tsementiitimine on madala ssiniku sisaldusega 0.2...0.25% terase pinnakihi rikastamine ssinikuga. saadakse selle tulemusena krge pindkvadus.ssiniku koostis ei tohi letada - 0.8...1.0% sellisteks detailid on nt. kolvisrm,jaotusvll,raskelt koormatud hammasrattad jne. (tsementiitimine,nitreerimine,tsaniidimine) Selle termokeemilise ttlemisega hoiame kokku lekeeritud teraseid. detailid asetatakse kastidesse, vahedega 20-25mm. kaste kuumutatakse temp. 860-920C ja hoitakse sellel temp. 8-10h. tsementiitimine jrgneb karastamine ja noolutamine. termottlus jrgneb kolmes etapis: 1)normaliseerimine vi karastamine 850-900C 2)karastamine 760-780C 3)noolutamine 160-180C tekkiv praak: 1)mitte vastav tsementiitimise sgavus 2)jrsk leminek detaili sisekihile 3)detaili pinna ebahtlane kvadus 4)pinnakihi ssiniku sisaldus vljus 0.8-1.0% ssiniku sisaldusest
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus.
Eksotermilise reaktsiooni korral energia eraldub. Tavaliselt on eksotermilised reaktsioonid paljud oksüdeerimisreaktsioonid ja ühinemisreaktsioonid, sest keemiliste sidemete tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama energiaga olekusse. Energia eraldub eelkõige soojusena, mõnel juhul ka valgusena/mehaanilise energiana, nt plahvatusreaktsioonides. Soojusefekti (entalpia) väärtus on H<0. 10) Mis on termokeemiline võrrand? Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, mis sisaldab ka reaktsiooni soojusefekti väärtust. nt C(t) + O2(g) = CO2(g), H= -394 kJ 11) Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Millise valemi järgi saab kiirust leida? Keemilise reaktsiooni kiirus väljendab reageeriva aine kontsentratsiooni muutust ajaühikus. Valem: v = clähtaine / t = csaadus / t 12) Nimeta mõned aeglased ja mõned kiired reaktsioonid. Kiired reaktsioonid: plahvatusreaktsioonid (paukgaasi plahvatus).
Nitreerimine. Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide (auru- või vedelfaasis) või nitreerimisseguga (kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe seguga) toimides. Saadud nitroühendeid kasut. lahustite ja lõhkeainetena (nt. nitroglütseriini), nad on ka värv- ja lõhnaainete, ravimite ja muu sellise sünteesimise vahesaadused. Nitreerimine on ka termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse, kulumis- ja korrosioonikindluse ning väsimustugevuse suurendamiseks. Nitreeritakse temperatuuril 500-600 kraadi Celcius'e järgi harilikus amoniaagis, vähem karbamiidi ja tsüanaate sisaldavaid sulandeis. 20-100 tunni jooksul tekib 0,2-0,8 mm paksune rikastatud kiht, mis sisaldab ka nitriide. KIhi omadused säilivad umbes temperatuurini 500-600 kraadi Celcius'e järgi
On vormi- või kärnimaterjali omadus, mis näitab, kui raske on jahtunud kärni ja vormiosi valandilt eemaldada. Hea väljalöödavusega on segud, mis kaotavad kuumenedes sideaine lagunemise tõttu tugevuse. Järeleandvus (податливость, collapsibility) On valuvormi või kärnimaterjali (segu) võime deformeeruda või puruneda metalli kahanemisel tekkinud jõudude toimel. Kui suureneb vormisegu poorsus, suureneb ka järeleandvus. Termokeemiline püsivus (термохимическая стойкость, thermochemical stability) Näitab segu võimet taluda sulamata või metalliga keemiliselt reageerimata kõrgeid temperatuure. Termokeemiline püsivus väldib segu valandile paakumist. 4 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Laboratoorne töö
Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides. Kordne side- n mitme elektron pari abil moodustunud kovalentne side. Ergastunud olek-elektron läheb madalama eneriga alakihist üle kõrgemale.
docstxt/.txt
lisamisest(kiirendab: katalüsaator, aeglustab: inhibaator), rõhust( gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaksioonide kiirus kasvab rõhu tõstmisel) 10. Mis on: Katalüsaator- Kiirendab reaksiooni kiirust. Katalüüs- Reaksiooni kiirenemine katalüsaatori mõjul. Inhibiitor- Aeglustab reaksiooni kiirust. Ensüümid- Teatud katalüsaatorid, mis tegutsevad elusorganismis. 11. Mis on: Keemiline tasakaal- Süsteemi püsiv olek, mis sabub pöörduva keemilisereaksiooni kulgemise tulemusena. Termokeemiline võrrand- Reaksioonivõrrand, mis sisaldab reaksiooni soojusehvekti väärtust. 12. Milliseid reaktsioone nimetatakse: pöördumatuteks- Reaksioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Pöörduvateks- Kahes suunas(otse- ja vastasuunas) toimub reaksioon. Eksotermilisteks- Soojuse(energia) eraldumisega kulgev keemiline reaksioon. Endotermilisteks- Soojuse(energia) neeldumisega kulgev keemiline reaksioon. 13
kristalliks. Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett ) Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada. Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub H < 0 ( saaduste energia on madalam kui lähteainetel ). Endotermilistes reaktsioonides energia neeldub H > 0 ( saaduste energia on kõrgem kui lähteainetel ). Kovalentne side Elektronipaari doonor Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari.
ning karastatud terase kõvaduse ja hapruse vähendamine. 33. Mis on terase täis- ja poolkarastus? Karastustemperatuur. Süsinikteraste karas-tustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3 C faasi- diagrammi teraste osa (sele 1.30). Selle järgivõetakse alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C) karas- tustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (s.o.täiskarastus), üleeutektoidterastel (C > 0,8%)30...50⁰C üle Ac1 (s.o. poolkarastus). 34. Mis on terase termokeemiline töötlemine? Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest selle poolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused. Termokeemiline töötlus eeldab kolme protsessi: dissotsiatsiooni, adsorptsiooni ja difusiooni. 35. Mis on terase parendamine? Karastamist sellele järgneva kõrgnoolutamisega nimetatakse parendamiseks. Parendatud konstruktsiooniterastel on väga head mehaanilised omadused. 36
pressimise teel? 1. H/D 1 2. H/D 1 3. H/D < 1 4. H/D > 1 38. (Points: 2.5) Mis põhimõttel töötavad pulberantifriktsioonmaterjalid? 1. põhimaterjaliks on vask ja tahke määrdeaine grafiit 2. poorne materjal, kus tahked ja vedelad määrded säilivad poorides 3. alati väga kõrge kõvadusega ja väikese hõõrdeteguriga materjal 4. grafiidirikkad struktuurid, mis mõjuvad tahke määrdena 39. (Points: 2.5) Dispersioontugevdatud materjalide iseärasus 1. hea termokeemiline püsivus 2. kõrge külmhapruslävi 3. mehaanilised omadused säilivad ka madalatel töötemperatuuridel 4. algne struktuur säilib ka kõrgetel töötemperatuuridel 40. (Points: 2.5) Milline ühend suurendab hõõrdetegurit antifriktsioonmaterjalides? 1. Cu3C 2. Fe2N 3. Fe2O3 4. BN
Seejärel seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine toimub kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (ferriidi ja tsementiidi) teket. Noolutamine- Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Eesmärk tõsta terase sitkust. Termokeemiline töötlus- Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel: Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased. Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi:
ΔH < 0 ühinemisreaktsioonides (eksotermiline) ΔH > 0 lagunemisreaktsioonides (endotermiline) entalpia muutu iseloomustabH = U + ngRT ; ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis ΔH < 0 gaaside neeldumisel (ng < 0) ΔH > 0 gaaside eraldumisel (ng > 0) Hessi seadus – reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust ja olekust, ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vaheetappidest termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust H0reaktsioon ΔHºreaktsioon= ΔH1º + ΔH2º + ΔH3º + ... ______________________________________________________________________________________________ nt: Leiame propaani C3H8 sünteesireaktsiooni entalpia: 3 C (grafiit) + 4 H 2 (g) → C3H8 (g), kui meil on teada järgmiste reaktsioonide standardsed reaktsioonientalpiad:
Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt Vali üks: a. kütusest b. maagist c. ahju voodrist d. räbustist Küsimus 27 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Dispersioontugevdatud materjalide iseärasus Vali üks: a. algne struktuur säilib ka kõrgetel töötemperatuuridel b. mehaanilised omadused säilivad ka madalatel töötemperatuuridel c. hea termokeemiline püsivus d. kõrge külmhapruslävi Küsimus 28 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on väiksema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. eutektoidne teras b. järeleutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 29 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Sn tihedus (g/cm3) on Vali üks: a. 1,7 b. 7,3
Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Select one: a. mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste tõstmiseks b. massi vähendamiseks liigse niiskuse eemaldamise tõttu c. vormide mehaaniliste omaduste tõstmiseks d. vormisegu füüsikalis-keemilise aktiivsuse vähendamiseks Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Bentoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem Select one: a. plastsus b. termokeemiline püsivus c. sidumisvõime d. kõvadus Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c
Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage kokillvalu puudused Vali üks: a. kokillvalandi väike täpsus b. kokilli kõrge maksumus c. kasutamine ainult masstootmisel d. meetodi väike tootlikus Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Bentoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem Vali üks: a. plastsus b. sidumisvõime c. termokeemiline püsivus d. kõvadus Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Vali üks: a. vältida räbu ja õhu sattumist vormi b. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine c. vedelmetalli pidev andmine vormi d. vormi purunemise vältimine Küsimus 20 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Küsimuse tekst Erinevatest materjalidest (keraamika, klaas, metallid) saadud liidete saamiseks sobib Vali üks: a. elektroodkeevitus b. difusioonkeevitus c. elekterkontaktkeevitus d. gaaskeevitus Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitamine on Vali üks: a. kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeritakse ja tekib aatomitevaheline side b. lahtivõetavate liidete saamine c. metallide termokeemiline töötlemine d. toorikute täppistöötlemine Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Paksu soomusterase kvaliteetseks ja tootlikuks keevitamiseks tuleb kasutada Vali üks: a. MIG/MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. käsikaarkeevitust Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Sulatuslõikamise protsesside hulka ei kuulu Vali üks: a. plasmalõikamine b
Struktuuri muutmiseks detaile kuumutatakse vajaliku temperatuurini, seisutatakse kuni toimuvad vajalikud struktuurimuutused ja jahutatakse teatava kiirusega. Seega termotöötluse tulemus on määratav ja kontrollitav kahe suurusega – aja ja temperatuuriga. Struktuuri saab muuta detaili või tööriista kogu ristlõike ulatuses või ainult pinnakihis, säilitades südamikule esialgsed omadused (pindkarastus, termokeemiline töötlemine) Terase termotöötlus põhineb terase faasimuutusel, mille temperatuure saab määrata Fe- Fe3C faasidiagrammilt arvestades asjaolu, et struktuurimutuste toimumine nõuab teatud aega. Terase põhistruktuurideks on: Perliit – tasakaalustruktuur madalatel temperatuudisel (alla A 1 ), mis koosneb ferriidi ja tsementiidi segust; Austeniit – tasakaalustruktuur kõrgetel temperatuuridel (üle A 3 või A c m ),
Tsementiiditakse madala süsinikusisaldusega 0,1-0,2% teraseid, reeglina legeerteraseid, sest protsessi maksumus kaugelt ületab terase enda maksumust, samas kui omadused paranevad märgatavalt. Tsmentiiditud pinnal tekib 0,5 kuni 1,0 millimeetri paksune kiht kus süsinikusisaldus muutut 1% kuni 0,5%ni. Kõvaduse saamiseks tehakse veel karastus ja madallõõmutus. Tsementeerimine viisid : tahke ja gaasiline. 22. Nitreerimine on termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse 23. Valgevask. Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. Ei kasutatakse laevanduses messingeid. 24. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu
(ON kontrollitav TEMP. ja AJAGA). Põhiviisid: a)lõõmutus- teras kuumutatakse üle srtuktmuutuse tempi ja järgneb aeglane jahutus, et saada püsivam strukt ja kaotada sisepinged, b) karastus- kuumutatakse üle faasimuutuste tmpi ja järgneb kiire jahutus, et saada ebapüsivamat, kuid suure kõvadusega martensiitstrukti, c) noolutus- karastatud terase kuumutamisel alla faasimuutuste tempi, et saada stabiilsem strukt karastuspingete vähendamiseks, d) terase termokeemiline töötlus- detaili pinnakihi keemilise koostise muutmine difusiooni teel, millest tulenevad pinnakihi vajalikud struktmuutused 13. Detaili kuumutus termotöötluseks. Struktuurimuutused kuumutamisel Kuumutustemp määratakse vastavalt termotöötluse viisile lähtudes terase koostisest. Kütuse põletamisel kuumutatakse detaili kas otseselt leegiga või kaudselt kuumade gaasidega. Oluliselt tähtis on
endotermiline protsess: energia neeldub, H > 0. Isokoorne protsess (V = const.), reaktsiooni soojusefekt qv = U; w = 0 isobaarne protsess (p = const.), reaktsiooni soojusefekt qp = H. Entalpia muutus keemilistes reaktsioonides: H = U + ngRT , ng gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust (H); Ho H standardoleku korral: rõhk 1 atm (101 325 Pa), temperatuur 25 °C (298K). Hessi seadus: reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste loomusest ja olekust; ta ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vahe-etappidest; seadus kehtib, kui T = const. ja p = const. (q = H) või T = const. ja V = const. (q = U).
Isokoorne protsess (V = const.), reaktsiooni soojusefekt qv = ∆U; w = 0 isobaarne protsess (p = const.), reaktsiooni soojusefekt qp = ∆H. Entalpia muutus keemilistes reaktsioonides: ∆H = ∆U + ∆ngRT , ∆ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust (∆H); ∆Ho – ∆H standardoleku korral: rõhk 1 atm (101 325 Pa), temperatuur 25 °C (298K). Hessi seadus: reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste loomusest ja olekust; ta ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vahe-etappidest; seadus kehtib, kui T = const. ja p = const. (q = ∆H) või T = const. ja V = const. (q = ∆U).
Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk gaasi massi ja õhu massi suhtest arvutada gaasi molaarmassi: Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Veeauru väiksem tihedus võrreldes õhuga selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Termokeemia Termokeemia -tegeleb protsesside soojusefektide mõõtmise ja arvutamisega. Termokeemiline võrrand -reaktsioonivõrrand, milles on märgitud reaktsiooniga kaasnev energia muutus. Soojusefekt -soojushulk (q), mis eraldub või neeldub aine täielikul reageerimisel. T = 298 K, tavaliselt ühikuks kJ/mol. Kui süsteem vahetab väliskeskkonnaga soojust ja/või teeb tööd, siis tema siseenergia muutub: Keemilistes reaktsioonides soojus eraldub (eksotermiline reaktsioon H<0) või neeldub ( endotermiline reaktsioon H>0), sõltuvalt sellest, kas energiamahukam on uute sidemete
Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega (tempering) parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust - sellist, mis veel ei vähene järgneva kuumenemise (noolutuse) käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. - terase termokeemiline töötlus; Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused. eeldab termokeemiline töötlus kolme põhiprotsessi: dissotsiatsiooni, adsorptsiooni ja difusiooni. Esimene protsess dissotsiatsioon (dissociation) - toimub gaasilises keskkonnas ja seisneb
19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse vähendamiseks tehakse ka veepehmendust, selle meetodid termiline, keemiline (ioonivahetus, kõige tõhusam!) ja termokeemiline meetod. 21. Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes? Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C=KH*P, kus KH on Henry konstant; C- gaasi kontsentratsioon lahuses; P- gaasi osarõhk lahuse korral. 22. BHT. BHT7 hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT.
Tõstab terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus(g200oC)tööriistad,Kesknoolutus (300...400oC) vedrud,puidulõikeriistad,Kõrgnoolutu(450...650oC)Konstruktsioonidetaili, masinaosad.(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) Terase külmaga töötlus jahutatakse alla 0 °C ja seisutatakse sellel temperatuuril. Termokeemiline töötlus pinnakihi rikastamine teiste elementidega kuumutades üle faasipiiri A c3 (austeniidialasse) ja seisutades atomaarset rikastavat elementi sisaldavas keskkonnas. Protsessid TKT-l: Dissotsiatsioon difundeeruva elemendi atomaarsete aktiivaatomite teke 2CO CO2 + Cmono NH3 3H + Nmono Adsorptsioon atomaarse elemendi lahustumine pinnakihis (toimub piiril gaas-metall)
Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust: karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus. 20. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel. Kareduse vähendamiseks tehakse ka veepehmendust, selle meetodid termiline, keemiline (ioonivahetus, kõige tõhusam!) ja termokeemiline meetod. 21. Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes? Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C=KH*P, kus KH on Henry konstant; C- gaasi kontsentratsioon lahuses; P- gaasi osarõhk lahuse korral. 22. BHT. ( Bioloogiline hapnikutarve ) BHT hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT. ( Keemiline hapnikutarve )
noolutuse käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Konstruktsiooniteraste korral põõeldakse suurema sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse suhteliselt kõrgel temperatuuril noolutusega (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimm. parendamiseks (hardening and tempering). Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur. Termokeemiline töötlus - toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused. Tsementiiditavad, tööriista- ja konstruktsiooniterased Tsementiiditavate teraste hulka kuuluvad madalsüsinikterased, mille tüüpiline termotöötluse režiim on tsementiitimine, karastamine ja madalnoolutus. Sellise termotöötluse tulemusena saadakse kõva (58...62 HRC) ja kulumiskindel
38. Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte? Mille poolest see erineb puidu immutamisest või katmisest pinnakatte materjalidega? Reaktsiooni-võimelise ainega, või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. 39. Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta. Peamised põhisuunad on keemiline, termokeemiline, radiokeemiline, termiline ja termomehaaniline modifitseerimine. Näiteks: kebony, accoya, compwood. 40. Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid? Tooge näiteid termopuidu kasutusalade kohta. Termopuidu nime kannab materjal, mis on saadud puidu termilisel töötlemisel kõrgendatud temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. (Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb; biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus
Puidu modifitseerimine on massiivpuidu või spooni anatoomiliste tühemike täitmine reaktsiooni-võimelise ainega või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. Näiteks keemilisel modifitseerimisel toimub kemikaalide tungimine sügavale puitu ja rakuseina keemilise koostise ning ehituse muutus, mida puidu immutamisel või katmisel materjalidega ei toimu. Modifitseerimisel kasutatakse ka temperatuuri (termokeemiline, termomehaaniline, termiline modifitseerimine), kuid tavalisel immutamisel mitte. 39. Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta. • Keemiline modifitseerimine – töötlemine näiteks ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Toimub kemikaalide tungimine sügavale puitu ja rakuseina keemilise koostise ning ehituse muutus.
jne); Monomeere, millest puidu anatoomilistes tühemikes tekib polümeer (stüreen, metüül-metakrülaat jne); Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik, fenoolformaldehüüdvaik jne) 71. Nimetage vähemalt 3 puidu modifitseerimise liiki. Keemiline modifitseerimine – puidu töötlemine ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja temperatuuri mõjul polümeeri moodustumine. Radiokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja γ-kiirguse mõjul polümeeri moodustumine. Termiline modifitseerimine – toimub puidu termiline töötlemine ilma mehaanilise
ruumala võib muutuda. · Pommkalorimeeter protsess toimub kindlas, suletud ruumalas tavaliselt teraskonteineris. Sobib põlemisreaktsioonide uurimiseks. Termokeemilised võrrandid Keemilistes reaktsioonides soojus eraldub (eksotermiline reaktsioon H < 0) või neeldub (endotermiline reaktsioon H > 0), sõltuvalt sellest, kas energiamahukam on uute sidemete teke (vabaneb energiat) või sidemete lõhkumine (vajab energiat). Termokeemiline võrrand - reaktsioonivõrrand, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojusefekt, samuti lähteainete ja produktide agregaatolekud (t, v, g) ja kristallvormid, sest nendest oleneb soojusefekti väärtus. Reaktsiooni soojusefekt soojushulk (enamasti entalpia muut), mis eraldub või neeldub aine(te) täielikul reageerimisel. Näiteks: SO2 (g) + 2 H2S (g) = 3 S (romb) + 2 H2O (v) H°298 = - 233,8 kJ Indeksid näitavad, millistele tingimustele vastab antud soojusefekt.
annaabi.ee 
