B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response Feedback A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Student Response Feedback A. Jah
C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response * A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada?
C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N Student Response B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Student Response A. Jah B
C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 6/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diame vahetada? Student Response A. Jah B
B. Ei, kõvaduse ja tugevuse vahel puudub igasugune seos C. Jah, kõvaduse kasvades tugevus reeglina väheneb D. Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 0/6 4. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N Student Response D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 5. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Student Response A. Jah B
Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Vali üks või enam: 1. Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 2. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N 3. Otsikuks on kuul (läbimõõduga 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N 4. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Vali üks või enam: 1. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusele 2. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist 3. Sõltuvalt uuritavast materjalist 4. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Kuni 0,3 % C sisalduseni on tugevuse ja kõvaduse vahel seos, üle selle ei ole Score: 0/6 Küsimus 4 (6 points) Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N b. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N c. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N d. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 Küsimus 5 (6 points)
10. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Otsikuks on kuul (läbimõõduga 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N 11. Kas Brinelli meetodi korral võib koormust ja kuuli diameetrit suvaliselt vahetada? Ei, väärtused valitakse vastavalt etteantud konstandile 12. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga materjali kõvadus? Grafiitmalmide kõvadust 13. Milline on koormus ja otsik Rockwelli meetodi C skaala korral? Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N 14. Arvutage Brinelli kõvadusarv, kui kuuli läbimõõt D= 10 mm ja F=3000 kgf ja tekkinud jälje diagonaal d=4,6 mm? 17,39 15. Arvutage Vickersi kõvadus, kui diagonaal d= 0,257 mm ja jõud F=20 kgf ? 60 16.
Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav. Kõvaduskatsete tulemused.
Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. F jõud N, S jälje pindala mm2, püramiidi tahkudevaheline nurk ( = 136o), d jälje diagonaal mm Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Katse tulemused: Materjali Kriipe Meetod Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomus katse suurus v tus (mm) WC 15-28 1 Vickers 0,15mm(d 803 HV 803 - iagonaal) pindala: 0,01125m m²
d jälje läbimõõt, mm Arvutused: Katsekeha nr. 1 TERAS Katse: 1. HB= = = 109,89 2. HB= = == 111,11 3. HB= == 109,89 Katsekeha nr.2 NIHIK Katse: 1. HB= == 190,15 2. HB= == 192,57 3. HB= =196,33 Katsekeha nr.3 VIIL Katse: 1. HB= =361,21 2. Ei õnnestunud! 3. HB= = Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil: Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga, teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsik materjalisse suurima jõuga ning taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja
sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav. Materjalide kõvaduskatsete tulemused Materjali Kriipe(viili) Valitud Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomustus katse kõvaduse suurus mm v N/mm2 määramise meetod
nurgaga 136͒ ja jõuga 1…100 kgf (9,8…980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav. Kokkuvõte/järeldused: Tulemustest saab näha, et meie poolt valitud materjalide hulgast osutus katsete käigus kõige tugevamaks keevitatud plaadi keevise õmblus
..29430N (1...3000kgf). 2.Kas katsekeha minimaalsel paksusel on Brinelli meetodi puhul piiranguid? Katsekeha minimaalne paksus t ei tohi olla väiksem kui jälje 10kordne sügavus (t>10h). 3.Missugused otsikud on enamkasutatavad Rockwelli meetodil kõvaduse mõõtmisel? Missugused on nendel juhtudel otsikud ja koormused? Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588mm (1/16'') ja jõuga 980N (100kgf) skaala B või teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga 120 ° ja jõuga 580N (60kgf) või 1470N (150kgf) materjali sissesurumise teel vastavalt skaalad A ja C. 4.Missugune otsik ning koormused on kasutusel Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise
A jälje pindala mm² D kuuli läbimôôt mm d jälje läbimôôt mm Brinelli kôvadust tähistatakse teimitingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10...15 s Teiste tingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused: kuuli läbimôôt/koormus/koormamise kestus Kôvaduse määramine Rockwelli meetodil GOST 9013 Kôvadus määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimôôduga 1,588 mm (1/16 tolli) ja jôuga 980 N (100 kgf) vôi teemantkoonuse tipunurgaga 120° ja jôuga 580 N (60 kgf) vôi 1470 N (150 kgf) materjali sisssurumise teel vastavalt skaalad A, B, C. Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljôuga F = 98 N (10 kgf) ja fikseeritakse. Seejärel surutakse otsik materjalisse jôuga 588 N (60 kgf), 980 N (100 kgf), vôi 1470 N (150 kgf) ja taastatakse esialgne jôud F . Kôvadust iseloomustab kuuli vôi koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Rockwelli kôvadus määratakse järgmise valemiga: HR =N-h/c
kõvasulamite ja keraamika kõvaduse arvutamisel. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Barcoli meetod: Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26º ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100. Barcoli seade on kaasaskantav. Katsetulemused: Kriipe Valitud Materjali (viili) kõvaduse Jälje suurus mm Kõvadusarv Võrdlus- Tugevus iseloomustus katse määramise skaala meetod
toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena F D h S d F HBW = = const S 2F = 0,102 2 2 D (D - D - d ) Rockwelli kõvadus HRA, HRB, HRC · Jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588 mm ja jõuga 980 N-skaala B, teemant-või kõvasulamkoonuse tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N või 1470 N materjali sissesurumise teel-vastavalt skaala A ja C · Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0 ja fikseeritakse asend Rockwelli kõvadus HRA, HRB, HRC · Seejärel surutakse otsak materjalisse põhijõuga 588 N, 980 N või 1470 N ja taastatakse esialgne jõud F0. · Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuse vahe F 1 F0 F
..35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt ,selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline teritusviis võimaldab vähendada tunduvalt ettenihkejõudu, puuri püsivusaeg suureneb 1,5 korda. Juhtpinna järelteritamine seisneb 1,5...4 mm pikkuse ja 0,2...0,3 mm laiuse faasi töötlemises 6...80 nurga all
r 1 0 ei sobi r2 4 Kontrollime nüüd teise tuletise abil, kas r = 4 annab ka maksimaalse ruumala. V ´´(r ) 30 15r 30 15 4 30 0 , st. tegemist on maksimumkohaga. Vastus. Koonuse põhja raadius on 6 cm ja silidndri kõrgus avaldub h 15 2,5r . Silindri ruumala avaldub V 15 r 2 2,5 r 3 ning maksimaalse ruumala annab raadius r = 4 cm. 11) Kerasse raadiusega 6 cm on kujundatud koonus telglõike tipunurgaga 60o. Leia kera ja koonuse ruumalade vahe. Lahendus. 4 4 Kera ruumala V R 3 63 288 cm 3 . 3 3 Kuna koonuse telglõike tipunurk on 60 º, siis on a 60 a tema telglõikeks võrdkülgne kolmnurk. Võrdkülgse kolmnurga kõrgus avaldub külje 2 6
jahutusvedeliku ning töödeldava materjaliga võib tekkida materjali lagunemine. Abrasiivmaterjali terad peavad olema teravate servadega ka väga väikese tera suuruse korral, mis on eriti oluline peentöötlemiseks kasutatavate materjalide puhul. 13.Millisteks töödeks kasutatakse ümarlihvpinki? Kirjeldage pika silindrilise detalili välispinna lihvimisel vajalikke liikumisi töötlemisel pikiettenihkega. Pink on ette nähtud silindriliste ja väikese tipunurgaga kooniliste detailide lihvimiseks. Ümarlihvimise meetodid sõltuvad töödeldava pinna kujust ja kasutatava lihvpingi ehitusest. Lõikeliikumine, käia pöörlemine Käia pöörlemiskiirus on lõikekiiruseks v, mida piirab vaid käia lubatud ringkiirus. Mida suurem on käia kiirus, seda paremad on käia töötingimused, sest väheneb käia lõikavatele teradele langev koormus. Selle tulemusel paraneb töödeldud pinna siledus, vähendab käia kulumine ning suureneb protsessi tootlikkus.
Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB. Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse määramiseks. Materjali sisse surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980 N (1..
Avaldada koomnurga pindala. 23. Võrdhaarse kolmnurga alusnurga poolitaja on võrdne haaraga. Leida alusnurk. 24. Võrdhaarse kolmnurga kõrgus on 20 cm ning aluse suhe haaraga 4:3. Arvutada siseringjoone raadius. 25. Võrdhaarse kolmnurga haar on 2 cm ja tipunurk 120°. Arvutada ümberringjoone diameeter. 26. Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on A. Leida sise ja ümberringjoone raadiuste suhe. 27. Ringi ümber on joonestatud võrdhaarne kolmnurk tipunurgaga 120°. Leida kolmnurga küljed, kui ringi raadius on R. 28. Leida võrdkülgse kolmnurga pindala, kui tema kõrgus on 30 cm. 29. Avaldada võrdkülgse kolmnurga külg kõrguse h kaudu. 30. Võrdkülgse kolmnurga kõrgus on küljest m võrra lühem. Avaldad kolmnurga pindala. 31. Kahe sarnase kolmnurga pidalade suhe on 3,24 cm. Suurema kolmnurga küljed on 5,76 m, 4,5 m ja 8,28 m. Kui pikad on väiksema kolmnurga küljed? 32. Kolmnurga kaks külge on a ja b, pindala 0,4ab. Leida kolmas külg. 33
plastmassiga. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele.Brinelli meetod, ta kasutas kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5mm.Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Rocwelli kõvaduse katse. Ta kasutas kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi.Ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50mm.Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga millel oli kaks skaalat.Must C skaala ja punane B skaala.Kui mõõdetakse karastatud detaile siis kasutatakse teemant koonust survejõud on 150kg ning kõvadust loetakse indikaatori mustalt skaalalt.Ja tähistatakse HRC 62.Kui katsetatakse karastamata materjali siis kautatakse teraskuuli ja survejõud on 100kg.Kõvaduse arv loetakse indikaatori punaselt skaalalt.ja tähistatakse HRB 54 (H
teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Joonis 10. Brinelli kõvaduse määramise skeem 6.2. Rockwelli kõvaduse katsed Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. 10 Joonis 11. Rockwelli kõvaduse määramise skeem 6.3. Vickersi kõvadus Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sisse- surumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib
Näited. a) s = 65v ühtlase liikumise korral sõltub tee pikkus s võrdeliselt kiirusest v; b) P = 4a ruudu ümbermõõt P sõltub võrdeliselt külje pikkusest a; c) S = a2 ruudu pindala S ei ole võrdelises sõltuvuses ruudu külje pikkusega a; 5 180o - d) = võrdhaarse kolmnurga alusnurk ei ole võrdelises sõltuvuses 2 tipunurgaga ; e) Sn = (n 2)180º hulknurga sisenurkade summa ei ole võrdelises sõltuvuses nurkade arvuga n. 2.1. Võrdelise sõltuvuse y = ax graafiku joonestamine Alustada tuleb lihtsate näidetega, kus argumendi väärtustele vastavad täisarvulised funktsiooni väärtused. Esimestes ülesannetes on soovitatav kasutada 5 6 erinevat argumendi väärtust (õpilased peaksid ise märkama, et sirge joonistamiseks ei ole vaja leida nii palju punkte piisab
Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2
Teiste katsetingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused järgmiselt: kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus, näiteks 185HB 5/750/20, mis tähendab, et Brinelli kõvadus on 185 kgf/mm2, määratud kuuliga D = 5 mm koormusel 750 kgf ja kestusel 20 s. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Kõvadusarvu, mis on ühikuta suurus, näitab osuti näituri skaalal katse lõpul. Koonuse kasutamisel loetakse kõvadusarv näituri mustalt skaalalt (A- ja C-skaala), kuuli puhul punaselt skaalalt (B-skaala). 50) Materjalide purustavad katsed mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks.
(pool diagonaalist), . Vastavalt Phythagorose teoreemile saame . Et püramiid moodustus kerade keskpunktidest, siis on vaja püramiidi kõrgusele liita veel (ülemise kera raadius ja alumise kera raadius). Seega on viienda kera kõige kõrgema punkti kaugus koonuse põhjast . Koonuse telglõike tipunurk on võrdne vaadeldava püramiidi diagonaallõike tipunurgaga. Kolmnurgast saame, et ja . Järelikult . Koonuse telglõike tipunurk on Vastus: viienda kera kõige kõrgema punkti kaugus koonuse põhjast , koonuse telglõike tipunurk on . O4 II Joonestame kolmnurkse püramiidi, mille tippudeks on kerade keskpunktid
126 Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? (vt. tab. 2.15). Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt (tab. 2.15), selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline teritusviis võimaldab vähendada tunduvalt ettenihkejõudu, puuri püsivusaeg suureneb 1,5 korda. Puuride teritusviisid
13. 16 Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10 ... 15 s korral, näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N – skaala B; teemantkoonus või kõvasulamkoonus tipunurgaga 120 ja jõuga 580 N või 1470 N – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus – Sele 2.14. 980 N 590 N või 1,6 1470 N h h 120 Sele 2.14. Rockwelli kõvaduse määramise skeem.
1,419 - 0,3 log n 25 kus n on löökide arv, mille puhul vagu täitub ja wn katsetatava pinnase veesisaldus. Voolavuspiiri määramiseks kasutatakse Casagrande aparaadi kõrval ka mitmesuguseid koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M wn + N kus
..3,2 5...7 - Poleerimine 0,05...1,6 5...6 - Plankimine 0,012...0,2 5...6 - Hoonimine 0,05...0,4 6...8 - Superfinis 0,1...0,4 5 - Pinnakareduse põhimärgiks joonisel on "kolmnurkkuju" tipunurgaga 60o, mille vasaku haru kõrgus on ca 1,4 ja parema haru kõrgus ca 3 tähekõrgust - . Märgil võivad olla eri kujud tingituna mehaanilise töötlemise nõudest - või töötlemata jätmisest - . Põhilise karedusparameetri Ra väärtus kirjutatakse märgi madalama haru kohale, kusjuures 0,63 34
Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks(rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele. Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Rocwelli kõvaduse katse. Siin kasutatakse kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi. Ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50mm.Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga millel oli kaks skaalat. Must C skaala ja punane B skaala. Kui mõõdetakse karastatud detaile siis kasutatakse teemant koonust survejõud on 150kg ning kõvadust loetakse indikaatori mustalt skaalalt. Ja tähistatakse HRC 62.Kui katsetatakse karastamata materjali siis kasutatakse teraskuuli ja survejõud on 100kg. Kõvaduse arv loetakse indikaatori punaselt skaalalt ja tähistatakse
Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks(rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele. Brinelli meetod, mis kasutab kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5 mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Rocwelli kõvaduse katse. Siin kasutatakse kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi. Ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50mm.Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga millel oli kaks skaalat. Must C skaala ja punane B skaala. Kui mõõdetakse karastatud detaile siis kasutatakse teemant koonust survejõud on 150kg ning kõvadust loetakse indikaatori mustalt skaalalt. Ja tähistatakse HRC 62.Kui katsetatakse karastamata materjali siis kasutatakse teraskuuli ja survejõud on 100kg. Kõvaduse arv loetakse indikaatori punaselt skaalalt ja tähistatakse
kus n on löökide arv, mille puhul vagu täitub ja wn katsetatava pinnase veesisaldus. 15 Voolavuspiiri määramiseks kasutatakse Casagrande aparaadi kõrval ka mitmesuguseid koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson)
o Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- -20 0 +20 Temperatuur, C surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõ- duga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; Sele 1.7. Löögisitkuse sõltuvus temperatuurist teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 - 11 - kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloo- F mustab kuuli või koonuse materjalisse sissetun- gimise sügavus. Kõvadusarvu, mis on ühikuta suurus, näitab osuti näituri skaalal katse lõpul
sõidutee koos oma rajatiste ja ümbrusega, kaasliiklejaä, Keskrniselt on silma vaatenurk välisküljele 90°, sisekül- liiklusmärgid ja -signaalid, oma spidomeeter ja kontroll- jele ja üles 65°, alla aga 75°. Seejuures kõige teravama iamb.id, mürad, masina vibreerimine jne. Informatsioon nähtavuse koonus asub vaatevälja keskel ja selle tipunurk võib olla kasulik, liigne või koguni kahjulik. Kasulikke on'3°. Hästi näeme 5 . . . 6° tipunurgaga koonuses ja rahul- andmeid annavad kõik äsjaloetletud objektid ja nähtused. davalt 10.... 12° piires. Üle selle aga muutub nägemistera- Liigseks võib pidada andmeid taeva ja pilvede kohta r vus tunduvalt ebaselgemaks (joon. 162). Nägemisteravuse sõiduteest kaugemal kuulduvaid mürasid jne. Ilmselt kah- 287
annaabi.ee 
