Atlantis Mis on Atlantis ? müütiline, plahvatuse järel ööpäevaga merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ning riik. Selle pärimus on meieni jõudnud Vana-Kreeka filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Siiani pole Atlantise tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Atlantist on paigutatud Vahemerre, Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja
ideest? Siit kasvab välja poleemika, mis läbib tervet traditsioonilist filosoofiat. Selle poleemika algatajaks pole aga keegi muu kui Platon ise oma hilisemas dialoogis “Parmenides”, kus ta muu seas näitab, millistesse apooriatesse võib viia ideede ja “nähtavate asjade” vahekorra määratlemine osavõtu mõiste kaudu. Meeltega tajutava maailma ja ideede vahekord on kõne all ka teises hilisteoses “Timaios”. Siin käsitletakse “nähtava maailma” tervikut, mille kohta Platon kasutab nimetust kosmos. Teoses on arutluse all järgmine küsimus – kas kosmos on alati olnud või on ta kunagi alguse saanud? Kuna Platoni ontoloogia kohaselt on meeltega tajutavas maailmas kõik tekkimises, siis jõutakse ka “nähtava maailma” terviku kohta arusaamisele, et seegi peab olema tekkinud ja ei saa seega alati olemas olnud olla. Kõik nähtav on kunagi tekkinud.
Teda mõjutasid pütaagorlased. 40-aastaselt naases Ateenasse. Kõik tema tekstid on kunstilised.Platon kasutab Ateenas oma kooli, mis hakab tegutsema pargis, mis on pühendatud Akademosele, millest tuleb sõna Akadeemia, tegutseb kuni 6 saj pkr. Tal oli olulisi ideid riigi poliitikale. Elu viimased aastad mööduvad õnnelikuna, tema õpilased armastavad teda. Suri pärast pulmapidu, kodus tugitoolis. Tema dialoogides on põhitegelaseks Sokrates. "politeia","symposion","timaios". Õpetus: see maailm,reaalsus mida me kogeme on illusioon, see on vari. Siin maailmas on asjad pidevalt mutumas, kadumas, tekkimas. Tegelik maailm peab olema püsiv. Nähtamatut maailma peab põhjustama teine nähtamatu maailm. Meie oleme vangid nähtamatus maailmas. See mida kogeme on pettus, oleme karistust kandmas, vangid koopas. Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde. Kõige suurema väärtusega idee: headus 10
Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20 aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures
õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma
ei tekkida ega ka hävida. Selliseks algeks oligi hing ja hinge olemuseks pidas ta iseenda liigutamise võimet. Keha olemuseks, kui ta on hingestamata, on olla väljast liikuma pandud. Kui aga keha iseennast liigutab, siis on ta hingestatud, st. tegemist on elusolendiga, mida iseloomustabki võime alustada liikumist justkui iseendast, st. olemata selleks millegi välise poolt mõjutatud. Teises hilisteoses “Timaios”, milles, nagu eelnevalt juttu oli, käsitletakse kosmose tekkimist, kõneletakse ka kosmose hingest. Viimast käsitleb Platon siin algena, mis hoiab liikumises kosmost tervikuna, lisaks aga ka kosmose “mõistuspärasuse” kaaspõhjusena. Kuid erinevalt “Phaidros”`est, kus hinge vaadeldi tekkimatuna, kõneletakse “Timaios”`es sellest, kuidas jumalik demiourgos valmistas maailma hinge. (35a-b) Selleks olevat ta võtnud “materjali” ühelt poolt
We know because we remember. Ideed on meis kõigis juba olemas, õppides me saame neist lihtsalt uuesti teadlikuks. 29. How does Plato consider the things of this world (the ones that we can see and touch and feel)? Tajutavad esemed on muutlikud, nad alati hävinevad. Why are they important? 30. For Plato, which is the first and most important “idea”? The idea of good (!!!!!) 31. What is the platonic “demiurge” and why is it important? Platon räägib teoses "Timaios" jumalusest Demiurg, kes "ideedest" lähtuvalt kujundab maailmaruumi, vormides tule, õhu, vee ja maa. 32. How does Plato describe the human soul? Hingel on kolm alget: 1. mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3. iha (himu, instinkt) 33. How does Plotinus calls what Plato calls participation? And Christianity? 34. According to Plato, where should we seek for an explanation of the world?
Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud, siis dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad - söakus ja ihalus. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Täiuslikus riigis peaksid tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema
teravusega ka noid, nii nagu neid, mille poole ta on suunatud praegu." ,,Tõenäoliselt," ütles ta. [1825] ,,Ent kas pole ka see tõenäoline," jätkasin, ,,ja eelkõneldu põhjal paratamatu, et harimatud ja tõde mittekogenud ei saa kõlblikult juhtida polist, ja ka mitte need, kellel [eneseharimisele lubatakse pü- 8 Kr µ sageli terminus technicus sofistide elukutse kohta. Vrd Gorgias 447c. 9 Saava ja oleva suhte kohta vt nt Timaios 27d28a: Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: mis on alati olev, millel saamist [] ei ole, ja mis on alati saav, mis kunagi olev ei ole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseenesega samane, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ja pole kunagi olevasti olev... 10 Vrd Aristoteles Nikomachose eetika, II. l. 11 Kr ( harvaesinev sõna kreeka keeles ja Platonil ainult kaks korda. Seetõttu on raske hinnata, milline
Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud . Dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad - söakus ja ihalus. Õpetus riigist Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on
ABSTRAKTSE RUUMI mõisteni. [Cassirer, E., 1999, lk. 70] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 9 Kreeka mõtlemise üheks esimeseks ja olulisemaks avastuseks oligi see, et niisugune asi nagu abstraktne ruum üldse eksisteerib. Demokritos kinnitab, et ruum on mitteolemine (kr. k. mé n), kuid et see mitteolemine on ikkagi reaalne. Platon viitab oma teoses ,,Timaios" ruumi mõistele sõnadega see on ,,hübriidmõiste", mida on peaaegu võimatu adekvaatselt lahti seletada. [Cassirer, E., 1999, lk. 70-71] Eestlastele (ja ilmselt ka soomlastele) tekitab selline sõnapuudumine kreeka keeles (või ka ladina keeles) probleemi küll, kuid see on keeltevaheline konflikt. Omakeelesiseselt peaks olema asi korras. Jutt käib ikka sõnast ,,ruum" (ja sama asi on sõnaga ,,aeg"). Probleem on lihtsalt selles, et ühes keeles räägitakse n.ö
küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised. Idealism.Õpetus ,,ideedest" Isegi need,kes filosoofia ajalugu õppinud pole või on seda pealiskaudselt teinud,kujutavad endale ette või vähem selgelt ette,et idealism on õpetus,mille järgi asjade tõeline olemine pole muud kui mõte,idee,mõiste.Uuel ajal aitas selle kujutluse juurdumisele eriti tugevasti kaasa Hegel
sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa päranduse tagasisaamise eesmärgil. Hiljem suundus poliitikasse. Kirglik, paatoslik leegitsev stiil. Atika kõnekunsti suurim esindaja. 26. Nimetage Platoni teoseid. 1) varajane periood ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton", ,,Charmides" 2) Keskmine periood: ,,Menon", ,,Phaidon", ,,Pidusöök", ,,Politeia", ,,Phaidros" 3) Hiline periood: ,,Parmenides", ,,Timaios", ,,Sofist", ,,Riigimees", ,,Philebos", ,,Seadused" 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? ,,Pilved" Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? Sokratest süüdistati ühiskonna moraalses allakäigus. 28
kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat
Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb
· Poolringi piirdenurk on täisnurk. põhiseisukohti. · Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks · PHAIDROS Hinge kolmikjaotus. võrdseks osaks. · THEAITETOS Teadmiste olemusest. · Thales · Küpse ea teosed: Thales · TIMAIOS Loodusfilosoofia. · ANAXIMANDROS · KRITIAS Sisaldab sõnumit Atlantisest 611 546 e.Kr · POLITIKOS Riigimees. · Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinlane. · SEADUSED Lõpteamata teos, milles näitab riigi eetilisi · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli aluseid. Thalese õpilane
Seda kõige parem kajastada dialoogis. 76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? * Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides) * Eetika (õiglus, paljudes dialoogides) * Poliitika (õiglus, täiuslik riik, dialoogid "Riik", "Seadused", "Kritias") * Retoorika ("Phaidros", "Sofist", "Euthyphron" jm) * Poeetika (nt "Ion", "Riik") * Kosmoloogia (ennekõike "Timaios") 78. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Tema dialoogides Sokrates, kes vestleb teistega, esitab oma õpetusi Platoni suu läbi. 79. Keele õpilane oli Aristoteles ja kes oli Arisotelese kuulsamaid õpilasi? * Platoni õpilane * Oli Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksander Suure õpetaja 80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? * Rajas Ateenasse oma kooli Lykeion
Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse. "Politeia" - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos. "Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse. "Theaitetos" - tunnetusteoreetiline arutelu (teadmiste oletusest). "Timaios" - loodusfilosoofia. "Kritias" - lõpetamata. Räägib Atlantisest. "Politikos" - ehk riigimees. Vana Platoni poliitilised vaated. "Seadused" - jääb lõpetamata. Riigi eetilised alused, kuidas kasvatada kodanikke. Dialoogi () peetakse tõeliseks filosofeerimiseks - midagi jääb õhku rippuma. Pelgavad lõpetatud süsteemi. Võimalus tuua välja erinevad süsteemid - vestlevad omavahel. Dialoogis jätab otsad lahti. Mida võttis Platon teistelt filosoofidelt üle:
eelkäijaid sofiste kritiseeritakse teostes "Protagoras" ja "Gorgias". Tunnetusteoreetilisi seisukohti käsitleb "Kratylos". Ideeõpetuse põhialused sõnastatakse dialoogis "Menon". "Symposionis" ("Pidusöök"), "Phaidonis", "Politeias" ("Riik", sisaldab ka tuntud koopa- mõistulugu) ja "Phaidroses" rakendatakse ideeõpetust juba kõigis peamistes filosoofia valdkondades.Hilisematest teostest on tuntumad "Parmenides", "Politikos" ("Riigimees"), "Timaios" ja "Nomoi" ("Seadused"). Platoni rajatud Akadeemia ajalugu jagatakse 3 perioodi: 1. Vana akadeemia Platoni surmast a-ni 260 e. Kr. 2. Keskmine akadeemia 260 e. Kr.- uue ajaarvamise algus, platonism asendub skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud
annaabi.ee 
