See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 6.Mis on oorti pilv Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst.
Nad usuvad, et kunagi roomas kraatri sügavusest välja vikerkaarevärvi madu ja temast jäi maha Wolfe Creeki säng. Eurooplased nägid esimest korda kraatrit juhuslikult 1947. aastal õhuluure ajal. 5. Mis on Oorti pilv? Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst. Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2
· mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni · Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi · lõunapoolusel geisrid · Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Phobos ja Deimos · kreeka keeles ,,hirm" ja ,,ahastus" · korrapäratu kujuga kaljurahnud · Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, pinnal palju kraatreid Phobos · Phobos on neist suurem ning Marsile lähemal (9377 km), lühikese tiirlemisperioodiga · Deimos u 2 korda väiksem · massid 1,072 x 1016 (Phobos) ja 1,48 x 1015 kg (Deimos) Deimos Aitäh kuulamast!
ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. Looded saavad oma energia Maa pöörlemisenergiast, nende tekitamiseks kulub 2 miljonit megavatti, mis on ligikaudu võrdne maailma elektritarbimisega. Loodetele (peale vee ka Maa muud osised) kuluva energiakao tõttu aeglustub Maa pöörlemiskiirus 0,0016 s sajandis (seega ööpäev pikeneb) ning Kuu kaugeneb Maast 3 cm aastas. Selle protsessi tulemusena ühtlustub Maa tiirlemisperiood Kuu tiirlemisperioodiga ja kauges tulevikus jõuab ööpäeva pikkus lõpuks 55 tunnini. Loodete energia koguvõimsuseks hinnatakse 2500 GW, sellest juba praegu mõistliku hinnaga kasutatavaks 234 GW. Loodete energiat on inimesed kasutanud juba sajandeid, kuid seda vaid pisikeste veskite käivitamiseks. Esimene tööstuslik elektrijaam võimsusega 240 MW rajati 1966. a Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse, kus tõusu keskmine kõrgus on 8,5 m, kasutades juba
ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Üks väheusutav legend väidab, et isegi Kopernikul ei olevat õnnestunud oma elu jooksul Merkuuri näha. Pole siis ime, et Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965.a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikese ööpäev on sellel planeedil 176 korda Maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub Merkuuri taevas
kiirendustele kuni 118km ruutsekundis ja neid kasutatakse näiteks 155 millimeetristes suurtükkides ehk haubitsates. Otsimine ja päästmine: allalastud pilootide asukohta on kerge ja kiire määrata kui nende positsioon on teada. Luure: Patrullide liikumist saab jälgida lähemalt. 8) GLONASS Vene Globaalne Navigatsiooni-Satelliidi Süsteem, mis on alternatiiviks GPS-ile. Süsteemis on 24 satelliiti, mis asetsevad orbiidil 19100 km kõrgusel, tiirlemisperioodiga 11 tundi ja 15 minutit. Mõõtmiste põhimõte on sarnane USA navigatsioonisüsteemi GPSiga. GLONASSi arenguga tegelevad Föderaalne Kosmoseagentuur ja "Vene kosmosesüsteemid". Esimene satelliit saadeti kosmosesse 12 oktoober 1982 aastal. 9) GALILEO on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsiooni süsteem, mis on samuti alternatiiviks ameeriklaste GPS-ile. Esimene eksperimentaalne satelliit saadeti orbiidile 28. detsembril 2005
Seepärast tekib vee ja merepõhja vahel hõõrdumine, mida nimetatakse loodeliseks hõõrdumiseks. See pidurdab Maa pöörlemist ning suurendab ööpäeva pikkust. Ööpäev Maal pikeneb sajandis 0.0016 sekundi võrra ja Kuu eemaldub Maast 33 meetrit sajandi jooksul. Looded Maal on aeglustanud ka Kuu pöörlemist, nii et Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa pöörlemine aeglustub seni, kuni Maa pöörlemisperiood saab võrdseks Kuu tiirlemisperioodiga. Loodetel on oma osa ka Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju muutmine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maa näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. 7 Kokkuvõte Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju
Merkuuri näha. Pole siis ime, kui näiteks Merkuuri pöörlemisperiood oma telje ümber valesti teada oli.(1) Kuni 1962. aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. (2) Teleskoobil on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Ppäikese ning seega on ta pööratud Ppäikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud raadio lokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikeseööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike liigub
lähtudes raadiusest ja massist. Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel (5,52 g/cm³) teisel kohal. Tegelikult tuleneb Maa tihedus osaliselt kokkusurutusest gravitatsiooni toimel; kui seda ei oleks, siis oleks Merkuur tihedam kui Maa 5 Veenus Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km)[1], tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.[1] Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni -4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Venuse järgi.
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all.
· Vesi, Kuud......................................... 11 · Ehatäht ja Koidutäht.......................... 11 · Elu Veenusel...................................... 12 · Pildid.................................................. 13 · Kasutatud kirjandus........................... 14 Sissejuhatus Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni 4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Venuse järgi.
Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0.4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemiseperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole tegelikult juhuslik kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikeseööpäev on sellel plandeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga.(1) 1.2
muutub suuruse poolest: Kiiruse puutuja suunaline Normaalkiirendus (kesktõmbekiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust: Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole. •Pöördliikumise liikumisvõrrand (+ valem) § Pöördliikumise dünaamika põhiseadus (Pöördliikumise Newtoni II seadus) •Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud) Tiirlemisperioodiga T, mille all siis mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2π võrra Pöörlemissagedus f näitab pöörete arvu ajaühikus. 7) Pöördliikumise dünaamika •Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis) Jõu võimet tekitada pöördliikumist nimetatakse jõumomendiks. Jõumoment on jõu ja jõu rakenduspunkti raadiusvektori vektorkorrutis
Viimases veerandis on Kuu jälle poolring, kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuuketta osa. Faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus, peale ümber Maa tiirlemise pöörleb Kuu ümber oma telje. Et 12 sideeriline pöörlemisperiood võrdub sideerilise tiirlemisperioodiga, siis näeb maapealne vaatleja kogu aeg ainult üht Kuu poolkera (Kuu 1990: 244, 245). 5.4. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymedes on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga
tõusulainet enda poole tõmmata. Seepärast tekib vee ja merepõhja vahel hõõrdumine, mida nimetatakse loodeliseks hõõrdumiseks. See pidurdab Maa pöörlemist ning suurendab ööpäeva pikkust. Ööpäev Maal pikeneb sajandis 0.0016 sekundi võrra ja Kuu eemaldub Maast 33 meetrit sajandi jooksul. Looded Maal on aeglustanud ka Kuu pöörlemist, nii et Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa pöörlemine aeglustub seni, kuni Maa pöörlemisperiood saab võrdseks Kuu tiirlemisperioodiga. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. Kas vee voolamine kanalisatsiooni jälgib tsüklonite liikumist? Ei, selleks on jõud liiga väikesed (coriolsi efekt) Kuidas määrata torni kõrgust ampermeetri ja stopperi abil? Vastus: tuleb ampermeeter alla visata ja mõõta stopperi abil kui kaua see kukub. Vastuse
d⃗ ω ⃗ε = ≡ω ⃗ , mõõtühik: rad/s2 dt 5. Kesktõmbekiirendus (+valem ja joonis) Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) 6. Pöördliikumise liikumisvõrrand(+ valem) 7. Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud) Tiirlemisperioodiga T, mille all siis moistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispoorde, e. pöörab nurga 2π võrra. t φ 2τ T =t 1 pöörde = npööret = = N ω ω 5 8.PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 1. Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis) Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises
(Vastupidine efekt toimub tavatute orbiitidega satelliitidega nagu Phobos jaTriton). Selle gravitatsioonilise vastasmõju tõttu pöörleb Kuu sünkroonselt Maaga, s.t. ta on seiskunud orbiidi faasis nii, et Kuul on Maa poole pööratud alati üks külg. Nii nagu Maa pöörlemine aeglustub praegu Kuu mõjutuste ulemusena, aeglustus Kuu pöörlemine minevikus Maa tegevuse tulemusena, kuid sel juhul oli efekt muidugi palju tugevam. Kui Kuu pöörlemiskiirus sai võrdseks tema tiirlemisperioodiga (nii, et mõhn on kogu aeg pööratud Maa poole), lakkasid tsentrivälised pöördemomendid Kuul ja Kuu saavutas stabiilse oleku. Sama asi on juhtunud suurema osaga Päikesesüsteemi kehadest. Ka Maa pöörlemine aeglustub lõpuks niivõrd, et võrdsustub Kuu perioodiga, nagu see on juhtunud Pluto ja Charoni puhul. Tegelikult näib Kuu oma orbiidil natuke võnkuvat (vastavalt oma natuke ellipsilisele orbiidile) nii, et mõned kraadid Kuu tagumisest küljest on aeg-
ümber Maa teeb Kuu 27,32 päevaga. Peale selle pöörleb ta veel ümber oma telje. Kuna Kuu on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Et Maa ja Kuu tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, nimetatake neid ka kaksiplaneediks. Kuu on Maa poole alati sama poolkeraga, sest Maa tekitatud tõus ja mõõn on Kuu pöörlemis- ja tiirlemisperioodiga võrdustanud. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni - optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Nii on Kuu näiv pöörlemine Maa suhtes kiirem, kui Kuu Maale lähemale tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%
Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. [6] Teleskoobis nähtavate ebamääraste püsivate laikude jälgimise põhjal arvati, et Merkuuri pöörlemisperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. a. tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole juhuslik kokkusattumus, vaid on tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. [6] 2.2 Merkuuri omapära Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Päike
uuriti meie kaaslase sisemist struktuuri. Aga Apollo-12 Kuule saatnud raketi kolmas aste ei kadunud igaveseks kosmosesse. Kõigile üllatuseks leiti see aste palju aastaid hiljem uuesti üles. Kanada amatöörastronoom avastas 2002. aastal objekti, mida esialgu peeti väikseks, umbes 30-meetrilise läbimõõduga asteroidiks. Objekti omapära seisnes mitte ainult kiires pöörlemises, vaid peamiselt ka selles, et ta oli maaorbiidil umbes viiekümnepäevase tiirlemisperioodiga. Kuid selline orbiit ei saa olla püsiv, kuna Kuu poolt tekitatavad gravitatsioonihäired suunavad ta peagi orbiidile ümber Päikese. Seega J002E3 (sellise tähistuse sai avastatud objekt) on saanud Maa kaaslaseks alles hiljuti, arvutuste järgi mõnikümmend aastat tagasi. Kolm esimest lendu Kuule (Apollo 8, Apollo 10 ja Apollo 11 ) toimusid ohutuse kaalutlustel vaba naasmise trajektooril: kui laeva peamootor ei käivituks, lendaks laev ümber
annaabi.ee 
