paganarahvaste alistamine (liivlased, eestlased, leedukad) ning Hispaania. Jerusalemma vallutamisel rajati viis kristliku riiki, mis olid vaimulikud rüütliordud. Vanim ordu oli Benedictlaste ordu. Selle tagajärgedeks oli aga Lääne-Euroopa ja Bütsansi lõhenemine ning moslemite ja ristiusu vahelise lõhe suurenemine. Ilmalikuks võimuks loetakse rüütliseisust. Feodaaltsivilisatsioonis elava inimese kõige olulisemaks toetuspunktiks on usk, kirik ja lääniisand. Usk oli see, mis motiveeris inimesi elama, töötama ning sõdima. Sõditi oma usu eest, et seda kaitsta ja laiali paisata, sealt ka ristisõjad.
Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l. Kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on ka jõudude õlad võrdsed. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Mehaanika kuldreegel: kasutades lihtmehhanisme võidame jõus, kuid kaotame teepikkuses, Tehtud töö on võrdne lihtmehhanismita tehtud tööga.
Ühesõnaga, mida pikemad on nn labidavarred, seda vähem peame tööd tegema. Jõukang tugipunkt on ühes otsas, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunkt teisel pool otsas.Liigutuste amplituud ja kiirus on väikesed. Vastaskangi (raskusjõu keharaskuskese) rakenduspunkt nende vahel. Lihaste kokkutõmbe jõuõlg on niisugusel kangil pikem kui vastasmõju õlg (raskusjõuõlg). Seetõttu töötavad lihased suure kasuteguriga; nt päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada. Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur. Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges 5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS
individuaalpsühholoogia instituudi külastamine. Selle instituudi juhiks oli Alfred Adler, kes kunagi oli töötanud Sigmund Freudiga. Individuaalpsühholoogia instituut pidas ülal pedagoogilisi nõuandepunkte lastevanematele. Elangole anti võimalus ühes nendest assisteerida. Ta sai tutvuda omapärase nõuandetehnika ja- korraldusega. Nõuandlas oli nii psühholoog kui ka arstiteadlane, visiidile paluti koos probleemse lapsega alati ka ema või isa. Neljandaks toetuspunktiks Viinis oli linna pedagoogiline instituut, analoogiline umbes Eesti kunagise õpetajate täiendusinstituudiga. Elango sealoleku ajal oli õpetajatega läbiviidava 6 seminari teemaks Euroopa riikide koolisüsteemid. Ta sai ülevaate Euroopa tähtsamate riikide koolisüsteemidest ja koolikorraldusest. Hiljem pidas ta nendel teemadel Tartu ülikoolis loenguid. 6
kuidagi välja ei juurita. Teda saatev klassiku staatus ei ole ilmselt ilmaaegu siiani kestma jäänud, tänini tsiteeritakse tema tekste ja ta on eeskujuks paljudele praegustele luuletajatele ning inspiratsiooniks kultuuriloomes. Arvo Pärt on öelnud: "Tekstid on meist sõltumatud ja nad ootavad meid; igal inimesel on oma aeg, millal ta nende tekstideni jõuab. See kohtumine tuleb siis, kui neid tekste ei peeta enam kirjanduseks ega kunstiteoseks, vaid toetuspunktiks või mudeliks." Kasutatud allikad Liivi muuseumi kodulehekülg. http://muusa.ee kasutatud 24.01.2019 Talvet, Jüri 2012. Juhan Liivi luule. Monograafia. Tänapäev Tuglas, Friedebert 1958. Juhan Liiv: Elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus NO99 teatri kodulehekülg. https://no99.ee/et kasutatud 23.01.2019 ,,Juhan Liiv" A. Sang, Eesti Raamat, 1969 Ajakiri Sirp. ,,Ja sõna sai lauluks" Anneli Unt 27.03.2015 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Looming. ,,Liivist ja endast" Jüri Talvet
teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüdid seletavad maailma olemust ja on maailma tajumise viisiks (hea-halb, õnn); levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Tänapäevamüüt on nt the American Dream. Müüdid väljendavad ühiskonna mõttemalli ja on selle kollektiivi vaimseks toetuspunktiks. Müütidega on seotud: vanakreeka tragöödidad, Vana Testamendi müüdikogumik, rahvapärimuste kangelaseeposed, antiikainesega rüütliromaanid jne. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Strukturalism lahkab süstemaatiliselt põhistruktuure, millele toetub inimkogemus (sh looming). See süstematiseerib inimkogemusi ja seda rakendatakse mitmeti (lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia jne)
Koosneb neljast tiivast, keskel suur siseõu. Kolmekorruseline (kastell-linnus) Kaitsemüür (Viljandi ordulinnusel 3 müüri) Kastell ehk konolendi hoone (???) ehk linnuse südamik Ida-Preisi linnus, Saksa linnus: Marienburgi linnus GOOTI KUJUTAV KUNST Gooti kujutavas kunstis on uueks nähtuseks ümarskulptuuri laiem kasutamine kirikute kaunistamisel, aga valitsevaks jääb siiski reljeef ümarskulptuurid siiski seotud seinaga (toetuspunktiks) Uueks nähtuseks ja tahvelmaali taasilmumine 13.sajandil Bütsantsi tahvelmaali eeskujul Laiemalt levivad tahvelmaalid siiski 14.sajandil Suur murrang 14.sajandil - trükikunsti leiutamisega. Kui ilmuvad trükitud raamatud, kaovad käsitsi kirjutatud raamatud ja miniatuurmaalid surevad välja Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350 Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast
käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad) Tänapäevamüüdid (nt. the American dream) "Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada," "Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiivile hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal müüdis leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule" Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti
käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad) Tänapäevamüüdid (nt. the American dream) “Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada,” ”Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiivile hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal – müüdis – leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolu keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu looduse või ka poliitilisele (ülem)võimule” Intertekstuaalsus Definitsioon: teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti
lihtsalt reaalsetest asjadest, millest on neid kerge eristada.Siis tähendab on olemas filosoofiline erinevus – et näha miskit kunstina, on vaja midagi sellist, mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost.See, mis eristab tavalisi asju kunstiteostest on kunstiteooria.See on teooria, mis võtab teose kunstimaailma ja hoiab seda tagasi langemast tegelikuks objektiks, mis ta on.Danto kunstiteooria on olnud toetuspunktiks näiteks George Dickie institutsionaalsele kunstiteooriale.Erinevus on, et Dickie teoorias on kunstimaailma asukateks (kunstimaailma) agendid, Danto teoorias on neiks aga kunstiteooriad.Dickie maailmas on agentidel piiritu, midaslik võime muuta kunstiks ükskõik mida, Danto maailmas on kunstimaailma agentidel aga pelgalt vahendaja roll. Kunsti definitsioon : Danto definitsioonis määratakse kunsti viie tarviliku tingimuse kaudu. 1
kuhu mõnel hetkel jõutaksegi. "Sina" päris ühemõtteline pole, kuid enamasti peitub pürgimuste keskpunkt just selle asesõna taga. Kõneleja pilgu kinnistatus ühte punkti, "Sinusse", on korraga kirgliku armastusluule ja andunud religioossuse märgiks see on luule, mis taotleb tõelisi kontakte ja tungib pidevalt peale retooriliste pöördumistega. Kontakt kõige üldisemas mõttes ongi see, mida oodatakse. Tundub, et isikliku religiooni otsinguil on peamiseks toetuspunktiks ikkagi kristlus, millele annavad lisamustreid müstika ja Ida-usundid. Aga kõigi teede algus on sügavamal, naha ja sõnade all. Maarja Pärtna - Ivaski luule taust on tema puhul oluline. ,,Saamises" (2015) toimub muutus. Inimeste portreteerimised ja sotsiaalsed teemad inimestega seotult tulevad esile. Eelnevalt ei osatud sotsiaalsuse teemat ette näha. Esimeste teostes olid looduse teemad ja looduse taustal mõtlemine. Eksperimenteerimised muusikaga. Muusikasse kirjutamise taotlus
Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad). Ka tänapäevamüüdid. Jaan Puhvel: ,,Müüdis väljendub mõtemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada". Rein Veidemann: ,,Müüt, mis on seotud oma tekkeajaga, muutub kollektiiviline hiljem teatud vaimseks toetuspunktiks. Sealt ammutatakse eeskujud, seal müüdis leitakse lohutust, kinnitust oma identiteedile, püsivusele. Seal leiab õigustuse meie olemasolule keelekollektiivina, rahvusena. Müüt on seega võim, vägi. Müüdi võim(sus) ilmneb ta lepituslikkuses ja sidususes. Sellisena astub müüdi võim vastu looduse või ka poliitilise (ülem)võimule". 41.Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Nii antiikmaailma poeedid kui ka tänapäeva kirjanikud on sageli pöördunud klassikaliste
Itaalias ja neid eeskujusid järgides on välismaalt sisse rännanud rikkamad inimesed mõisa kaasa toonud ka Eestisse. Eesti mõisa on prof. Juhan Maiste nimetanud balti villa rustica'ks (1996). Välismaiste feodaalide ulatuslikum Eestimaale asumine ja mõisate rajamine algas juba 13. saj II poolel. Ent see oli üsna algupärane. 14. sajandiks ei olnud mõis veel püsivaks asustuskeskuseks, vaid pigem toetuspunktiks, mida tulevane mõisaomanik või tema usaldusmees kasutas maksude, andamite või rentide sissenõudmiseks. Konkreetseid andmeid üksikute mõisaehituste kohta on alles 15. sajandi lõpust alates (Eesti mõisad 1994). Saksa õpetlane ja kirjanik Adam Olearius avaldas 1647. a oma reisikirjades joonise, millel kujutas Kunda mõisa. Joonisel oli näha, et mõisa lihtsad puitmajad paiknevad ruudukujulise õue ümber. Aia- ja pargikujundusest siin veel juttu olla ei saa, kokku puutuvad keskaegsest
selg vaatab üles, kolju noolõmblus vaatab risti. Allapoole liikudes peab laps tegema 2 pööramist. 1. pööre: läbi ümara vaagnaruumi liikudes lükkub lapse pea üha enam rinna suunas. See vähendab pea ümbermõõtu. Laps keerab end 90°, nii et selg ja kukal näitavad häbemeluu poole. Kõige madalamal asetsev punkt on lapse kukal, noolõmblus asetseb pikuti. Pikkupidi ovaalsest vaagnast väljumise avast väljudes sirutub lapse pea üha enam välja. Toetuspunktiks on ema häbemeluu. Üksteise järel väljuvad lahkliha kaudu kukal, laup, otsaesine, nägu ja lõug. Selleks ajahetkeks sobituvad õlad täpselt risti ovaalsesse vaagna sisenemisavasse. 2. pööre: õlgade väljumiseks peab laps tegema veel ühe 90-kraadise pöörde, et õlad asetseksid vaagna väljapääsuga ühes suunas. Reeglina pöörab laps end tagasi oma esialgsesse asendisse. Väljastpoolt on näha pea välist pööramist küljele. Lõpuks väljuvad lapse pea langetamise abil
annaabi.ee 
