Viimasel ajal on nisu hakatud ka kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumustöödel ja ka katusematerjalina. Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID
Koorimata teradest jahvatatud jahu nimetatakse täisterajahuks: see on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum. Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu). Kuigi jahu tähistab ükskõik millistest söödavatest teradest jahvatatud pulbrit, mõeldakse vähemalt Euroopas jahust kõneldes enamasti ikka nisujahu. Eesti ei saa veel kiidelda erinevate nisujahusortide laia valikuga, kuid kõrgelt arenenud riikides on olemas väga suur hulk erinevaid nimetusi(USA-s näiteks ligi 20). Sortide erinevus põhineb eeskätt jahu proteiinisisaldusel, mis alati on ka pakendil tähistatud, kuid on ka pleegitatud, vitamiinidega rikastatud, bromaadiga töödeldud, lihtsaid ja isekerkivaid ning muid erinevaid jahusorte ja segusid Kui kodune jahuvajadus piirneb soustijahuga, võib võtta esimese ettejuhtuva sordi
D 25 27 1050 0,91 1,20 E 22 24 1600 1,21 1,80 F 19 21 1700 - 2,10 G 15 18 Milliseid jahusid leivatööstuses kasutatakse? Nisujahu Nisujahu küpsetusomadused sõltuvad suurel määral kleepvalgu sisaldusest. Nisujahu valgud paisuvad vees, moodustades veniva kummitaolise massi, mis kerkimisel ja küpsetamisel hoiab kinni käärimisel eraldunud süsihappegaasi. Saadakse poorne ja suure mahuga sai. Nisu kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. 1999. aasta sooja ja kuiva suve tõttu saadi Eesti nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Nisutera jahvatamisel saadakse täisterajahu.
D 25 27 1050 0,91 1,20 E 22 24 1600 1,21 1,80 F 19 21 1700 - 2,10 G 15 18 Milliseid jahusid leivatööstuses kasutatakse? Nisujahu Nisujahu küpsetusomadused sõltuvad suurel määral kleepvalgu sisaldusest. Nisujahu valgud paisuvad vees, moodustades veniva kummitaolise massi, mis kerkimisel ja küpsetamisel hoiab kinni käärimisel eraldunud süsihappegaasi. Saadakse poorne ja suure mahuga sai. Nisu kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. 1999. aasta sooja ja kuiva suve tõttu saadi Eesti nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Nisutera jahvatamisel saadakse täisterajahu.
Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad
laktoositalumatust kontrolli all. Võib kasutada laktoosivaba piima. Tsöliaakia gluteenitalumatus e. teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet. Selline dieet on tuntud ka gluteenivaba dieedina. Piirkondades, kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Tsöliaakia esineb ligi 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on:
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed
perenaisi ja teisi küpsetushuvilisi rõõmustanud juba pikka aega. Vilma küpsetustoodete põhilised märksõnad on lihtsus ja kiirelt saavutatav suurepärane tulemus. Seega on jahusegud heaks abiliseks igale kaasaegsele kiire elutempoga inimesele. 2004. aastast kuuluvad Vilma jahusegud Kalevi tootevalikusse. (http://vilma.kalev.eu/vilmast/) Küpsetustoodete valmistamisel on kasutatud lihtsaid ja kvaliteetseid pulbrilisi tooraineid nagu nisujahu, suhkur, piimapulber, munapulber, kergitusained, kakaopulber, sool ja vanillin. Säilitusaineid pulbritele ei lisata.Vilma küpsetustoodete põhilised märksõnad on lihtsus ja kiirelt saavutatav suurepärane ning värske tulemus. Vilma on heaks abiliseks igale kaasaegsele ajanappuses vaevlevale perenaisele.(Ibid.) Kõige tuntum Vilma küpsetustoode Juubeli tordipulber on paljude lemmik olnud aastakümneid. Järjest enam on populaarsust kogunud ka Vilma muffinipulbrid ning
Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Seda haigust esineb 2 korda sagedamini naistel kui meestel
Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine
. 2 TERAVILI, TERAVILJASAADUSED, PAGARI- JA KONDIITRITOOTED. 2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem
vajalikketoitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja
vaid vahelduda päevade lõikes. Putrude juures on vitamiinide ning mineraalide ammutamise seisukohalt oluline, et need oleks valmistatud täisterajahudest/helvestest/tangudest. Ökopoodide teraviljaletid on erinevate putrude osas väga mitmekesised ning neist leiab mitmeid erinevaid putrusid, mida mujal ei kohta - nt röstimata tatar, maisimanna, täistera riisihelbed, kinoa jt. Kuna hommikusöögi juures on olulised ka kõrgkvaliteetsed valgud, siis pudru kõrvale võiks juua klaasi piima või keefiri, milles just neid valke leidub - ja ongi täisväärtuslik hommikusöök koos. Vahelduseks putrudele sobivad hästi hommikusöögiks ka erinevad müslid või maisihelbed kombineerituna mõne piimatootega (jogurt, piim, keefir). Mahemärgiga müslisid ja maisihelbeid tarbides 15 saab olla kindel, et neisse pole lisatud värv- ega säilitusaineid
Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
