Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav. 2)Vask Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omaduste poolest on vask metall
Legeerivate elementide mõju teraste omadustele 1) Kroom on üks legeerivatest elementidest, mis avaldab terasele mitut moodi mõju. Kroom tõstab terase tugevust ja kõvadust ning alandab plastsust. Samuti on kroomil karbiidide moodustamise võime, mis aitab vältida Ti-teradevahelist korrosiooni ehk roostet. Kroom takistab ka austeniidi tera kasvu, mis soodustab peeneteralise struktuuri teket. Kroom avaldab mõju ka korrosiooni kindlusele ehk aitab vältida rooste tekkimise terasele (roostevaba teras). Selle saavutamiseks kasutatakse kroomi mõningatel juhtudel ka koos nikliga.
Huvitavaid tulemusi andis teras, mis oli keskelt lõhki lõigatud, siis uuesti kokku keevitatud ning oli lisaks veel täiesti ära poleeritud. Mõõtsime materjali kõvadust kolmest erinevast kohast, alustades lihtsalt põhimaterjalist, siis keevise äärest ning lõpuks keeviselt endalt. Materjali kõvadusarv muutus keevisele lähenedes aina suuremaks, vastavalt 135,8/167/178,8 HV. Analoogselt keevitatud terasele, mõõtsime ka teras C20 (tõmbekatse) kahest erinevast punktist. Esiteks materjali põhiosast ning siis osa, kus materjal oli pikenenud nn kaela kohapealt. Tulemused olid vastupidised keevitatud terasele, sest põhiosa kõvadusarvuks määrasime 95 HRB, kuid pikenenud osal vaid 85 HRB Kuna eelmises praktikumis tegelesime tõmbetugevuste määramisega, siis on ka väike võrdlusmoment
(s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris martensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendab terase kõvadust; teisiti karastades üle faasipiiri A cm, on jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. [1] Noolutamine on karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. [2] 1.4 Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kui seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Karastamise seisukohalt on oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel
mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest (vkr; vaata joonis 5.3) suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F ja T) tekkimist. Joonisel 5.1 on toodud süsinikteraste optimaalsed karastustemperatuurid (viirutatud ala), mis valitakse alaeutektoidteraste puhul 30…50 oC üle Ac3 (täiskarastus) ja üleeutektoidteraste puhul 30…50 oC üle Ac1 (poolkarastus). Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Joonisel 5.2 on toodud lihtsustatult rida terase jahutuskiiruseid erinevates keskkondades. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks
MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia,
Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia teadus- ja tööstusharu, uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja selle sulamite peamised toorained on vasemaak ja alumiiniumi tooraine boksiit Pürometallurgia vanim ja kõige levinum metallurgiaharu nii toodetakse rauda ja tema sulameid Sulatusahjud shaft- sulatusahi on kujult verikaalne. muhvel- sulatusahi on horisontaalse kujuga, kus ühest otsast siseneb kütus ja õhk ning teisest
Nii tööstuses kui igapäevaelus tekib paraku aga hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Arenenud riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikeks materjaliseks. See aitab vältida looduse saastamist ja on ka väga kasulik majandusliku kokkuhoiu puhul. Kuna puhas alumiinium oleks ehitustel ja mujal kasutamiseks liiga pehme ja õrn kasutatakse nende sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine (alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Kasutatud materjalid: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/alumiinium_franc.htm ENEKE nr 1 http://www.kmg.tartu.ee/~keemia/index.php?sisu=elemendid
· plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Reaktsiooni võrrandid: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Kasutatakse: Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale alumiiniumi sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli.Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi kasutame toiduainete pakkimisel, peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina,
Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust.
% K Märgvormid malmile massiga kuni 20 kg 4,5-5,5 8-10 25-30 0,03-0,05 kuni 200 kg 4,5-5,5 8-10 40-70 0,03-0,05 kuni 2000 kg 4,5-6,5 9-12 60-100 0,04-0,07 Märgvormid terasele massiga 4-5 8-12 80-120 0,03-0,06 kuni 500 kg Kuivvormid malmile 6-8 12-16 60-100 0,05-0,08 Kuivvormid terasele 5-7 12-14 70-160 0,05-0,07 Märgvormid alumiiniumile 4-5 8-10 30 0,03-0,05 Kuivvormid alumiiniumile 5-6 8-12 30 0,04-0,06 3
haiguste profülaktikas. Samuti on tal tähtis roll glükoosi deponeerimises ja ta võimendab insuliini toimet kõikides metaboolsetes protsessides, mida see hormoon reguleerib. Seetõttu on kroom vajalik kõikidele diabeedihaigetele (eelkõige II tüübi diabeet), sest neil haigetel on kroomi tase organismis langenud. Kasutusvõimalused Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavate seadmete, näiteks allveelaeva kere ja keemiaaparaatide osi, takistusahjude kütteelemente jt. Kroomi ühendeid kasutatakse parkainetena, oksüdeerijatena ja ka pigmentidena ning muuks otstarbeks. Teda kasutatakse konstruktsiooni-, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis- ja korrosiooni kindlust.
Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib Järeldusena leian, et tõmbeteimi katsetel oleneb komposiitmaterjalidel plastsus väga, kust poolt rakendada jõudu. Veel täheldan, et kõige venivam materjal oli teras ning järgnes plastik. Komposiitmaterjal risti venivus oli null ning pikki kiudu me ei mõõtnud tulemusi, et saaks arvutada. Terasele tuleb rakendada kõige rohkem jõudu, et see katkeks. Löökpaindeteimi tulemustest võin järeldada seda, et temperatuur on väga määrav. Kui temperatuuri alandada, siis muutuvad ka vastavalt kehad hapramaks. Teras S355 on sitkem ning teras C45 on hapram. Ka purunemispinna iseloomud on erinevad sitkel ja hapral materjalil.
mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 15001700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USAs, LõunaAafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Kasutamine Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavate seadmete, näiteks allveelaeva kere ja keemiaaparaatide osi, takistusahjude kütteelemente jt. Teda kasutatakse konstruktsiooni, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis ja korrosiooni kindlust. Korrosioonikindlaks teeb terase 13%line kroomi sisaldus. Peale selle kasutatakse kroomi veel
Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne.
Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur titaani, kuna kõrgel temperatuuril oksiid lahustub pigem titaani, mitte elektrolüüti. Tinatamine Väävelvesinik ja väävelhappe vesilahus tina ei kahjusta. Õhu käes tina kattub tinaoksiidiga ja õhuga edasi ei reageeri. Leelised kahjustavad tina pinda ja reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda vesinik. Tina kiht ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on terasele katoodiks. Tinaga kaitstakse vaske väävli kahjuliku mõju eest. Galvaanisel teel metalli pinnale kantud kiht ei ole eriti vastupidav ja seetõttu on soovitav tina pind üle kuumutada. Tina pinna parendamiseks tuleb galvaaniliselt kaetud pind või ese üle kuumutada glütseriinis 250…270°C. Heade omadustega on tina- vismuti sulamist kaitsekate. Veel võib tina või tina-plii sulami metalli pinnale kanda kuumalt sulas olekus. Tinatatav pind tuleb kõigepealt puhastada räbustiga
· Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon
Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10% Mo - Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co - Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V - Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana 3. Millised on teraste tavalisandid. Millised elemendid kuuluvad? Nende mõju terasele? Mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus 4. Millised on teraste juhulisandid. Millised elemendid kuuluvad? Nende mõju terasele? O, H ja N 5. Millised on teraste legeerivad elemendid. Millised elemendid kuuluvad? Nende mõju terasele? Si - Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastsust. Trafoterastes kuni 4% Mn - Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastuvust. Kulumiskindlates terastes ca 13%
Sulami tihedus ning värvus on koostisosade vahepealsed. Sulamistemperatuur on enamasti aga madalam kui koostisosadel (jootemetall 180° C = tina 232° C + plii 327°C). Mõned siirdemetallide sulamaid on aga väga kuumakindlad. Kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (messing = vask + tsink). Alumiiniumi, vase ja mangaani sulam duralumiinium on alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt terasele väga lähedane (lennukitööstuses). Eriti suur praktiline tähtsus on terase omaduste parandamisel mitmesuguste legeerivate lisanditega (siirdemetallid). Lisaks parematele mehhaanilistele omadustele on nad ka korrosioonikindlamad (roostevaba teras, lisandiks kroom). Vahel piisab isegi väiksest kogusest. Mõned kroomi ja niklisulamid on suure elektritakistusega, volframi ja koobalti sulamid aga kõvaduselt teemanti lähedased. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.
· keskmise saleduse korral, s.t. kui 60 E , CR = a - b + c2 võib kasutada Jassinski-Tetmajer'i valemit: (koeffitsiendid a, b ja c sõltuvad materjalist ning on leitavad kirjandusest harilikule terasele: a = 310 MPa; b = 1.14 MPa; okaspuidule: a = 29.3 MPa; b = 0.194 MPa); · väikese saleduse korral, s.t. kui < 60 , rakendatakse CR = lim . lühikese varda arvutusmetoodikat: 13.3.3. Stabiilsusülesanded. Näide 13.3.3.1. Stabiilsuskontroll Kontrollida olemasoleva varda stabiilsust
Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposiitmaterjalid 3) Metallid 4. Mis on legeerteras? Kirjeldage ühe legeerelemendi mõju terase omadustele. Legeerterased on terasesulamid, millele on lisatud legeerivaid elemente terase omaduste muutmiseks. Legeerivateks elementideks on ntks Cr, Ni, Mn, Mb, V, W, Co, Si. Volframi lisamisel terasele reageerib W süsinikuga ning selle tulemusena suurenevad terase kõvadus ja tugevus. Sellist terast kasutatakse kiirlõiketerasena, sest see suudab säilitada kõvadust ka väga kõrgetel temperatuuridel. 5. Mg +12 2)8)2) H 12 Tehke antud andmete alusel joonised. Millega on tegu? Metalli omadused, sulamid, kasutamine. Magneesium on kerge metall, millel õhu käes tekib
Prantsusmaa välisminister A. Briand leidis koostöös mõtte vaid siis, kui Prantsusmaa sellest kasu sai, eelkõige Saksa- Prantsuse küsimuste osas). Peale II MS oli vajadus Euroopa ühendamiseks muutunud kordades suuremaks. Euroopa ühenduse oli pikk protsess mille käigus loodi erinevaid institutsioone: Euroopa Söe ja Teraseühendus loodi ühisturg söele ja terasele, esimene Euroopat ühendav organisatsioon. Eesmärk saavutada poliitiliselt stabiilne olukord ja majanduskasv, vähendati kaubandustõkkeid mis oli ühisturu loomise eelduseks. Liikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, BENELUX, Itaalia. Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki.
Sõltuvalt ehitise iseärasustest on võimalikud erinevad toetamise variandid.Ohutuse seisukohast on soovitav toetada VLK kandekonstruktsioonile pikemalt kui allpool antud minimaalsed mõõdud. Toetamine kivi- ja plokkmüüritisele VLK peab toetama müüritisele vähemalt 60 mm või astuma müüritise välisküljelt tagasi vähemalt 30 mm. 2 VLK saab toetada ilma lisatugedeta seina juures kuni 140 mm laiusele kandvale vaheseinale. VLK otste vahekaugus on 20 mm. Toetamine terasele VLK nõuab terasele toetades vähemalt 55 mm toetuspinda. Kui VLK jääb hoone konstruktsioonis kalduasendisse (mitte horisontaalseks), Monoliitkarkassiga konstruktsioon Toetage VLK raketisele ja valage monoliitne konstruktsioon. ,,Pooleldi valatud" talale tuleb VLK toetuspinnaks 65 mm. Kui kandetalal on vähem kui 40 mm toetuspinda, tuleb kasutada lisatoestust, kuni monolitiseeriv betoon on saavutanud piisava tugevuse. Ajutised toed ja toestamise variandid
vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. 2 Süsinikterased Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam, kus süsinikusisaldus on piires 0,7%...1,3%. Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused. Süsinikusisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus, kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus. Peale nende sisaldab süsinikteras räni (kuni 0,4%), mangaani (kuni 0,8%), väävlit (kuni 0,06%) ja fosforit (kuni 0,07%). Mangaan Mn ja räni Si on kasulikud lisandid, mis suurendavad terase kõvadust, tugevust ja jäikust, kuid vähendavad samaaegselt terase plastilisust. Väävel ja fosfor on terasele kahjulikud lisandid
* 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Kasutamine Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid,
kõvaduse tõttu on kroomitud tooted vastupidavad kulumisele. Seda kasutatakse laialdaselt just instrumendi ja autotööstuses. ˚ Koobalt on kõva ja sitke rauasarnane läikiv metall, mille sulamistemperatuur on 1492˚ C ja erikaal 8,9. Keemiliste elementide tabelis leiab koobalti 27. kohalt. Tal on magnetilised omadused nagu raualgi. Vesi ja õhk koobaltile ei mõju. Lahjendatud hapetes lahustub koobalt tunduvalt raskemini kui raud. Koobalt annab terasele kuuma- ja happekindluse ning võib anda ka magnetilised omadused suurendades neid kuni 2,5 %. Kui teras omab magnetilisi omadusi mingi teise elemendi lisamise tõttu siis võib vibratsiooni kaotada kuni 1/3 sellest omadusest. Aga kui terase sisaldab koobaltit kaotab ta vibratsiooni tõttu ainult 2- 3,5% oma magnetilistest omadustest. Koobalt kuulub mõningate sulamite kostisse, muutes neid väga kõvaks. Näiteks kasutatakse koobaltit
Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud ristivõi pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik (ABS). Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem. Lisaks tuleb mainida seda, et meie eksperimendi käigus tehti kõiki katseid läbi vaid üks kord ning meie mõõtmistäpsused, mis tehti peamiselt joonlaua ja paksu markeri abil ei olnud kuigi täpsed. Seega tuleks antud katsete tulemustesse suhtuda pisut skeptiliselt.
Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Alumiiniumisulamid Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Karastamine suurendab tema plastsust, vanandamine tema tugevust. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel.
Samuti võivad organismi sattunud alumiiniumiühendid põhjustada aneemiavorme, ajukoore funktsiooni häireid ning takistada mitmete eluks vajalike elementide ( kaltsium, fosfor, raud, fluor, magneesium) omastamist. 7. ALUMIINIUMISULAMID Kuna puhas alumiinium on suhteliselt pehme, siis kasutatakse ehitus- ja konstruktsioonimaterjalidena mitmeid tema sulameid. Need on oluliselt paremate mehhaaniliste omadustega ja lisaks kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles ise terasest mitmeid kordi kergemad. Seepärast kasutataksegi alumiiniumisulameid laialdaselt lennukites , rakettides, ehituses, autotööstuses, kosmoses, taara ja pakkematerjalide valmistamisel. Kuna alumiiniumisulamitel löömise ja hõõrdumise tagajärel ei teki sädemeid kasutatakse neid ka kergesti süttivate materjalide ja lõhkeainete valmistamise tsehhides. Alles hiljuti töötati välja väga huvitavate mehaaniliste omadustega alumiinium-tsingi sulam.
( peamiselt Põhja riikides) · Terasesulatus paikneb odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt Metallurgia tehnoloogilised etapid Metallurgia harud Must metallurgia · Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid · Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks · Sai alguse Euroopast , XV saj sulatati töönduslikult rauda ja malmi · Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa hävimine) · Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse · Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40- 55%) ja vaeseks ( 20-40 %) · Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Must metallurgia
jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt soovitud kõvadusest/sitkusest. Tehes madalnoolutust muutub teras tugevamaks ja vastupidavamaks. 4. Tüüpiline termotöötlus antud terasele on poolkarastus + madalnoolutus. Lähtuvalt lõpptermotöötlusest on tegemist külmstantsiterasega, millest valmistatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistu (nt tõmbesilmad, pressvormid). 5. Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks FeFe3C faasidiagrammi teraste osa (joonis 1). Selle järgi võetakse üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50C° üle faasipiiri ehk üle 727C°, ehk antud terase optimaalne karastustemperatuur (poolkarastus) on ~757-777C°.
jäädes kõvaduselt alla siiski teemandile) ehk smirglit kasut. lihvimis- ning poleerimisvahendina smirgelkäiades lihvimispulbrites, smirgelpaberi koostises jne. Looduses leiduvad korundkristallid on väga hinnatud vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised, punased rubiinid, sinised ja kollased safiirid. Alumiiniumhüdroksiid valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu aine tahke aine, nõrkade aluseliste omadustega. Duralumiinium, kõvaduselt lähedane terasele, kuid palju kergem. Peale põhikoostisaine sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda mettalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses, aga ka alevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina. Titaanist valmistatakse breketeid. Kullast ja hõbedast ehteid, hõbedast harvem ka nõusid. Kullast ja hõbedast esemed on valmistatud tegelikult nende mettallide
Arvatavasti oli teimik teistsugusest plastist. Järeldusena saame väita, et kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras temperatuuri langedes. -66 °C juures läks terase poolitamiseks vaja kõigest 10J suurust jõudu.
valumalmist esemeid nagu näiteks mootoriosi. Enamik toormalmist läheb puhastamisele, et saada sellest terast. Selleks lisatakse terasejäätmeid ja puhutakse selle pinnale hapnikku, et enamik süsinikku välja põletada. Teras on sitke ja kõva materjal, mida kasutatakse sildade, hoonete, rööbaste, torude, traadi, talade, kirjaklambrite, söögiriistade, mootorite ja masinate ehitamisel. Terasest saadakse roostevaba teras nii, et terasele lisatakse kroomi ja niklit. Roostevaba teras ei roosteta. Noad-kahvlid ja pannid tehakse enamasti roostevabast terasest. Seda metallic kasutatakse ka sii, kui on vaja teha sisseseadet koha jaoks, mille peab hoidma väga puhtana, näiteks haigla või meierei jaoks. Mida suurem on terase süsiniku sisaldus seda tugevam see on, aga seda on raskem töödelda. Teras mis sisaldab volframi, kannatab kuumust ning seda kasutatakse reaktiivmootorite tegemiseks.
Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. 5 Kõrgahi 6 Kokkuvõte Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia on omavahel väga tugevalt seotud. Kuna mõlema puhul käsitletakse metalle. 7 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-
sitkus. Seejuures vähenevad terase voolavuspiir ja tõmbetugevus. Kolm noolutuse liiki: Madalnoolutus – kuumusega 150°-220° C, vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindla kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud teraste, näiteks tööriistateraste korral, millelt nõutakse suurt kõvadust ning sitkust. Kesknoolutus – kuumusega 350°-480° C, tagab terasele trostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide noolutamiseks. Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Sobib konstruktsiooniterastele.
Foto 3. Kaubalaev [7] 6 3. ALLVEELAEVAD Allveelaev on laev, millega saab minna vee alla. Esimene selline ehitati juba 1587 aastal ning seda juhiti aerudega. [8] Eesti tuntuim allveelaev on Lembitu. Lembitu lasti esmakordselt vette 1936 aastal Inglismaal. [9] Foto 4. Esimene allveelaev [10] Peamine allveelaeva ehitusmaterjal on teras. Terasest saab teha allveelaeva kere, milles on allveelaeva töötajate ruumid. Lisaks terasele kasutatakse allveelaevade ehitamisel ka muid materjale nagu plast, klaas ja erinevad metallid nagu vask, alumiinium ja messing . Nendest valmistatakse miljoneid erinevaid laeva osasid. [8] Foto 5. Allveelaeva ehitamine [11] 7 KOKKUVÕTE Laevade ehitamises kasutatakse erinevaid materjale alates puidust lõpetades metalli ja klaasiga
raudkaared, kuplid, sambad. Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate aastatel tuli algatus loobuda arhitekuurielementidest ja –ideaalidest inseneridelt. Sillad, võlvid saavutasid ennenägematu ulatuse. Gustav Eiffel ehitas kõrgeima kunagi püsitatud ehitistest, Eiffeli torni. Pilvelõhkuijaid sai hakata ehitama, siis kui leiutati elektriline lift. 1888-89 aastal ehitatud Pulitzeri hoonel New Yorgis onkivist ja 349 jala kõrgused seinad. Sõrestikonstruktsiooni arendati edasi. Keskenduti terasele. Teetähis modernismi arengus on Sullivani Wainwrighti hoone St. Louisis. Sullivan polnud ainus arhitekt Chicagos, kes tunnetas tulevase sajandi iseloomu. Näiteks Richardson oli see,kes kavandas Marshall Field Wholesale Buildingi, mille püsitamisel ei kasutatud mingeid traditsiooniliselt monumentaalehitistega seostatavaid detaile. Ta on viimane suurtest läbinisti kivist kõrghoonetest, ning tänu oma ehisliistude ja ornamentidega võetakse vastu uude ajastusse.
Üldjuhul oli kõigi materjalide mõõtmed samas kandis, v.a. teras, mille pikkused olid oluliselt suuremad võrreldes teiste materjalidega. Kõige suuremat jõudu rakendati komposiitmaterjali (pikikiudu) tõmbele, milleks oli 12,247 kN. Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm. Komposiitmaterjal (pikikiud) sootuks purunes, ning mõõtmist ei saanud sooritada. Kuna teras pikenes kõige rohkem, siis suurim suhteline katkevenivus on temal 27%. Komposiitmaterjalil (ristikiudu) on katkevenivus 0%, kuna materjal ei muutnud oma pikkusemõõtmeid
Valmistatakse relvi, skulptuure, kirikukellasid, münte, medaleid. Tänapäeval ka tööstusseadmeid, masinaosi ning tarbeesemeid. Messing on punaka või kollaka värvusega · Melhior: vask + nikkel. Valmistatakse lusikaid, ehteid, kelladetaile jms. Värvilt sarnane hõbedaga · Duralumiinium: koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist. Puhtast alumiiniumist veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele. Kasutatakse lennukiehituses ning mujal, kus vajatakse tugevat ning kerget metalli. · Amalgaam: elavhõbeda sulam(enamasti hõbeda ja kullaga). Hõbeamalgaami kasutatud varasematel aegadel hammaste plommidena. · Joodis: plii ja tina sulam. Kasutatakse elektroonikatööstuses metalldetailide ühendamisel, on kergesti sulav.
Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit, hapnikku, lämmastikku ja teisi elemente. Sulamisse satuvad need kütusest, toorainest, õhust või mujalt. Alumiiniumsulamil on enamiku teiste praktikas kasutavate metallide ees suur eelis-ta on kerge, kuid samas liiga pehme ja mehaaniliselt vähe vastupidav. Alumiiniumi sulam duralumiinium on puhtast alumiiniumist vaid veidi raskem, kuid tugevuselt ja vastupidavuselt lähedane terasele. Duralumiinium on asendamatu materjal lennukiehitusel ja mujal, kus vajatakse kerget ning tugevat metalli. Laialdast kasutamist on leidnud ka mitmed vasesulamid. Kõige tuntum on nendest pronks ja valge vask ehk messing. Pronksist tehakse medaleid, relvi, tööriistu ja palju muud. Messingust valmistatakse masinaosi, kastruleid. Mõned tähtsamad sulamid veel: Melhior-on vase ja nikli sulam, temast vermitakse münte ja valmistatakse ehteid, lusikaid, kahvleid ja palju muid asju.
rakendada. · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum. · Kristallide vaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : · legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht.
Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 1500-1700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavate seadmete, näiteks allveelaeva kere ja keemiaaparaatide osi, takistusahjude kütteelemente jt. Kroomi ühendeid kasutatakse parkainetena, oksüdeerijatena ja ka pigmentidena ning muuks otstarbeks. Teda kasutatakse konstruktsiooni-, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis- ja korrosiooni kindlust. Korrosioonikindlaks teeb terase 13%-line kroomi sisaldus
Alumiiniumi kasutatakse masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses; sidevahenditena, lõhkainete, valgustus- ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks; tööstus- ning elamuehituses konstruktsioonielementidena. Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine(alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse
juhendaja käe all. 2.2.Telfer tõstuk Puutusin kokku ka telfer tõstukiga, kus oli vaja tõsta veoauto sidurit, ning kütuse kanistreid. 2.3 Tööriistad Tööriistad olid spetsiaalsetes kohvirtes, enamus töötajatel oli eraldi töölaud koos tööriistadega. Tööriistad olid erinevaid ja leidus ka selliseid mida ma polnud varem näinudki. Keevitustööd nii terase kui ka alumiiniumi keevitamine, kasutame MIG/MAG poolautomaatkeevitust terasele ja alumiiniumile. 3. TÖÖ ORGANISEERITUS 3.1 Töö organiseeritus ja organisatsiooni puudused Töö korraldus on organiseeritud hästi. Tegemist vajavad tööd kantakse ette logistikule, logistik oma korda klienditeenindajale kes jagab tööd töötajate vahel ära, kellele jääb elektri tööd ja kellele remondi tööd. 4. MINU POOLT TEHTUD TÖÖD 4.1 Töökoja koristamine ja jäätmekäsitulus(koristusvahendite kasutamine, jäätmete hoiustamine)
Kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformatsioonide, pragude, pingete ja teiste karastusdefektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisrežiimi. Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500…
Oluline on ka alumiiniumi võrdlemisi madal hind( suure osa alumiiniumi hinnast moodustab tema tootmiseks kulutatud elektrienergia maksumus). Alumiiniumil kui materjalil on ka puudusi: pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes jt. Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Alumiinium on oluline ka igapäevaelus: alumiiniumtraadist valmistatakse elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi kasutame toiduainete pakkimisel, peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina,
Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga. Parimaid terasesorte toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Mangaanimaak Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg
annaabi.ee 
