Gabriel García Márquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees'' Analüüs Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927 Aracatacas. Ta on Colombia kirjanik ja publitsist, kes pälvis 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Tema teostes kajastub postmodernismi tunnuseid
aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuidas linn tekkis? Linn ehitati tühjale maale, peaaegu kõrbealale. Brasilia projekti esitasid 1956. aastal Lúcio Costa ja Oscar Niemeyer, kuna oli idee kolida Brasiilia pealinn mereäärsest Rio De Janeirost palju kesksemale kohale riigi sees. Maastikuarhitektiks oli Roberto Burle Marx. Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt pidi meenutama laialiaetud tiibadega lindu. President Juscelino Kubitschek laskis riigile uue pealinna ehitada 1956-1960, et viia ellu oma valimisloosungit "50 aastat jõukust viiega." Costa ja Niemeyer jäid peale avalikul konkursil, milles osales koguni 5550 arhitekti. Ja pealinn võeti pidulikult kasutusele 21. aprillil 1960. Täna elab seal 2,8 miljonit inimest, ja linn ajab juba selgelt "üle ääre". Sealne lennujaam on aga külastatavuselt kolmas lennujaam riigis. Brasilia arhitektist
Tume org Oli kord aeg kui tume org polnud inimestele ohtlik. Aga ajapikku hakkas seal juhtuma kummalised juhtumid. Näiteks kadusid sinna ära inimesed kes seal marjul käisid. Org oli pidevalt tume ja õudne, öösel ragisesid puud ja põõsad. Kord läks sinna üks vanamemm kellel olid mõlemas käes korv ja nuga. Ta läks sinna sellepärast, et korjata selle oru kõige maitsvamaid marju. Korraga tuli ühest onnist välja üks tumedate tiibadega olevus keda oli nähtud umbes tuhat aastat tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale
kromosoomides esinevad erinevad alleelid. Retsessiivne alleel-alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult dominantse alleeli puudumisel. Alleel- geeni üks esinemisvorm. Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 3. Morgan tegi katseid äädikakärbestega, kuna neil on palju selgelt väljenduvaid tunnuseid. Ta tegi katseid kahesuguste äädikakärbestega. Ühed olid halli keha ning pikkade tiibadega ning teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid ning esimese põlvkonna sai kõik hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid:halle pikatiivalisi ning musti lühikeste tiibadega, vähesel määral esines ka kombineerimist: halle lühitiivalisi ning musti pikatiivalisi. Ta jõudis järeldusele et keha värvust ja tiivapikkust määravad geenid paiknevad ühes kromosoomis ning päranduvad seetõttu aheldunult
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja
*Piibel(66 raamatut)-Vana Test. On maailma loomisest uus jeesusest *Maailm- 1:Lõi valguse,2:Tegi laotuse ja lahutas veed,3:kogus veed kokku,et kuiva maad näha.Maast laskis seemneid kandvaid taimi kasv., 4:jagas valguse kaheks,5:vette elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel loo...
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele ...
viikingid kandsid sarvi või tiibasid oma kiivritel, kuigi on olemas üks hägune kild, mis võib viidata millelegi taolisele. Nimelt on säilinud Osebergi gobelään 9.sajandist, mis viitab haruldasele tseremoniaalsele kasutamisele, kus tegelikkuses arvatavasti kujutatakse jumalat, mitte viikingite esindajat. (Holck, 20016,186). On teada, et juba Vana-Rooma kui ka Vana- Kreeka kirjanikud on viidanud põhjamaade sõjarditele, kes kandsid seal kiivreid koos sarvede ja tiibadega. Viited iidsetelt kirjanikelt on juba moonutatus, sest arheoloogia näitab, et sarvedega peakatted olid kasutusele tseremoniaalsetel eesmärkidel ja viikingite ajastu alguses kadunud ( Celan 2000, 199). Üheks suurimaks verstapostiks sarvikute ettekujutuse kujunemisel on olnud helilooja Wagneri Nibelungeni teosele kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja tiibu (Celan, 2000, 199). Siit on võimalik järeldada, et kirjanikele ja kunstnikele, kes
Niteks Liblikas areneb tismoonadega:1)emane liblikas muneb munad taimele , 2)munast koordub vastne ,3)ndala vi kuu prast vastne nukkub, 4)nukust koordub libilka valmik. Aga vaegmoonadega toimuvad muudatused jrk-jrgult:1)emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mnikmmend muna.talvituvad ja kevadel koorduvad vastsed,2)vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu,3)vastne kestub mitu korda, 4)viimaks kestub vastsest tiibadega lennuvimeline valmik, kelle elu kestab sgiseni.Niteks:rohutirts. Kasutatud materjal:Bioloogiapik, 8 kl ,lk 52-55.
Eluiga: 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks. Eluviis: Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus - karjamaal, heinamaal ning põldudel. Enamasti liiguvad joostes, lendu tõusevad peamiselt siis, kui oht ähvardab või vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab tiibadega veheldes veidi eemale, lastes lendu tõustes kuuldavale heli pri-pri-pri. Talvel ööbivad lume all ,,soojas", mis võib saada saatuslikuks kui lumele jääkoorik peale tekib. Pereelu: Nurmkana on monogaamne lind. Paaride moodustumise aeg on seotud ilma ning lumetingimustega. Niipea kui ilmuvad suuremad lumevabad laigud, hakkavad paarid päeval salkadest eralduma, kogunedes aga ööseks ning külmemaks ajaks salkadesse tagasi
nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Luiteliivadel joostes Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.
Pajuliblikas on üsna haruldane liblikas. Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip. Ülemised(suuremad tiivad) on mustatähnilised, alumiste (väiksemate) tiibade peal on vaid üks tähn.
“Siga lendas” Elas kord üks Notsu, kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal
Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Pteraanodoni tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteraanodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteraanodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset. Pteraanodoni kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteraanodon ka avamerele lennata. TÜLOSAURUS JA ELASMOSAURUS
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem
Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi. Maaliti aiapidusid, ja teatrietendusi. Maalid meenutasid muinasjutupilte. Koketsed daamikesed ja lamburineiud. Maalid olid positiivsed. Tegelased maalidel olid pehmed, armsad, kraatsilised. Väga sageli kujutati maalikunstis ja skulptuuris tiibadega poisse(amorette). Maaliti kauneid linnavaateid e veduude. Vastandina sümmeetrilisena ja range ülesehitusega baroksele pargile kujunes rokokoo ajastu park, mida iseloomustasid looklevad teed, juhuslikult paigut puud ja süümeetria. Pr park- rokokoo.
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine
väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) · Selts: Liblikalised (Lepidoptera)
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares)
Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning
MERISK 6.C Hanna-Liisa Kuusik Rando Kleiman Välimus • Pea, saba ja selg, koos tiibadega on mustad, kõhualune ja tiiva ääred on valged. • Merisk on kiivitajast veidi suurem, pikkus 40–45 cm ja tiibade siruulatus 80–86 cm. • Pikk, kinaveripunane nokk. • Jalad punakaspruunid. • Kaalub 470-560 grammi. Toitumine • Merisk toitub selgrootutest loomadest, ta jahib neid madalas vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine
Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud, kujutades koidu ja hämariku
Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm * Artur Adson albumit. (Tuglase toimetusel) Allesjäänutega liitusid: *August Alle Suitsu, Ridala, Aaviku tööd. * Johannes Barbarus N. Triik lõi ,,Siuru" sümboli avatud tiibadega inimlind. Ent se ei päästnud ühingut. Siuru, kui ühing, koguteoste Vajasid raha -> 25.09.1917 Estonias ,,Siuru" õhtu. väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Kavas: * kirjanduslikud ettekanded Teene: * muutsid kirjanduse populaarseks, tõmbasid sellele * ligitõmbavate auhindadega loteriid üldsuse tähelepanu
valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (Brühma vitamiinid, C, E ja Kvitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja priimula, kuid ta võib toituda ka umbrohtudel. Taimelehtede pinnale ilmuvad ähmased
ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied (nt porgand). Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed süües väikesteks tükkideks. HUVITAVAID FAKTE Kliimast olenevalt on pääsusabad võimelised ilmale tooma 1-2, vahel koguni 3 põlvkonda järeltulijaid. Vahel esineb nii tumedate tiibadega pääsusabasid, et nendel pole mustrit üldse näha. Niisugust nähtust nimetatakse melanismiks (ülemäärane tumeda värvaine - melaniini - eritamine) ning selle kutsub esile nukustaadiumis valitsev temperatuur. Liblikate hulgas on melanism üsna sage nähtus. TÄNAN KUULAMAST!
saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine. 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albrecht Dürer 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid.
Tavaliselt oli tsikuraat 30-40 meetrit kõrge. Tsikuraat oli koht jumalatele- sinna `'mäele'' minnes sai minna inimene kohtuda jumalatega ja vastupidi. Teine tuntud ehitustüüp Mesopotaamiast on valitseja palee. See oli kõrgemale astmele rajatud ja võis koosneda kuni mitmesajast siseõuele koonduvast ruumist. Väljastpoolt paistis valitseja palee massiivse ja ilma akendeta telliskivilossina. Palee kompleksi pääses läbi massiivse kaarvärava, mille kahel poolel seisid tiibadega härjad. Siseruumide kaarlagesid kaunistasid reljeefid, mis jutustasid mingit lugu (lahingut nt). Mesopotaamia vanimad elamud on roogonnid, mille katused olid kõrkjate latvadest valmistatud. Roogonne tihendati saviga. Kui aeg edasi arenes, asendati seinamaterjal klombitud savitellistega. Telliste kasutamine ehituses võimaldas ehitistel edasi areneda võlvide ja kaarteni. Kaardunud olekus kõrkjatest valmistatud katustest leiti inspiratsiooni teha samasuguseid katuseid tellistest
2.Tiiva evolutsioon Tiivad evolveerusid miljoneid aastaid. Teadlased on jätkuvalt uurinud tänapäeva lindude tiivaehitust ja tuvastanud palju anatoomilisi detaile. Eriti tähtsad on need mitteleitud detailid mitte-lindude „kätes“. Enamus pingutusi on tehtud, et avastada fossiilide kogumikes varasemaid muutusi sellistes detailides aga kahjuks on see kaugel uuringu täielikkusest. Tiibades on üldiselt õhukesed, õõnsad luud mis ei fossiliseeru hästi ja välja tuleb see , et vähesed tiibadega loomad surid fossiliseerumiseks sobivates tingimustes. Fossiilide vähesus teeb tuvastamise keeruliseks millal ilmusid mingid ilmingud esimesena tiibade muutumises. Ajad alljärgnevas listis on dokumenteeritud kuid ei peegelda isegi progressi millal toimub arengu üleminek ühelt teisele.[3] https://www.google.ee/search? q=wing+evolution&biw=1366&bih=657&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X& sqi=2&ved=0ahUKEwjZ5t- 3_qnJAhXivXIKHZNlCLsQsAQINw#imgrc=IHYHL9L_WGKsxM%3A
vabameelsem haru müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund. Nad on rikkuse ja materiaalse edu vastased. Nad ei tegele absoluutselt metafüüsiliste arutlustega, näiteks ei huvita neid absoluutselt, kuidas mingi asi tekkis. Nendele piisab sellest teadmisest, et jumal on kõikides endis. SÜMBOLID Ülemaailme Sufismi sümbol on Tughra Inayati ehk ,,tiibadega süda", disainitud dervishi Hafizullah poolt Inayat Khani mälestuseks. Tiibadega süda on vana Sufi sümbol. Originaali esitamine oli Khani auks tema 73. Sünnipäeval. Tiivad asetsevad teineteisega peegelpildis, mis tähendab "Ya Hazrati Inayat", mis tähendab ,,O" (kutse, appihüüd) ja hazrati tähendab ,,kohalolekut, austusavalduslik tiitel (majesteetlik)". Huvitav on veel märkida, et sõna 'Inayat tähendab ,,valvavat, säilitamise eest hoolitsevat, hoolivat, kingitust). Südame tähendus ,,qaddasa Allahu sirrahu", mida traditsiooniliselt kasutatakse ka siis kui
Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime
Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. ● Aastal 2008 valiti teder Eesti aasta linnuks. Toitumine, elupaik ja liikumine ● Teder toitub kaseurbadest ja -võrsetest, pungadest, marjadest ja rohttaimedest. Pojad toituvad algul enamasti putukatest. Teder on paigalind. ● Teder elutseb metsades ja soodes. Suurema osa oma elust veedab ta suvel maapinnal, talvel puudel. Teder lendab kiiresti ja kergelt, oma tugevate kaardus tiibadega kiiresti vehkides. Ta lendab vabalt üles nii puu otsast kui maapinnalt. Maapinnalt tõustes tekitavad tiivad valju vurinat, kuid puu otsast lendab teder peaaegu kuuldamatult. Jälitamise eest ei põgene teder kunagi joostes, vaid tõuseb lendu ja tavaliselt lendab kaugele. Maapinnal liigub teder kiiresti ja tavaliselt sirutab sealjuures kaela ettepoole. Okstel istudes hoiab ta keha rõhtsalt. Teder oli postmargi peal ka vahepeal
Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam,...
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaas/kuju) meander- ( geomeetriline/nurgeline ornamen...
aastal üle kallaste just Isise pisarate tõttu Isis äratas oma abikaasa Osirise ellu pärast seda, kui Osirise vend Seth (mütoloogias kurjuse kehastus) tolle mõrvas. Isis kogus kokku Osirise kehaosed, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai egiptlastele väga oluliseks Egiptuse jumalanna Isis Mis müüdid on seotud Isisega? Isis moondab end pääsukeseks ning elustab surnud Osirise, lehvitades talle tiibadega tuult ning täites tema suu ja ninasõõrmed magusa õhuga Egiptuse jumalanna Isis Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Isis lepo.it.da.ut.ee/~avramets/egiptuse_jumalannad.doc http://www.landofpyramids.org/isis.htm https://www.google.com/search?q=egiptuse+jumalann a+isis&rls=com.microsoft:et-EE:IE- Tänan kuulamast!
LAPSULIBLIKAS Lapsulibliaks on üks Eesti kõige tavalisem liblikas. Lapsuliblikas on metsaliik, aga teda võib kohata ka linnades. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövi...
12. Hephaistos sepatöö jumal, seppade kaitsja, Aphrodite abikaasa, kunsti ja käsitöö hoidja, inetu välimusega, õiglase loomusega, kujutati sepavasara ja -tangidega. 13. Hermes kaupmeeste ja vaeste jumal, ettevõtlike inimeste kaitsja, jumalate käskjalg, kujutati tiivuliste sandaalide ja kübaraga. 14. Dionysos veini- ja viljakusjumal, kujutati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. 15. Nike võidujumalanna, kärbitud tiibadega, kujutati sageli koos Athenaga, peas võidupärg ning käes pasun. 16. Helios päiksejumal, ilus, kuldsete lokkidega mees, kujutati neljahobusevankril, ümber kuldsed kiired. 17. Selene - kuujumalanna, Heliose õde, kahvatu, kujutati kahehobusevankriga ning kuusirbiga juustes. 18. Eos koidujumalanna, kujutati vähe, kuid siis roosa taevana, sümboliks olid kollased nelgid, puistas veeanumast kastepiisku. 19
aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel Mõlema gildi vapid on kujutatud Püha Nikolause poolt päästetud laeval Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m Suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust BERNT NOTKE `'SURMATANTS''
nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune. Koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. GENTI ALTAR Pühendatud kahele teemale: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine (Kristuse lunastusohvrile) ja Maarja kuulutamiseks nimetatud piiblilegendile. Paljude põlvkondade jaoks on Genti altar olnud ning jääb ka edaspidi ülima kunsti
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa ...
sekka. Minu õde on Selena, ladina keeles Luna ja tema on tuntud kui kuujumalanna. Minu vend Helios, ladina keeles Sole, on päikesejumal. Mina kui koidujumalanna täidan maailmas tähtsat ülesannet. Igal hommikul tõusen ma Okeanose jõest kõrgele taevasse, lükkan minema tähed ja pimeduse ning tood valguse kiirtena maale. Mina olen jumalanna, kes avab igal hommikul taevase paradiisi väravad, et päike saaks tõusta. Vahel võib mind näha sõitmas nelja tiibadega hobuse poolt juhitud kuldses kaarikus. Kuid mul on ka endal tiivad, mis on kaetud valgete sulgedega. Minu safrani värvi rüü on kaetud tikitud või kootud lilledega ning minu pea on kroonitud sädeleva, ümber pea ulatuva diadeemiga. Minu sümboliteks on kollased nelgid ja kastepiiskadega täidetud veeanum. Mind teatakse kui kõigi tähtede ja planeetide ema ning minu pisaratest on tekkinud hommikune kaste. Nagu räägitakse, oli minu armukeseks sõjajumal Ares
· Zeusi vend · Mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal · Tunnuseks oli kolmhark · Väga äkiline · kõvasüdameline Hades (Pluto) · Zeusi vend · Allmaailma ja surnute jumal · Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt · Tunnuseks granaatõun Hermes (Mercurius) · Zeusi ja Maia poeg · Karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg · Osav, väga nobe · Tiibadega, sandaalid ja kübar Hestia (Vesta) · Koldetule- ja kodurahujumalanna · Zeusi õde · Tagasihoidlik, lihtne, vähenõudlik · Surelikud armastasid teda kõige rohkem
Tehnika: Õli, puit Teos on valminud 2012. a Suurus: 38x18cm "Õunapuud lumes" Tehnika: Õli lõuendil Teos on valminud 2012. a Suurus: 40x63cm "Kahekesi" Tehnika: Akrüül, õli puidul Teos on valminud 2012. a Suurus: 21x29cm "Ingel ja väike mets" Epp Maria tegi selle maali SOS Lasteküla toetuseks. Kunstniku arvates on mets koduks paljudele taimedele ja loomadele ja nii on ka SOS Lasteküla koduks paljudele lastele. Maalil on kuldsete tiibadega ingel, kes valvab laste rahu ja hoiab neid. Maalil on palju valgust; ingel on mõtliku ja hooliva ilmega. Küsimused 1. Kas Epp Maria Kokamägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu? 2. Kas Epp Maria on käinud kunstikoolis õppimas maalimist? 3. Mis maali tegi Epp Maria SOS Lasteküla toetuseks? Millest see maal nö kõneleb? 4. Nimeta mõni tema töö. 5. Kirjelda Epp Maria loomingut.
Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiivad lamavad puhkeolekus keha peal. Nemad jäävad märkamatuks, kui istuvad puude tüvedel ja taimede vartel. Toitumine (1) Liblikad toituvad õienektarist ja puumahlast, mis kändudest või koorehaavadest välja on voolanud. Imemiseks kasutavad nad imilonti. Tihti käivad liblikad veekogude ja lompide ääres
Etteütlus põimlausetest. Tegin akna lahti, sest tuba oli umbne. Jõudsin koju, kui kell oli kaheksa. Läksin poodi, et süüa osta. Kohtusin täna Pillega, kes oli kunagi meie naaber. Mul polnud aimugi, kuidas seda ülesannet lahendada. Olin unustanud, missugune mu tädi välja näeb. Kui laupäev tuleb, lähen maale. Märt on poiss, keda paljud kardavad. Kuigi ilm oli jahe, ei pannud ma soojalt riidesse. Peeter ei teadnud, mis on õige vastus. Keegi ei uskunud, et Toomas võis nii ebaviisakalt käituda. Film lõppes varem, kui arvasin. On palju põhjusi miks inimesed elavad just seal kus nad elavad ning miks nad algselt sinna elama asusid. Kui endale alalist elupaika otsiti pidi mõtlema esmavajadustele toidule veele soojusele ja peavarjule. Kõigepealt pidid uusasukad kindlaks tegema kas väljavalitud kohas on piisavalt toitu vett ehitusmaterjale. Vanasti rajati asulad tavaliselt jõgede või allikate lähedusse kus oli võima...
· Kasutatakse aistinguid, lõhna, hetkeks nähtud eset või kuuldud heli Maagiline 19. saj I pool Ladina- · Ajaloo ja üleloomuliku · Màrquez "Vöga realism Ameerika põimumine pikkade tiibadega väga vana mees" Naturalism 19. saj II pool Prantsusmaa · Kirjeldati väga täpselt, · Vilde "Mahtra objektiivselt soda" · Kujutati elu mustemat poolt (alatus, julmus, vägivald) Sümbolism 18
Enamik kotkaid on väga suured. Kõige suurem neist on merikotkast, kes võivad kaaluda 500 grammi kuni 6,7-kilogrammi ja olla 40-100 cm pikkused. Nagu kõigil röövlindudel, on kotkal väga suur võimas konksus nokk, et lõigata liha oma saakloomadelt, tugevad lihaselised jalad ja võimsad küünised. Samuti on neil väga terav nägemine, mis võimaldab neil märgata potentsiaalset saaki väga pika vahemaa tagant. Ta lendab läbi õhu oma väga suurte ja võimsate tiibadega. Kotkad söövad palju väikseid asju, mis ei saa ära põgeneda. Näiteks: hiired, kala, väiksed looma lapsed ja ussid. Looduses elavad kotkad tavaliselt umbes 20-30 aastaseks, kuid peab tõdema, et nende eluiga võib olla isegi umbes 50 aastat. Vangistuses elavad nad üldiselt veel kauem kuni 60 aastat.
harjutada lauglendu, et õppida ära juhtimise kunst enne mootorlennu üritamist. • Wilbur järeldas oma vaatluse alusel, et linnud väänutasid oma tiibade otsi selleks, et end paremale või vasakule pöörata. Esimesed lauglemised. • 17. detsembril 1903 sooritasid nad maailma esimese eduka lennusõidu, lennates üle Põhja-Carolinas paiknevate Kitty Hawki liivadüünide. • Kaks aastat hiljem arendasid nad oma lennumasinast esimese fikseeritud tiibadega õhusõiduki. Kuigi see polnud esimene kord ehitada ja lennata eksperimentaalse õhusõidukiga muutis selle juhtimise võimalikuks just fikseeritud Wrightide tuulelohe: külg- ja kõrvaltvaade koos juhthoobadega (1899) Esimesed lauglemised. •Vendade põhiliseks läbimurdeks sai kolmeteljeline reguleerimine, mis võimaldas piloodil juhtida õhusõidukit efektiivsemalt ja säilitada selle tasakaalu. Meetodist sai standard ning see jääb standardiks kõikide Äitah kuulamast!!
tuleb arvutiklaviatuuril materdada. Eriti mage mulje jääb võrdlusest suurteosega "Rehepapp", mis oli ju eestlasele nina alla torgatud peegel vaadake, millised me oleme! ja sellisena meid kõiki puudutav. "Mees, kes teadis ussisõnu" jättis aga punnitatud, vägisi tehtud mulje. Polnud seal ei huumorit ega satiiri, ladusat jutustust ega kaasahaaravat lugu. Kuigi tuleb tunnistada, et Põhja Konn ja eriti tiibadega vanaisa olid vägevad tegelased. Tiibadega vanaisa teadis, et vaenlastele ülevalt alla kirvega pähevalamine on väga ergonoomiline tegevus. Võimas vanamees, kelle viha ja vägi oli nii suur, et mõnikord sai ainult kuu peale kähistades väge välja lasta, muidu oleks võinud lõhki minna nagu ventiilita aurukatel. Raske arvata, kas mõni Kivirähu loodud kuju ka meie etnopsüühikasse kargab, aga vanaisal jätkub selleks power'it küllaga
Ta oli juht algusest lõpuni. Vennad Wrightid, Orville (19. august 1871 30. jaanuar 1948) ja Wilbur (16. aprill 1867 30. mai 1912) olid kaks ameeriklast, keda üldiselt tunnustatakse lennuki leiutajatena ja esimese kontrollitud lennu tegijatena 17. detsembril 1903. Kahe aasta pärast arendasid vennad oma lendava masina esimeseks praktiliseks lennukiks. See polnud esimene katsetatud eksperimentaalne õhusõiduk, aga vennad Wrightid olid esimesed, kes tegid fikseeritud tiibadega lendamise võimalikuks. Vendade suurim põhiläbimurre oli kolme teljega kontrollsüsteem, mis võimaldas piloodil õhusõidukit tõhusalt juhtida ja tasakaalu säilitada. See meetod sai standardiks ja jääb standardiks igasugustel fikseeritud tiibadega õhusõidukitel.Algusest peale nende lennundustööst, vennad Wrightid keskendusid kontrolli saladuste lahtimurdmiseks, et vallutada ,,lendamisprobleem", võimsamate mootorite arendamise asemel nagu mõned teised eksperimendid tegid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
