigutus, kujundus, ehitus ja suurus peavad võimaldama: a) piisavat hooldamist, puhastamist ja/või desinfitseerimist, vältida või minimeerida saastumist õhu vahendusel ning piisavat töötamisruumi kõikide toimingute hügieeniliseks teostamiseks;
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
.............................................................................. 437 31.1. Levinumad nakkused......................................................................................................... 439 31.2. Nakkushaigete transportimine ........................................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused..........................................................................................
eriti Kirde-Eestis ja Tallinna lähikonnas. Nendel aladel nõuab rahuldava või hea keskkonnaseisundi saavutamine ja säilitamine suuri kulutusi ning kestvaid jõupingutusi. Nii ettevõtted peavad sellesse investeerima esmajärgus, sest tööohutuse seaduses on ka peaeesmärk õnnetuse korral päästa elu. See nõuab esialgseid investeeringuid, kuid see tasub end ära. Koolitused oma töötajatele ja info jagamine. Saaste ennetuseks tehtav: Tööstuses (va energeetika), ehituses, teeninduses või olmes soojuse- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine Toorainet või abimaterjale säästvate ja tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine
annaabi.ee 
