Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teraskonstruktsioonide abimaterjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kandevõime, kodi, profiil, profiilid, ristlõige, väände, 200Ã, varras, tala, vöö, varrast, ribi, poltide, varraste, plastse, paindemomendi, voolavuspiir, ristlõigete, pinged, kiive, momenti, normaal, vööd, momendid, tugevusklass, vööde, normaalpinge, plastne, jäikusribi, märkus, inertsimoment, epüür, postid, paindel, deformatsioonidPUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................
EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad EVS 1993-1-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 1993-1-3 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-3: Külmpainutatud õhukesed profiilid ja profiilplekk EVS 1993-1-4 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine EVS 1993-1-5 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-5: Lisanõuded põiksuunas koormamata
trapetssõrestik.
1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem
1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine
Kanderaamide samm 60:12=5 m
Ligikaudne profiili kõrguste määramine
Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m
Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m.
Post: h>1,8xH/20-1,8xH/35,seega 1,0-0,6m
Valime valtsitud ristlõike HE400A.
Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
2
Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400.
2. Koormused
2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6.
Tuule kiiruseks võtame 21 m/s.
Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2
=1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s
Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp.
Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m
Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
Võtame Z=13,0 m
Zmin
Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega . Suurim paindemoment katusetalas on 701,25 kNm. Leian tala minimaalse vajaliku vastupanumomendi, kui terase tugevusklass S235: Leian ligikaudse vajaliku inertsmomendi: Leiame vajaliku vööde (vöö paksus 1,5 cm) pindala: Määrame vööde laiuse, lähtudes proportsioonist tala kõrgusesse: Leiame vöö paksuse, kui vöö laiuseks on 250 mm: Valitud keevitatud tala ristlõige: Sein on 8x870 mm; vöö on 15x250 mm. 5
· see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy
6 6W 6 * 9,6 * 10 -6 b = 6,2 * 10 -3 m. Valime b=6,5 mm. h 1,5 Plaadi mass m1 = l1lb = 3,0 * 1,4 * 0,005 * 7800 228 kg 3. Konstruktiivsete elementide valik Konsoolil tekkiv maksimaalne paindemoment leiame tingimusest, et koormus 200 kg on ühtlaselt jagatav kahte konsooli vahel. Konsoolile mõjuv jõud loeme ühtlaselt jagatuks tala pikkusel l. Lihtsustades arvutamist koondame kogujõud tala tsentrisse. Siis konsoolile mõjuv jõud on ( m + m1 ) g (200 + 228) * 9,81 F= = = 2099,34 N 2,1 kN 2 2 ja maksimaalne paindemoment l 1,5 M =F = 2100 * = 1575 Nm. 2 2 M Painde tugevustingimusest = [ ] leiame konsooli ristlõike minimaalse
des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o
51.35cos 1271004 7.15cos 1271002106 U z= - =7.64 mm 3842.1105135 010 4 162.1105135 0104 17 7100 U max = 19.23 + 7.64 =20.69 mm< 2 2 =35.50 mm OK ! 200 3.3. Peatala arvutused 3.3.1. Peatala valimine Peatala on ühesildeline tala. Arvutuseks valin teine peatala, kus koormused on kõige suurem. Pd =1.1356.277.1=50.53 kN Qmax =R A =RB B M =0=-R A20+50.53 · ( 20-2.5 ) +50.53 · ( 20-5 ) +50.53 · ( 20-7.5 ) +50.53 · ( 20-10 ) +50.53 · ( 20-12.5 ) + Qmax =R A =RB =176.86 kN M max=176.8610-50.53 (10-2.5 )-50.53 ( 10-5 )-50.53 ( 10-7.5 )-50.53 ( 10-10 ) =1010.65 kNm Valin HEA500 c=390 mm d 390 = =32.5<72 -I RL. KL . t w 12.0 1.551.2202 M max=1010
Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1
zx-tasand y zx-tasand Peatasandid Joonis 6.2 painutavad koormused või nende Tasapinnaline paindeülesanne = ehk komponendid mõjuvad varda ühes varras paindub vaid ühes peatasandis peatasandis (xy-tasand või zx-tasand) Ruumiline paindeülesanne = painutavad koormused või nende komponendid varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2
zx-tasand y zx-tasand Peatasandid Joonis 6.2 painutavad koormused või nende Tasapinnaline paindeülesanne = ehk komponendid mõjuvad varda ühes varras paindub vaid ühes peatasandis peatasandis (xy-tasand või zx-tasand) Ruumiline paindeülesanne = painutavad koormused või nende komponendid varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2
........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N
: Ülesannete nr.: 89 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 10 kN a = 30 cm b = 40 cm c = 50 cm Teljesihiliste jõukomponentide leidmine c 50 tg = = = 51,34° b 40 = 90° - = 38,66° Fy = F * cos = 10 * cos 51,34° = 6,25 kN Fz = F * cos = 10 * cos 38,66° = 7,81 kN Epüüride koostamine Fy * a = 1,88 kNm Fz * a = 2,34 kNm Fx * b = 3,12 kNm Fy * c = 3,13 kNm Varda a ristlõike mõõtmete arvutus 1. Varras a Ristlõikeks on ristkülik h=2b Teooriast on teada valemid: eqIII = 2 + 4 2 ja M = W Märgin punktid, milledes võib olla maksimaalne pinge ning arvutan pinge nendes punktides. Punkt A My M y *6 M y *6 1880 * 6 2820 My = = 2 = 3 = = 3 Wy bh 4b 4b 3 b M z M z * 6 2340 * 3 7020
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala ristlõike paindetugevuse näitajad 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Külmvormitud võrdkülgse nurkprofiiliga vardast ja U-profiiliga Võrdkülgse vardast (mõlemad vastavalt EN 10162) on keevituse teel nurkprofiiliga
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon
2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . . . 10 2.3.2 Tala keskosa (1/2 ava ulatuses) p~oikarmatuuri valimine . . . . . . . . . . 12 2.4 Konstruktiivsed n~ ouded abitaladele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
· vajaduse korral sujuv üleminek Euroopa normidele ilma, et sellega kaasneks põhimõttelisi muudatusi ehituskonstruktsioonide projekteeri- mise ja valmistamise ning ehitustööde teostamise nuete osas. EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3
suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Pinnamomendid Ülesanne 1 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 20.11.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Andmed: 80 a = 9 cm a, b pikkused, cm b = 8 cm Arvutada joonisel esitatud kujundi keskpeainertsimomendid. 80 Nõutav lahenduskäik: · Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Pinnamomendid Ülesanne 1 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 20.11.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Andmed: 80 a = 9 cm a, b pikkused, cm b = 8 cm Arvutada joonisel esitatud kujundi keskpeainertsimomendid. 80 Nõutav lahenduskäik: · Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, a
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Kursuseprojekt aines "RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID. PROJEKT" Üliõpilane: S. Avdejev Matr. nr.: 000342 Juhendaja: J. Pello Esitatud: Arvestatud: Tallinn 2004 sisukord 1. LÄHTEÜLESANNE.................................................................................. 2 2. PLAADI ARVUTUS.................................................................................. 3 2.1. Koormused plaadile.........................................................................3 2.2. Plaadi sisejõud................................................................................ 3 2.3. Armatuuri dimensioneerimine..........................................
36 -91.92 Moonded 10-61/2xh 1/6xh -138 -1/6xh -1/2xh -200 -202.08 -300 -268.56 Aeg [s] Graafik 1 Moonete aegrida Suurimad tõmbepinged on tala alumises vöös, millele vastavaid moondeid esitab andmeveerg 1/2xh. Suurimale survele vastab andmeveerg -1/2xh. Tala seinale profiili kõrguse kolmandiku ja kahe kolmandiku peale liimitud tensoandurid on märgitud vastavalt 1/6xh ja -1/6xh. [2] Antud: E= 210 Gpa G= 84 Gpa Iy= 198 cm4 Ared= 10 x 0.45 = 4.5 cm2 Wy= 39.7 cm3 F0= 9.81 x 1000 kgf Katsetulemused: Kasutatud valemid: F xa Valem 1: M y= 2
des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusarvutus paindele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
F2 = FCR > F1 F3 > F2 F1 F1 F1 F2 F2 F2 F3 F3 FH FH FH F3 Varras naaseb alasendisse Varras jääb uude Varras kaotab kohe tasakaalu tasakaaluasendisse (avarii ja purunemine) Joonis 13.1 Surutud varda tasakaaluseisund sõltub koormuse väärtusest: · väike koormus stabiilne seisund; · kriitiline koormus (eelmisest suurem) indiferentne seisund;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Varda arvutus kandevõimele Ülesanne 101 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 06.11.09 Tallinn 2009 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge bg = 350 MPa - lubatav muljumispinge F = 300 kN - ülekantav koormus Määrata ja arvutada: · Sobivad nurkterased · Needi läbimõõ
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: NEET KEEVIS Töö nr. 3 Ülesande nr. 101 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 17.10.2010 22.10.2010 A. Neetliide 1. Ülesande püstitus 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] = 160 MPa - lubatav tõmbepinge [ ] = 100 MPa - lubatav lõikepinge bg = 350 MPa - lubatav muljumispinge F = 390kN - ülekantav koorm
Kontroll: H=0 S2+cosa*S1=0 Nullvarras: nim. varrast, milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1
annaabi.ee 
