AS Jänes Pr Pille Roosike AS Roosike Teie 16.04.2012 nr 1-3/35 Kirbu tn 19 104566 Tallinn Meie 18.04.2012 1-5/54 Osavõtt toodete testimisest Lugupeetud preili Roosike Täname Teid kirja eest. Teatame, et võtame osa Teie ettevõtte uute toodete testimisest 16. juunil 2012. a. Austusega Tiit Talunik Direktor Mari Tammik [email protected] Kupu 19 Telefon 632 896 Arvelduskonto 4615454545 10999 Tallinn Faks 632 896 Sampo pank Registrikood 46543556655 E-post: info@janes. ee www.janes.ee
Materjali kasutatakse FIFO põhimõtte alusel. Materjali kasutamise kohta tuleb teha igas vahetuses märge tööriista logiraamatu valurapordisse. Viimasena pannakse valamisahju kang, mille peale kirjutatud paki ,,Charge nr". Kõikidel valujääkide kastidel peab olema silt materjali markeeringu kohta. Valamisahjudes kasutatavas materjalis tohb olla valujääke ning praakdetaile kuni 50%. Sulatusahjudes võib valujääkide kogus varjeeruda 0-100%. Materjalide testimisest niipalju, et kord nädalas tuleb võtta igast ahjust materjali proov ning saata EBÖ AS-sse kontrollida. Testmaterjali tükile tuleb märkida materjali mark ja analüüsinumber. Materjali proovide vastused kogutakse kausta ja säilitatakse vastavalt arhiveerimiskavale. Survevaluvormide hoolduse kohta räägiti nii, et Survevaluvorme peab puhastama iga 1000 detaili järel. Vormi viimasele valandile tuleb kirjutada valmistamise kuupäev, ning vormi
testide kavandamist nende täitmise käigus ning kasutab saadud infot uute ja paremate testide projekteerimiseks. Riskipõhine testimine- testitakse esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks selgitatakse välja riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid riske, informeerida teisi osapooli tulemustest ning võtta vastu otsused edasise kohta. 22. Funktsionaalne testimine, erinevus programmipõhisest testimisest, ekvivalentsiklasside analüüs, piirolukorrad, otsustustabelid, kasutusjuhud. Funktsionaalne testimine- testimine, mis põhineb süsteemi või komponendi funktsionaalsuse analüüsil. Erinevus programmipõhisest testimisest- FT puhul vaatame programmi kui "musta kasti" - me ei tea tema sisemist ehitust, teame vaid sisendeid ja vastavaid väljundeid. Erinevus on selles, mille põhjal leitakse testide sisendid. FT-st vaatame
5. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel? Pärast arvuti sisselülitamist tuleb mõni hetk oodata, kuni see käivitub. Arvuti käivitumine koosneb kolmest etapist: arvuti komponentide testimisest, töökeskkonna sisselaadimisest ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmisest. Need toimingud sooritatakse automaatselt. Seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistustele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Selleks tuleb kasutajal arvutisse sisse logida. Kui arvutis on registreeritud vaid üks kasutaja, võib see toimuda automaatselt. Tavaliselt toimub sisselogimine alles pärast
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal).
veaotsing, andmepõhine testimine. Antud nõuded, pakkuda testid Spetsifikatsiooni põhise testimise puhul vaatame programmi kui musta kasti, sest me ei tea tema siseehitust, teame vaid sisendeid ja väljundeid (spetsifikatsiooni). Erinevus programmipõhise testimisega ongi selles, mille põhjal leitakse testide sisendid (spetsifikatsioon või programmi tekst); väljundid tekitatakse mõlemal juhul spetsifikatsiooni alusel. Spetsifikatsiooni põhisest testimisest vaatame ekvivalentsiklassidel, piirjuhtudel, otsustustabelitel ja kasutusjuhtudel (kasutusmallidel) põhinevaid meetodeid. Kõik need meetodid tuginevad vähemalt kahel lihtsustusel. · Kogu sisendite ala jaotatakse klassideks (ühte klassi võib kuuluda vaid üks väärtus, nt piirjuhtude puhul), mille kohta eeldatakse, et süsteem käitub kõigi samasse klassi kuuluvate andmete testimisel ühtemoodi. See lihtsustus võimaldab lõpmatu arvu sisendite asemel vaadelda lõplikku hulka klasse
kuulama. Ettekande esitaja oli ise ka üsna närviline ja mingil määral kartis meie ees esineda, mis tegi esitluse kuulamise ja sellesse süvenemise natukene raskeks. Kuuenda loengus [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4- 916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus] sain lähemalt aimu, mida kujutab endast testimine. Testimisest tuli meile rääkima järjekordne ITK vilistlane Kristjan Karmo, kes hetkel töötab tegevjuhina ASA-s. Ta rääkis meile lähemalt testimise olemusest, sellega kaasnevatest müütidest ja kuludest mida toob kaasa puuduv või ebakvaliteetne testimine. Huvitav oli kuulata kui palju on maksma läinud esmapilgul tühistena tunduvad vead. Need üüratud summad panid mind aru saama testija töö tähtsusest ja vajadusest. Mulle isiklikult väga sümpatiseeris see loeng ja amet, sest olen alati
juhul on vajalik mittekorreleeruvuse eeldus. See eeldus võib olla täitmata spetsiaalsete mudelite (näiteks autoregressiivsed mudelid) korral või juhul, kus X ja Y mõjutavad teineteist samaaegselt. Juhuslikud vead on normaaljaotusega. Praktikas oleme me huvitatud mitte ainult punkthinnangute leidmisest ning nende teoreetilistest omadustest, vaid ka usalduspiiride leidmisest ning hüpoteeside testimisest hinnangute kohta. Selleks tuleb meil teha aga eeldus juhuslike vigade jaotuse kohta. 4. Autokorrelatsiooni tekkimise põhjused ja kuidas sellest lahti saada; Kui juhuslikud vead korreleeruvad omavahel, siis öeldakse, et mudelis esineb autokorrelatsioon. Autokorrelatsiooni põhjused: regressioonivõrrandis on jäänud arvestamata mingi oluline resultaatnähtust mõjutav faktor, mille mõju peegeldub jääkliikmetes ning põhjustab autokorrelatsiooni;
2. integration testid – kontrollitakse komponentide vahelist tööd 3. süsteemi testimine – testitakse täielikult integreeritud süsteemi, et kinnitada süsteemi vastavust nõuetele 4. süsteemi integratsiooni testimine – testitakse kolmanda osapoole süsteemiga 5. regressioonitestimine – koodi töötamise kontrollimine pärast koodi muutmist 6. vastuvõtu testimine – klient hakkav oma keskkonnas süsteemi testima LOENG 8 Mart Toom – Testimisest: Sageli on tavaline kasutaja testija. Testijatele on kasuks detailide leidmise oskus. re-testimine on parandatud funktsionaalse testimine, regressioonitestimine on terve süsteemi testimine pärast vea parandamist Testida tuleb vastavalt rakendusele. Näiteks hello world programmi, mida keegi ei kasuta, ei ole mõtet testida. Ja näiteks netipanka on mõtet igat võimaliku moodi testida. Rääkis üsna palju päriselust, mida eksamil ei küsita ilmselt.
Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 Intelligentsus kui vaimsete võimete kvaliteedinäitaja Intelligentsust kui vaimsete võimete kvaliteedinäitajat on defineeritud erinevalt. Mis see intelligentsus siis õigupoolest on? On see võimekus olla koolis edukas? Kas see on võime hästi lugeda ja kirjutada? Või on need alljärgnevad inimesed intelligentsed? · Arst, kes suitsetab kolm pakki sigarette päevas
Halb külg selle meetodi juures on see, et projektijuhi nägemuse järgi on toode valmis müüki minema ja sina kui testija hoiad seda veel kinni. Mida kauem sa oma tööd teed seda rohkem vigu sa 6 leiad, ning seda kriitilisemaks see olukord muutub. Kui võimalik siis hoiduda selle mudeli juures testimisest. Code-and-Fix (kodeeri ja paranda) meetod: Selle meetodi kohta kehtib üks vanasõna: ,,Pole kunagi aega, et seda õigesti teha, kuid on alati aega, et seda uuesti teha". Selle meetodi juurest tuleb meeskond tavaliselt hea, kuid keerulise idee peale. Tehakse lihtne disain ja siis hakatakse koodi kirjutama ja vigu otsima, seda tsüklit korratakse mitu korda kuni leitakse, et aitab küll sellest ja lasevad toote müüki. Kuna selles meetodis on vähe planeerimist siis saab
tahan? Mis võib mind takistada edu saavutamisel, areng; Soorollide muutumine; Töösuhete mis on mu piirangud?; Missuguseid lugusid ma muutumine. Töömaailma muutunud isel: endast jutustan/tahan jutustada? Ebakindlus; Alternatiivide paljusus; Uued ja Hindamise roll nõustamisprotsessis- Hindamise suuremad riskid; Kiired muutused; Traditsioonide isel on muutunud kvantitatiivsest testimisest kadumine. In peab õppima ise oma eluga toime kvalitatiivseks hindamiseks, mille piirid tulema – (eksternaalne juhtimine internaalseks). nõustamisprotsessiga pole alati selgelt eristatavad Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate (näiteks kliendi eelneva kogemuse analüüs läbi kogum. Eesmärk – abistada üksikisikuid, tema jutustatud loo). Peamisteks edendades nende võimet edukaks osalemiseks
Äkksurma saabumise tõenäosus füüsilise koormuse korral on küll väike, kuid siiski ei tohi seda ohtu alahinnata. Äkksurma põhjustab südame fibrillatsioon, mille tagajärjel lakkab vereringe. Äkksurma soodustavad südamehaigused, löögid rindkere pihta või narkootikumid. Äkksurmi on ette tulnud ka Eestis (Sporteri kodulehekülg). 8 Erinevate vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks, tuleks alustada oma seisundi testimisest. Kindlasti tuleks suhelda erinevate treeneritega ja olla teadlik võimalikest ohtudest (Jalak, Rein 2006: 49). 1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? Regulaarne kehaline aktiivsus on inimese tervise säilitamiseks üks tähtsamaid komponente igas vanuses. Sellepärast on ka koolil suur vastutus selle ees, et õpilane hakkaks tulevikus väärtustama tervislikku eluviisi (Piks 2012: 4). Kehalise kasvatuse põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst
Hüpotees (kui suunatud, siis hüpotees suunajalt) intervjuu algandmete kogumiseks, protseduuri tutvustamiseks. paralleelsed info otsingud kõrval-allikatest: haiguslood, kooli soovitus jms. Mõõtmine (testid, vaatlus jms). Tulemuste interpreteerimine intervjuu tulemuste teavitamiseks 23. Eetika psühholoogilise hindamise läbiviimisel. kliendi informeeritud nõusolek protseduuriks kliendi õigus keelduda testimisest ning katkestada protseduur igal ajamomendil meetodite valiku sobivus meetodite kasutamise kontroll tulemuste ja raporti konfidentsiaalsus. NB! Tavaliselt ei anta klientidele kirjalikke aruandeid hindamise tulemuste kohta, vaid pigem arutatakse suuliselt. 24. Nõustamiskokkuleppe olemus, eesmärk ja põhipunktid. Leping peaks sisaldama piisavat informatsiooni selle jaoks, et nõustamine saaks edukalt toimuda.
3 riski, mille põhjal koostati funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed vastuvõtutestid. Nii funktsionaalsetest kui ka mittefunktsionaalsetest testidest õnnestus 100%. Lähtudes tehtud tööst, saab tesitava tarkvara (Erply kassasüsteemi) vastu võtta, kuna kõik nõuded olid testitud ning tulemus oli positiivne. Kuid ei saa märkimata jätta, et see oli ainult väike osa kogu rakendusest ja testimisest. Kui arvestada selles töös kirjeldatud rakenduste funktsionaalsust ja testitud nõudeid, siis saab testidega rahule jääda, sest kõik need läbisid testid 100%. 9.2 Projektist saadud kogemuse analüüs Projekti käigus saadud kogemus tuleb kindlasti kasuks igale projektiliikmele, vaatamata, mis IT ametil keegi töötab. Kõik meeskonnaliikmed jäid rahule sellega, kuidas projekt oli läbi viidud. Õppeaine materjalides oli piisavalt informatsiooni ja õppejõud vastas alati
(dependable) On süsteeme, kus lubatakse vaid 1 rike 109 töötunni kohta, see tähendab 1 rike 114 000 aasta kohta · ~ 1000 korda väiksem tüüpilisest kiipide rikete arvust. hkldddl Nõudmised usaldusväärsusele Ohutuskriitilistes süsteemides peavad süsteemid olema töökindlamad, kui selle komponendid individuaalselt. Tuleb kasutada veakindlust suurendavaid mehhanisme. Madal lubatud rikete arv süsteemid ei saa olla 100% testitavad. Ohutus on kombinatsioon testimisest ja analüüsist. Lisaks peab arvestama nii disaini käigus tehtud vigadega kui ka inimeste poolt põhjustatud riketega. Veakindlaks nimetatakse süsteeme, mis jätkavad oma ettenähtud ülesannete täitmist isegi siis, kui esinevd rikked: riistvaras tarkvaras k t j ki d Veakindlus kasutaja eksimused keskkond, sisendandmed, ... Veakindlus on eeldus, mis võimaldab süsteemil saavutada veakindla opereerimise
1. Realismi tagamine 2. Tähelepanu tõmbamine; 3. Inimese seisundi muutmine 4. Esteetiline funktsioon 20 Värvivalikus peab selgesti teadvustama, mis eesmärgil värvust valitakse ning millisele isiksuse psühholoogilisele kihistusele värvus eelkõige mõjuma peaks. (Bachmann 1994:129) 3.3 REKLAAMI TESTIMINE Reklaamimise testimisest on ka juttu olnud kas seda teha, või mitte. AS Emor on seda teinud ning tulemused on siis alljärgnevalt näha: Otsus kas reklaame eeltestida või mitte sõltub iga reklaamilooja ja turundaja riskijulgusest või vastupidi, soovist teha põhjendatud valikuid. Siinkohal mõned mõtted juhuks, kui otsustatakse reklaame testida ja soovitakse saada kasulikku tulemust
Kokkuvõtte o Tarkvara kvaliteet = toode + nõuded+ protsessid o Nõuded peavad olema reaalsed ja testitavad o Testida tuleb juba siis, kui esimesed nõuded on kirja pandud o Enne testimist tee valmis test juhtumid ja vaata üle koos arendajaga o Analüüsi testimistulemusi o Suhtle tiimiga o Määrake kliendiga testimise mahu o Pange kliendiga paika testimise lõpetamise kriteeriumid Loeng 8 Testimisest – Mart Toom [email protected] Testimine on informatsiooni kogumine testitava objekti kohta. Tarkvara testimine päriselus o Riigiamet o Ajakiri Tehnikamaailm … tasuta aastatellimus o Telisa 2 Pisikeses kirjas olevad tekstid o Jne Testijale abiks omadused ja oskused o Detailid, detailid, detailiid o Oskus näha suurt pilti o Fookuse vahetamine
Mis läheb sinnani ja üles poole, on liiga kallis ja ajamahukas automatiseerida. Oluline on automaattestid pärast ka töös hoida (nt kui programmi muudetakse). Millist testimist valida järgmiste näidete puhul? 1. Desktop nimegeneraator lapsele nime valimiseks ei ole tegemist kriitilise süsteemiga, piisab manuaalsest testimisest. 2. Netipanga raha ülekandmis rakendus teha kõik testid, mis pähe tulevad. Kindlasti testida turvalisust ja kiirust. 86. Testijaks olemise võlud. 1. Palju huvitavaid projekte testija tavaliselt saab kogeda rohkem erinevaid projekte, kui arendaja, kuna lihtsam on projekte/programme vahetada. 2. Kogu aeg on põnev 3
inimene võib mõnes teises inimvõimete valdkonnas saavutada erakordseid tulemusi. Meie osa on ainult temal sellest arusaamisele aitamine. Selle teooria põhimõtetel on välja töötatud omajagu metoodilisi komplekte õpetajatele. 3 Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste kasutamine koolipraktikas ja uurimistöös. Üha enam loobutakse IQ testimisest õpilastel. Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. Üldjuhul mõõdavad õpilaste IQ-d vaid psühholoogilise nõustamise või uurimuslikul otstarbel selleks ettevalmistatud spetsialistid. Lihtsustatud variantide kasutamine koolis on taunitav. Varane sekkumine vähekindlustatud laste kasvatamisse kindlustab nende normaalse arengu. Õpilaste vaimsete võimete ja nende
kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: ,,Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi- 58
kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: ,,Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi- 55
kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate „otse falsifitseerimist“ ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud. Need on nn baasotsustused, mis on edukad ja suudavad meid rahuldada. Kuid need võivad osutuda hiljem siiski väärateks ja see nõrgendab falsi- fikatsiooni. Chalmers kritiseerib Popperit: „Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsi- fikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valduses vääraks osutuda
annaabi.ee 
