Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on
Umbes 1890. aastal hakkas Bell uurima lennukeid. 2. augustil 1922. aastal suri Alexander Graham Bell olles 75 aastane. Surma põhjuseks oli diabeet. 4 3. Telefon Aastal 1876 leiutas teadlane Alexander Graham Bell telefoni. Kuidas see täpselt juhtus seda keegi ei tea, aga on olemas telefoni leiutamise legend. Telefoni leiutamise legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teisest ruumist tema assistent härra Watson ning tõttas kiiresti Bellile appi. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonile mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu
Kaarma Kool Telefon Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Telefonide ajalugu: Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.
Kõik on muutunud nii tavapäraseks, parimaks näiteks on telefonid. Telefon on asi, milleta oleks elu arvatavasti seisma jäänud. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Telefoni on kasutanud maailmas peaaegu kõik inimesed, praeguseks kasutatakse küll mobiiltelefone rohkem. Telefon on vajalik sidepidamiseks erinevate riikide, partnerite ja üldse inimeste vahel. Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks
Värviti puntidena Seurat ,,Pühapäeva pärastlõuna" POSTIMPRESSIONISM Gogh Gaugin Tahiti põlisrahvas, -naised, -loodus Cezanne- Picasso sai inspiratsiooni temast FOVISM Matisse ,,Tants" Värvidega meeleolu väljendamine KUBISM Picasso Ta lõi kubismi ja guinessi rekord, sai Cezannelt eeskuju FUTURISM Balla ,,Koer keti otsas" Liikumistunne, kiirus Jooksval hobusel pole mitte 4 vaid 20 jalga ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud
Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta. Mind hakkas see kohe väga huvitama, et kuna siis hakati kasutama telefone. Referaadis püüangi välja tuua huvitavat telefonide ajaloo kohta, tänapäeva telefonide ning esimeste telefonide kohta Eestis. TELEFONI AJALUGU Telefon on kommunikatsioonivahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks
kuningalossi. Võlur Merlin lubas kuningale, et suudab oma võluväega kuninga uuesti sündima panna, aga selleks oleks vaja naist, kes kuningat üheksa kuud kannaks. Kuninganna Margaret nõustus olema uue kuninga asendusema ning Merlin asus kiiresti tegutsema, sest uus kuningas pidi sündima enne, kui Miina jõuab Smaugist võitu saada. Kuninga taassünniks korjas Merlin kokku kõik asjad, mis vähegi kuningaga kokku olid puutunud. Ta viskas oma võlupatta kuninga juukseid, tilgutas sisse Arturi pisaraid, lisas tervelt veerand liitrit kuninga verd, kogus kuninga ihult surnud naharakke, raputades nad peene tolmuna patta ja keetis kõik kokku kuninga uhkeimate rõivastega. Lõpuks jootis ta tülgastust tekitava pruuni veniva segu kuningannale sisse. Kõik üheksa kuud valvas Merlin oma kätetööd ja unistas peagi saabuvatest kullamägedest. Ta joobus paljast mõttest, et varsti seisavad kõigi maade kuningad tema palee ukse taga ning loodavad, et Merlin teeb nemad ka
valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun. Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks
mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale jooksis kokku terve kari hunte kes Vanapagana ümber piirasid
seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale
kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides. Vanapagan- Vanapagan tahtis krati tegemise eest tilka verd. Inimesed pidid tema raamatusse verd tilgutama, kui enamasti veeti vanapaganat ninapidi ja raamatusse tilgutati hoopis sõstramahla. Kui tavaliselt inimesed said Vanapagana ära petta, siis kubjas Hans seda ei saanud, sest Vanapaganal oli hing täis, et teda petetakse ja ta tekitas Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Hans tegi rumalasti, ta tegi lumest krati, see sulas ära ja Vanapagan keeras tal kaela kahekorra. Viimase hirmu ees Vanakurja petetigi. Rehepapp-Oli külatark, ravitseja. Ta lahendas teiste probleeme. Tema poole pöördusid inimesed abi saamiseks. Kahel korral pöördus Koera-Kaarel Rehepapi poole, esmalt selle pärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles hirmsates kõhuvaludes, teisel korral pöördus enda murega, teda vaevas halltõbi
seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine tuli võtis Rehepapp oma hundikuninga lõualuust valmistatud vile ning vilistas. Vile peale
Martine õpetab neid, et too mees ei taha endale tunnistada, et on tohter kui ta on juba kord nii otsustanud, siis peate te mõlemad võtma vemblad ja teda sellega vemmeldama, kuni ta lõpuks tunnistab seda, mida ta alguses varjab. Martine räägib veel meestele, et too imapärane mees olevat terveks ravinud naise kes oli juba 6tundi tagasi surnud ning kui teda taheti hakata maha matma toodi veel väevõimuga kohale Sagnarelle kes tilgutas naisele midagi suhu ning naine tõusis püsti ja hakkas toas ringi käima. Valere ja Lucas on Martine jutust nii vaimustunud, et asuvadki kohe seda meest otsima. Kui nad ta lõpuks mehe leiavad avaldavad nad talle sügavat lugupidamist. Sagnarelle saab aru et mehed soovivad temalt hagu osta, kuid kui Valere ja Lucas näevad et nn tohter ei saa nende soovist palgata meest oma peremehe tütrele arstiks asuvad nad teda vemmeldama, kuni lõpuks Sagnarelle tunnistab et on arst
Nõndasamuti on lugu pilvede, rannajoone, taimelehtede ja tuule poolt liivale joonistatud lainemustriga. Kuid fraktalid peituvad ka abstraktses kunstis. Iga kunstnik on neid erinevalt esitanud ja nõnda põhineb fraktaalsuse leidmisel näiteks kunstivõltsingute avastamise uus matemaatiline meetod. Kuid miks ikka inimesele tundub üks abstraktne pilt ilusam kui teine? Seda on nüüd püütud leida kuulsa Ameerika kunstniku Jackson Pollocki maale uurides. Pollock laotas lõuendi põrandale ja tilgutas või nõristas siis sellele eri värvitooni segusid. 1999. aastal leiti, et Pollocki maalid on enesesarnased. Jackson Pollocki maalid on enesesarnased ja suure naabervärvide kontrastiga. Võibolla just sellepärast avaldavad need muljet. Nüüd on Los Angeleses tegutsev füüsik Jonas Mureika analüüsinud 13 Pollocki ja teiste kunstnike töid. Pettumuseks ei suudetud värvimustrite fraktaalsuse põhjal kunstnike vahel vahet teha
on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG, Apple ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. 5 Mobiiltelefonide ajalugu Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid, kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte, vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks
H. Runneli luuletus “Üks veski seisab vete pääl” kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooriat esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. METONÜÜMIA sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas (G. Suits). Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb erinevaid asju, siis sinise taeva ratas või sinise taeva latern kalduvad metonüümia poole, kuna lähtuvad päikese enda ilmsetest ja vähem teise nähtuse tunnustest. Sinise taeva tuli (osa terviku asemel) või päike tungis tuppa (tervik osa asemel) on juba selge metonüümia. PILTKUJUNDID Omaette valdkonna moodustavad piltkujundid, kus tähtede ja
Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all kasvas laps üles. Ema jagas pojale kõikmõeldaval moel oma armastust. Agrippina oli oma elus leidnud uue mõtte ja ka Caligula osutus heaks keisriks, Rooma rahvas armastas teda. Seitsmeteistkümneaastaselt keisriks. Claudiuse surm 12. oktoobri õhtul 54.aastal mürgitas keisri söögimaitsja Halotus Claudiusele antud sampinjonid. Kuna toidumaitsmine oli juba nii rutiinne protseduur ei pannud keegi tähele kuidas Halotus tilgutas tillukesest pudelist keisri seenele piisa lõhnatut vedelikku. 64-aastane keiser tundis ennast 4 silmnähtavalt hästi hiljutine kümbluskuur Sinuessas oli talle hästi mõjunud. Ühtäkki lõi keiser käed näo ette ja muutus surmkahvatuks. Orjatar tuli joostes hõbekausiga, sest polnud erand kui vana keiser õgis liigselt ja soovis oksendada, et pärast vapralt edasi süüa. Kuid seekord oli eriline, keisri
. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat, krati tehes ei andnud talle kolme tilka verd, vaid tilgutas sõstraid hoopis. Tänapäeval on selliseid inimesi vähe, kes aitaksid ja raviksid teisi, kas oma teadmiste või kavalusega. Tänapäeval keskendutakse rohkem iseendale, sellepärast oli ka raamatus üks rehepapp. Kupja-Hans – „Ta oli poissmees, orb, ning elas oma talus üksipäini. Vahel oli ta küll mõelnud, et poleks paha naine majja tuua, kuid õigest pealehakkamisest jäi puudu ja pealegi ei osanud ta külatüdrukute hulgast seda õiget välja valida
Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini Lihtne luuletus Jüri Üdi (J. Viiding) Kord öeldi õnn tuli õuele ja õu sai õnne täis õnn tuli siis ka kambrisse ja kamber sai õnne täis viimaks õnn tuli sahvrisse lauta ja aita ka rõivad veel mahtusid kohvrisse siis pidi minema METONÜÜMIA ! Sarnaneb METAFOORIGA tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires - oktoober sadu alla tilgutas. Sinise taeva silm - metafoor Sinise taeva latern; sinise taeva ratas - metonüümia Metonüümia lähtub objekti (nähtuse) enda (ja vähem teise nähtuse) ilmsetest tunnustest. Sinise taeva tuli ja päike tungis tuppa on selge metonüümia. Erinevad stiilid segunevad kergesti Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud (,,Tuljak'') - metonüümia ja liialdus. Kas emasüdant tunned sa? (L. Koidula) - metonüümia ja retoriline küsimus.
RÄäkis pojale, et isa ajas ta ära. Kristus kutsus poja enda juurde. Poeg lähebki ükskord. Jõuab taru juurde, millel on kanajalad all. Vanaeideke koob, küsib tolle käest, et ku Kristus elab. Vanaeideke viskab lõngakera, mis veeres kristuse poole. Suur talu. Kristus annab mehele süüa, kõiksugu asju. Läheb kodust ära, Jeesus ütleb, et võib kõiki keldreid vaadata peale ühe. Mees ikkagi vaatab ja näeb, et tema isa põleb ja keeb tõrva sees. Tilgutas vett pähe, sai isa rinnustsaadik välja. Kristus tuleb tagasi, poeg tunnistab üles, et vaatas, aga Kristus on cool sellega, mingit hirmsat karistust ei tulegi. Poeg läheb tagasi koju ja saab väga õnnistatud, kuna andis Kristusele süüa. Setumaal pole vastuolu animistliku, paganliku ja kristliku traditsiooni vahel. Kristus on sõber. Jeesus pole taevane jumalapoeg, nagu ta teoloogiliselt peaks olema, aga ta on ka allilma valitseja, tal on põrgu võti. Baba Yaga, kanajalgadel tare.
H.Runneli luuletus ,,Üks veski seisab vete pääl" kõneleb küll üksikust veskist, milles võib aga näha kogu ühiskonna võrdpilti. Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. Metonüümia - sarnaneb sageli metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas. LAUSEKUJUNDID ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. PILTKUJUNDID tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju. 12.Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg.
ta suvetööga hakkama saab. Perekond: isa Surmapõhjus: Lämbus vilja all. 43 4.122. VilmaAdelheid Rääk Sünnikoht: Harala Tervis: pahemast silmast pime Olemus: eestimeelne; uskus Jumalasse; Lugu: Ta oli lapsest saati pahemast silmast pime. Ta ei näinud armastust ja kui arvas nägevat ei tundnud ära. Tema kehva nägemise hävitas lõplikult lohakas meditsiiniõde, kes tilgutas talle paremasse silma dikaiinilahuse asemel hoopis põrgukivilahust. See sundis teda kisendama ja tegi kohe puhta töö. Nõnda ei näinud ta oma unistust: sinimustvalge lehvimist. Ta kuulis vaid lipu plaksumist kõva põhjatuule käes. Surmapõhjus: loomulik surm 4.123. Vladimir Tara Sünnikoht: Harala Filosoofia: Ajad kohisevad langedes nagu magistraalkraavi vesi kevadel. Saatused, seemned, mehed ja naised on ainult lelud Jupiteri ja Saturni käes,
"Mis ravimeid te soovite?" küsis see mees ja Andres ulatas mehele nimekirja. Mees ulatas selle nõiale. Nõid noogutas ja läks koopasse. Natukese aja pärast tuli naine tagasi, käes kaanega topsikud, mille sees olid igasugused õlid ja taimed. Ühes potsikus oli mingi salv. Nõid kõndis minu juurde. Ta istus minu kõrvale ja pani ravimid, peale salvi, minu kõrvale kanderaamile. Ta määris salvi minu haavadele ja kattis pehme samblaga. Ta tilgutas mingit õli mulle ninna ja ma tulin teadvusele. Ma ei saanud algul millestki aru, kus ja miks ma olen. Andres rääkis mulle kõigest, kui ma Ididsikise juurde tagasi hakkasime minema. Järgmiseks hommikuks olime kohal. Siis tundsin ma end juba tervena, aga mul ei lubatud veel ise liikuda. 22 Medaljon Me puhkasime veidi ja siis kutsus Ididsikine meid koopasse. "Ma uurisin neid asju, mis te tõite ja ma leian, et me alustame medaljoni valmistmist juba täna
annaabi.ee 
