3 Temperatuuri mõõtmise algus: Celsiuse skaala oli esimene rahvusvaheline temperatuuriskaala, mis võeti kasutusele 1927. aastal. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Temperatuuri ühikud: Temperatuuri ühikud on kelvinid, celsiused, rankined, reaumurid ja fahrenheitid. Levinumad maailmas on kelvinid, celsiused ja fahrenheitid. 4 Pilte termomeetrist ja temperatuurist 5 Kasutatud allikad 1.http://www.oomipood.ee/t_pics/RF-WS21_1.JPG 2.http://www.freefoto.com/images/16/11/16_11_52--- Thermometer_web.jpg 3.http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/4vesi/i mages/termomeeter.gif 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur 6
27. Suhteline niiskus- õhus oleva veeauru rõhu ja sama temp. õhu küllastunud veeauru rõhu suhe 28. Kastepunkt- temp. mille juures õhu niiskus jõuab 100%ni 29. Kaste- maapinna temp. langeb öösel alla ja kastepuntki temperatuuri, seejärel hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma 30. Pilved- tõusvad õhuvoolud jõuavad kõrgusele, kus kerkiva õhu temp. langeb kastepunktini, veeldub tõusvas olev aur, muutub veepiiskadeks 31. Psükromeeter- koosneb kahest termomeetrist, 1 kuiv, 2 märg. Niiskuse väärtus määratakse näitude erinevuse põhjal
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju
millel vee keemispunkt on 0 ja jää sulamispunkt 100 kraadi. Kuna sellist skaalat oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745. aastal selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Celsiuse skaala Sellisest termomeetrist sai kõige enim kasutatava skaalaga termomeeter, mille skaala on jagatud Celsiuse kraadideks ning sübmboliks on °C. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud järgmise valemiga: 1 °C *(9/5) 32 = 1 °F Kelvini skaala 1851. aastal võtis inglise füüsik William
paremini paika temperatuurinõuded ja õhuniiskuse, et vastava füüsilise töö korral inimene saaks mugavamalt töötada. 7. Laboratoorse töö tulemustest saab järeldada, et töökeskkonna mikrokliima vastab suuremal määral normides toodud väärtustele ja on soodne sealses keskkonnas töötavatele inimestele. Antud töös kasutatavad psühromeetrite tulemused erinesid absoluutse ja suhtelise niiskuse korral märgatavalt. Põhjus paistab olevat tulnud eelkõige märjast termomeetrist saadud tulemustest. Need erinesid 15,5-12=3,5 kraadi. Kasutatavatest psühromeetritest oli kokkuvõttes täpsem staatiline, sest arvutuslik suhteline niiskus erines tabeli omast vähem.
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 21.03.2012 Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töövahendid: Aparaatuur lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit. Töö ülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töö käik: Kalibreerisin Beckmanni termomeetri teades, et lahustumisel sool neelab energiat. Seega, kuna sool lahustumisel neelas soojust, tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 1
määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest Beckmanni termomeetrit või ampulli. osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud Termomeetri elavhõbedaanum olgu metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 vähemalt 2 cm võrra vedeliku pinnast anuma sulgemiseks, keeduklaasist või sügavamal, kuid ta ei tohi keeduklaasi polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, põhja puudutada. klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 Vett kalorimeetris ühtlaselt segades ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse jälgitakse temperatuuri muutumist iga stopperit. minuti järel. Kui temperatuuri muutumine KATSE KÄIK on ühtlane, alustatakse algperioodiga (vt. joon. 2). Selleks kirjutatakse üles Kui sool lahustumisel neelab soojust, temperatuur iga minuti järel ±0,002
Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel APARATUUR Lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit KATSE KÄIK Kui sool lahustumisel neelab soojust, tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, mille elavhõbeda nivoo peab katse algul olema skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema ~2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur.
sübmboliga °C. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Nende punktide vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745. aastal selle termomeetri skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga. Sellest termomeetrist sai kõige enim kasutatava skaalaga termomeeter. Celsiuse temperatuuri skaala võeti 1927. aastal esimese Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala aluseks. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90), mis on järjekorras seitsmes. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud järgmise valemiga: 1 °C *(9/5) - 32 = 1 °F Kelvini skaalaga järgmiselt: 1 °C = K - 273,15
skaala on jaotatud kraadideks ja neid kraade tähistatakse sübmboliga °C.Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Nende punktide vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745. aastal selle termomeetri skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga. Sellest termomeetrist sai kõige enim kasutatava skaalaga termomeeter. /5/ Anders Celsius 6 Kelvini skaala Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala võttis kasutusele 1851. aastal inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne
aastal. Réaumuri skaalal on vee keemis temperatuur 80 kraadi ja jää sulamis temperatuur 0 kraadi. 1 °C = 0,8 °Re. Celsiuse skaala Anders Celsius võttis aastal 1742 kasutusele termomeetri, mille skaala oli jaotatud sajaks. Vee keemispunkt oli 0 kraadi ja jää sulamispunkt -100 kraadi. Aastal 1745 keeras Karl Linne selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Sellise skaalaga termomeetrist sai enim kasutatav termomeeter, sümboliks on °C ning skaala on jagatud Celsiuse kraadideks. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud sellise valemiga: 1 °C *(9/5) - 32 = 1 °F Kelvini skaala Inglise füüsik William Thomson, keda kutsuti ka lord Kelviniks võttis 1851. aastal kasutusele Kalvini skaalaga ehk absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka
See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). Päästeameti kemikaaliohutuse peaspetsialisti Priit Laaniste sõnul küsitakse kõige sagedamini nõu purunenud termomeetrist välja voolanud elavhõbeda kokkukorjamise kohta. Kraadiklaasi purunemisel tuleb elavhõbe pipeti või süstlaga kokku korjata ning kinnises anumas ohtlike jäätmete vastuvõtukohta viia. 7 Elavhõbeda toime inimese tervisele Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Ligi 80% Hg aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse
kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest termomeetrite ümber t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud p - õhurõhk Psühromeetrid jagunevad statsionaarseiks (Augusti) ja aspiratsioon psühromeetreiks (Assmann) Statsionaarne psühromeeter koosneb kahest ühesugusest termomeetrist, mis asuvad kõrvuti statiivil meteoroloogiaonnis. Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistriidest lapp, mis ulatub tema all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Batistriie märgub hästi, mille tõttu parempoolne termomeeter on pidevalt märg. Statsionaars psühromeetri konstant on k = 0,0007947, mis vastab tuule kiirusele v = 0,8 m / s. Statsionaarne psühromeeter on lihtne kuid selle tõttu on tal ka
Antud ruum on mikrokliima seisukohalt suhteliselt heas seisukorras. Kõik normid peale õhuniiskuse olid normikohased, kuid talvel ongi õhuniiskust raske normi viia. 2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, destilleeritud vee sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada
Puuduseks on tugev keskkonna mõju, st mõõtetulemus sõltub termomeetri kaugusest objektist. Kasutatakse ka kontaktanduriga termotakistiga või termopaariga termomeetreid. Täpsutase ca 0,3 o C. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on: - termomeetrist, saab kalibreerimistunnistuselt liitmääramatusena uTERM =0,2 oC - mõõteriista kaugus objektist uDIST=0,12 - temperatuuri kadu ülekandumisel pinnalt andurile (kontaktanduri puhul) uSURF=0,22 oC - keskkonnatemperatuurist uENV=0,03. Liitmääramatus QuickTime and a decompressor on uT= are needed to see this picture. QuickTime and a decompressor
sügavusele. Hoitakse umbes 3 minutit. Mõõtmine keele alt ehk oraalselt Enne mõõtmist ei või süüa ega suitsetada. Aseta Mõõta võib ainult teadvusel oleval adekvaatsel termomeeter viltu keele alla, et oleks hea täiskasvanul kontakt limaskestaga. Hoia 57 minutit. Mõõtmine kubemevoldist Jalg painutatakse puusaliigesest, nii et Tagab täpse mõõtmistulemuse. Mõõtmise termomeeter oleks voldiga kaetud. pikkus sõltub valitud termomeetrist. Informeeri patsienti mõõtmistulemustest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist. Vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja ebakindlust. Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused patsiendi enesetundes. Tagan patsiendile
Ksüleemivoolu intensiivsuse mõõtmiseks – nt Dynagage sensorid, mis töötavad tüve soojusbilansi meetodil. Veepotentsiaali - refraktomeetriga Organismide gaasivahetuse (CO2, veeaur, NOx) mõõtmiseks on olemas erinevat tüüpi kambrid koos gaasianalüsaatoritega LI6262, Ciras-2 (koos fluorestsentsi mõõtmisega ja ilma) Õhutemperatuuri mõõtmiseks - Psühhromeetrid koosnevad kahest elavhõbeda termomeetrist nn. kuivast- ja pidevalt niisutatavast märjast termomeetrist, milledest esimesega mõõdetakse õhutemperatuuri ja teisega õhuniiskust. Õhulõhede juhtivuse mõõtmiseks – Poromeeter, võrreldakse lehe juhtivust augustatud plaafdi juhtivusega. Õhulõhede juhtivus kirjeldab CO₂ sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. Enamasti on see väljendatud mmol m⁻² s⁻¹. Õhulõhede juhtivust mõõdetakse üldiselt infrapuna- gaasianalüsaatoriga (IRGA – infrared gas analyzer). Aparaadi õhukamber kinnitatakse taime lehe külge
Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega. Veea auramiseks märja termomeetri reservuaarilt kulub energiat, mis võetakse termomeetri soojusvarudest. Kuiva ja märja termomeetri temepratuuride vahet 6 (t-t') nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Mida kuivem on psühromeetrit ümbritsev õhk, seda
absoluutse niiskusega, mis võib väljendada õhus oleva veeauru massiga. Ûhes kuupmeetris õhus oleva veeauru massi grammides nimetatakse absoluutseks niiskuseks. Igapäevases elus kasutatakse suhtelise õhuniiskuse mõistet. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva
Horisontaal tasapinnas on selleks nurk 30-40%. Operaatori töökoha planeerimisel soovitatakse vaatenurka 50-60% mis haarab ka vähema selgusega tsooni.Suurim lubatav nurk mitte üle 90%.Vertikaal tasapinnas on optimaalseks vaatenurgaks 10% ülesse ja 30% alla vaatejoont. Õhuniiskust saab alandada ventilatsiooniga,kui soe õhk jahtub siis võib niiskus seadmete pinnale välja sademeda .Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetriga-riist õhuniiskuse mõõtmiseks.Koosneb kuivast ja märjast termomeetrist,nende näitude vahe järgi,määratakse spetsiaalsete tabelite ja graafikute järgi õhuniiskus .Õhu liikumis kiirus,on optimaalne kuini 0,3m/s.Soojal ajal ja raskel füüsilisel tööajal on piirnormiks 0,6m/s.Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.Tööruumi õhutemp. 18-20 kraadi toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel,inimene allub kiirgus jahtuvusele .Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene siis saab ta soojust juurde
õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. Kastepunkt on temperatuur, milleni konstantse õhurõhu ja niiskusesisalduse juures peab õhku jahutama, et õhk küllastuks veeauruga. Härmapunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et tekiks küllastus jää suhtes, õhurõhku ja segusuhet muutmata. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest ühe mõõtlekolb hoitakse märjana. Niiskuse väärtus määratakse termomeetrite näitude erinevuse põhjal. Lingpsühromeeter õhuniiskuse mõõtmiseks on vaja ühes käes termomeetrit ringi keerutada. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne õhuniiskuse mõõteseade, mis ei vaja onni. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid, ühte (parempoolset) termomeetrit niisutatakse ja termomeetrite näitude järgi arvutatakse õhuniiskus.
süsteemi korral ∆U=q+w Olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist : tihedus, siseenergia. Konstantse ruumalaga süsteem ei saa paisuda, kui süsteemi ruumala saab muutuda ja väline rõhk on konstantne, siis w=P ex∆V Kalorimeetria – seade, kus soojuse ülekannet mõõdetakse temperatuuri muutuse kaudu. Koosneb reaktsiooninõust, segajast ja termomeetrist. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenergiaks (U) 4. Entalpia. Soojusülekanne konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus. Kumb on suurema molaarse soojusmahtuvusega, kas NO või NO2? Miks? Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia ja rõhuenergia summa. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal on sisenergia muudu ja temperatuuri muudu jagatis.
1) antud temperatuuril veeauru kullastava rohu E ja suhtelise niiskuse RH korrutamine, e = E RH, 2) psühromeetriga moodetud kuiva ja marja termomeetri naitude sisestamine Tegijapoiss 2010 psuhromeetrilisse valemisse. Suhteline ehk relatiivne niiskus Õhus tegelikult oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja
P 8. Õhutemperatuur ja veeaur. Veeaur mängib väga suurt osa vee hüdroloogilises ringes. Õhuniiskus on vajalik sademete tekkeks. Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Õhuniiskusega seotud karakteristikud: veeauru rõhk absoluutne ja relatiivne niiskus niiskuse defitsiit, kastepunkt Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetri abil. Koosneb kahest termomeetrist – kuiv + märg (termomeetri reservuaar hoitakse märjana). Kuiv termomeeter mõõdab õhu temperatuuri. Märg alandatud õhu temperatuuri seoses aurumisega. Näitude vahe järgi leitakse õhuniiskuse erinevus. Mida kuivem on õhk, seda intensiivsem aurumine ja seda suurem psühomeetri diferents e näitude vahe. Et aurumise intensiivsust mõjutab ka õhurõhk, siis tuleb mõõta ka õhurõhku. Absoluutseks niiskuseks nim õhus tegelikult esinevat veeauru hulka e rõhku
¤ Tuul kannab veeauru edasi horisontaalselt leiduv süsehappegaas,veeaur jt konstruktsiooniga ning tundlikkusega ¤ Auramise miinimum esineb umbes sadade kilomeetrite kaugusele. gaasid.5)vee aurumine termomeetrist. Üht nimetatakse neist päikesetõusu ajal. ¤Veeauru rõhk nagu nagu teisedki atosfääri maapinnal,6)advektsioon,s.o. kuivaks termomeetriks, teist märjaks. Märja komponendid allub Daltoni seadustele: õhumasside horisontaalne liikumine
annaabi.ee 
