PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................
EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad EVS 1993-1-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 1993-1-3 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-3: Külmpainutatud õhukesed profiilid ja profiilplekk EVS 1993-1-4 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine EVS 1993-1-5 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-5: Lisanõuded põiksuunas koormamata
Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega . Suurim paindemoment katusetalas on 701,25 kNm. Leian tala minimaalse vajaliku vastupanumomendi, kui terase tugevusklass S235: Leian ligikaudse vajaliku inertsmomendi: Leiame vajaliku vööde (vöö paksus 1,5 cm) pindala: Määrame vööde laiuse, lähtudes proportsioonist tala kõrgusesse: Leiame vöö paksuse, kui vöö laiuseks on 250 mm: Valitud keevitatud tala ristlõige: Sein on 8x870 mm; vöö on 15x250 mm. 5
Keevisühendus palju tööd objektil, keevitustööd, suurem kandevõime. Talad Ristkülikulõikega talad: tüüplaiusega 30...70cm, tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm, soovitatavad ristlõike mõõdud on 40x60, 40x70, 40x80 cm Lõugtalad: keha laiusega 30...70cm tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm). Lõugtalad võivad olla ühepoolse astmega või kahepoolse astmega. I ja HI talad: tala keskosas külgedelt vähendatud ristlõikega, vöö laiusega 30...50cm, tüüpkõrgusega 90...2100cm. Komposiit talad: terastalad, mis valatakse betooni täis ehitusobjektil. HQ tüüpi terastala Posti ja tala liited Ristkülikupostile toetuv tala Ümarpostile toetuv tala. Ristkülikuposti konsoolile toetuv tala. Peitkonsooliga ühendussõlm Õõnespaneelid Paneelide kõrgus 150, 220, 265, 320, 400mm Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7..
Esmalt sõlm, L1 L2 kus on mitte rohkem kui 2 tundmatut sisejõudu, sest koonduval jõusüsteemil on vaid 2 tasakaaluvõrrandit. Näit. F=4kN; H=3m; L1=L2=4m; Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN Eraldan sõlme A Tingimus MD=0 Ra*L1+S2*H=0 S2=-8/3 kN V=0 -Ra+sina*S1=0 sina=Ra/V(42+32)=2/5 S1=5 kN 1 Kontroll: H=0 S2+cosa*S1=0 Nullvarras: nim. varrast, milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust;
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas
........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N
tugevdamisega (võtted, mis on seotud sellega). Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel. Skeem Varda tugevdamise skeem Külgsurve takistab prao avanemist. Vertikaalse deformatsiooniga kaasneb ka horisontaalne deformatsioon vardas varras läheb jämedaks. Selle külgdeformatsiooni takistamine loobki külgsurve vardas ja ruumilise pingeolukorra. Külgdeformatsiooni takistamiseks võib varda panna näiteks kesta sisse, varda vastasküljed siduda kokku. Kõiki neid võtteid kasutatakse haprast materjalist elementide tugevdamisel. Tugevdamise võib jaotada kahte ossa: müüri tugevdamine ladumise ajal, müüri tugevdamine pärast ladumist, olemasoleva müüritise tugevdamine.
des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Sahti allosas asub laadimiskolu , mille kaudu last suunatakse lastiplatvormile või kasti, ning vastavalt vajalikule lossimiskõrgusele on selles kohas sahti küljelt eemaldatud katteplaat ja asendatud vastuvõtu koluga. Sahttõstukite tõstevõime küündib 3 tonnini ja tõstekõrgus 100 meetrini Trosstõstukid: Koostuses on juhttrosside pingutusraskus , vints , lasiplatvorm või korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil
ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
· vajaduse korral sujuv üleminek Euroopa normidele ilma, et sellega kaasneks põhimõttelisi muudatusi ehituskonstruktsioonide projekteeri- mise ja valmistamise ning ehitustööde teostamise nuete osas. EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3
See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel.
See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel 21 kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b). s2 on allpool kaeviku põhja jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2= h, kus on seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa paigutus. ja s3 määramiseks võib kasutada mingit elastsele alusele toetuva tala arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas Vundamendid. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse
Mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. ettevalmistusetapp kuidas ja mida teha; puuraukude sügavus ja asukoht, 2) looduslikud liivas 0,6-0,8, savidel 2<. Terade maht =1/(1+poorsustegur). Järelikult on efektiivpinge h-hw=h(-w)=h´, kus ´ on vee väiuuring proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1. Veeküllastusaste Sr näitab kui suur osa poore heljundmahukaal ehk efektiivmahukaal. Kui valada 1-e anumasse juurde vett lüüakse pinnasesse, mõõdetakse seejuures jõudu. Dünaamiline penetr on veega täidetud. Veemaht= gw / w. Sr = gw /(w*Vp) = gw/(w*Vt*e) kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab suuruseni h+h1w ja rõhk poorivees on mõõdetakse löökide arvu
Geotehnikas on põhilised kuus ülesannet, mida lahendatakse. Õhuke lõpmatul alal kokkusurutav kiht, lõpmatu lõpmatul alal kokkusurutav kiht, pinnase väljasurumine, nihke alade areng, nõlva püsivus, tugisein. 2. Geotehnika arengu etappid. I etapp- 19. saj algus ,,Murrang" o Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme o Geoloogiline kaart ja profiil stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19
Alla 10 kW/m2 kiirgus ei ole piisav puidu süütamiseks. Pürolüüssoojuseks on 350-400 °C. Puitu võib kasutada kandetarindites järgmiselt: - 1-2 korruselistes hoonetes üldiselt; TP-1 klassi hoonetes peab olema soojustus A2 klassist; - TP-2 klassi3-4-korruselistes elu- ja büroohoonetes peab olema soojustus A2 klassist; - pööningu või katuse õõnsuse konstruktsioonis, mis ei ole hoone karkassi oluliselt kandev või karkassi jäigastav osa. Puidu põlemiskiirus on 0,55 (lehtpuu või liimpuit >450 kg/m3) kuni 1,0 mm/min (vineer). 78 Terastarindit saab tule eest kaitsta kas isoleerides teras kuumadest põlemisgaasidest või suurendades tarindi soojusmahtuvusvõimet. Tulekaitset võib teha plaatimise, pihustamiskatnise, krohvimise ja värvimise teel.
tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi.Selles skeemis loobutakse.Normaalpingete (Mxy)/I N normaaljõud võetakse tala toepindadel avaldis: =N/A±(Mxy)/I N ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühenduse
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase
on peamine roll äärmistel peapingetel Ϭ1 ja Ϭ3, millele vastab piirring Mohr’i teooria võrdpinge: Plastsel materjalil on võrdne voolupiir tõmbel ja survel, siis n=1 ning saame III teooria võrdpinge. Seega tegemist on III teooria üldistusega habrastele materjalidele. 7. Varda tugevusarvutus lubatav pinge võttega: Üldmetoodika – varrast võib pidada tugevaks, kui kõigis punktides on küllaldase varuga välistatud materjali piirseisundi teke. Selleks peab kõigis punktides olema rahuldatud tugevustingimus. Tugevustingimuse rahuldamist punktide lõpmatus hulga võimaldab saavutada metoodika, mille kohaselt piirdutakse ainult üksikute ristlõigete ja nendes mõnede punktide uurimisega. Selle metoodika kohaselt tugevusarvutus sooritatakse järgmises järjestuses: a