KODUNE ÜLESANNE 3 TERASEGA LEGEERIVAD ELEMENDID 1. Nikkel(Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. Omaduselt on ta hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9g/m3 ning sulamistemperatuuriks on 1455oC ja keemistemperatuuriks on 2913oC. Nikkel laiendab temperatuurivahemikku, milles ferriit on püsiv. Umbkaudselt on 10% niklit kulub katalüsaatorite valmistamisele. Nikli peamiseks kasutasalaks on kuuma- ja
Terase legeerivad elemendid – kroom, koobalt ja vanaadium ning nende omadused ja kasutusalad Terase sulameile lisatakse erinevaid elemente ehk terasega legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14
1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on üleeutektoidterasega, kasutatakse tööriistaterasena. Antud terase tüüpilisteks termotöötlemise meetoditeks on poolkarastamine ja madalnoolutus. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)? Optimaalne karastustemperatuur on 757-777 ºC.Struktuuriosad peale karastust on tsementiit, martensiit ja jääkausteniit. 3. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Optimaalne noolutustemperatuur oleks 200 ºC hoides detaili ahjus tund aega e. madalnoolutus.Noolutatud terase struktuuriosad oleks : martensiit ja t...
(saadakse peeneteraline ferriitperliitstruktuur). Poollõõmutus: saadakse struktuuri terajad tsementiidiosakesed. Madallõõmutus: algstruktuur ei muutu; vähendatakse ainult sise- ning termopingeid. Normaliseerimine: jämedateralisest austeniitstruktuurist saadakse peeneteralisem struktuur. KOKKUVÕTE KATSETULEMUSTEST C35 Katsekeha 1.1: Katsekehale tehti täislõõmutus temperatuuril 850°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 75,3 HRB. Võrreldes normaliseeritud terasega on kõvadus väiksem. Katsekeha 1.2: Katsekehale tehti madallõõmutus temperatuuril 600°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 22 HRC. Võrreldes normaliseeritud terasega on kõvadus väiksem. Katsekeha 1.3: Katsekehale tehti normaliseerimine temperatuuril 850°C. Katsekeha lõppkõvadus oli 20 HRC. Võrreldes täis- või madallõõmutatud terastega on kõvadus suurem, sest jahtumiskiirus on suurem ning austeniit laguneb kiiresti. Selle tulemusena
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Tehnomaterjalid KODUNE TÖÖ NR 1 Terased ja malmid Tallinn 2011 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad, siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse karastamise ja kõrgnoolutuse tagajärjel. Esmalt viiakse läbi karastamine, mille tulemusena austeniit muutub
Valgemalmil väga halb. Survetöödeldavus: Grafiitmalmi korral on väga halb (grafiidi osakeste tõttu). Valgemalmis tsementiidi sisalduse lähtudes tuleb et sulam ei ole survetöödeldav. (Tsementiit kõva ja habras) Valgemalm tekib kui sulam ei sisalda lisandeid või jahtumiskiirus on suur. Hallmalm tekib kui lisandina on palju Si või aeglasel jahtumisel. Si soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust. Kodutöö NR.2 TEHNOMATERJALID (Terase termotöötlus) 1. Millise grupi terasega (C-sisaldus 0,3%) on tegemist (liigitus kasutusalast ja termotöötlusest lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on lähtudes kasutusalast konstruktsiooniterasega ja termotöötlusest lähtudes parendatava terasega. Antud terase tüüpiline termotöötlus on: täiskarastamine ja kõrgnoolutamine. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist?
Lisanditest sisaldavad malmid Si, Mn, S ja P. Malmi iseärasused: 5 tootmine on odav mehhaaniliselt kergesti töödeldav lööki summutav ehk „surnud materjal“ Malmi kasutatakse tema hea vedelvoolavuse ja väikese külgepõlemise tõtu valusulamina (mootori plokk, korpused, kaaned jm.). Enim kasutatakse hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur (1147oC eutektoidil) ja väiksem kristalliseerumise vahemik.Malm on terasega võrreldes 8…10% kergem. Süsinik on malmi struktuuris grafiidina (2…4 %). Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus.Räni (2…3 %) on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vähestes piirides. Mida rohkem on malmis
Hoonel olid teisaldatavad Vaheseinad Sanitaarsõlmed Kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid: kandsid terasfermid Paiknevad: Tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Fassaadipostidest Aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. Lifte oli 104, pikimaks sõiduajaks 2 minutit. Algselt arvati et kogu hoone inimeste evakueerimise aeg: 5 minutit Erinevatel andmetel töötas maailama kaubanduskeskuses ca 50 000 inimest ja päevaseid külastajaid loendati 130 000 Täname kuulamast!
pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Katse- ja arvutustulemused ja nende analüüs. Löökpaindeteim: Terase S355 purustamiseks toatemperatuuril kulus 208,59J, aga -50 kraadi juures 166,39J. Terase 45 purustamiseks toatemperatuuril kulus 8,72J, aga -50 kraadi juures 2,55J. Asjakohased järeldused tehtud töö kohta. Antud materjalidest(tabelis) torkab silma märgatavalt suuremate arvuliste väärtustega teras C60E. Siit võibki järeldada, et terasega on raskem tõmbekatset sooritada(kulub rohkem jõudu) kui plastide või komposiitmaterjalide tõmbekatsel. Laboris sooritasime ka löökpaindeteimi katset. Pendliga purustatud katsekehad olid erinevatel temperatuuridel. Löökpaindeteimi katsete kokkuvõtteks saab öelda, et madalamatel temperatuuridel olevad katsekehad on hapramad ja nende purustamiseks kulub vähem jõudu.
2. Temperatuuril 920 C tardub vedelfaas austeniidi ja tsementiidi seguks. Temperatuuril 727 C laguneb austenniit ferriidi ja tsementiidi seguks. Lähtuvalt kasutusalast on tegemist süsiniktööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalik poollõõmutus ning peale seda on struktuuriosad terajad sferoidaalsed tsementiidiosakesed. 4. Tegemist on termotöödeldava terasega ning antud terase tüüpiline termotöötlus on poolkarastus. 5. Antud terase karastustemperatuur on 757 C- 777 C, sest kui kõrgemat temperatuuri kasutada, siis muutub teras hapramaks, süsinik põleb välja ning saadava terase kõvadus väheneb. Peale karastamist on terase struktuuris martensiit ning tsementiit ning kõvadus HRC-s on 65+ . 6. Noolutustemperatuurid 200-250 C ning seda noolutust nimetataks madalnoolutuseks.
LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm mrad 250 24.5 0 0 0 0 0 500 49 24,5 460 155 - - - -
tekkida probleeme kui terasest detail välja vahetada alumiiniumdetaili vastu. Kui uut lennukit hakatakse projekteerima, siis üldiselt on disain kinni tootmisvõimaluste taga. Alumiiniumdetaile on märksa lihtsam töödelda. Näiteks Al–Mg–Si sulamit on väga lihtne pressida soovitud kuju saavutamiseks. Foto 2 Alumiiniumkerega lennuk Alumiiniumi üheks suurimaks miinuseks on tema väsimustugevus terase suhtes. Terasel on kindel väsimuspiir, millest allpool ei juhtu terasega mittemidagi. Alumiiniumil see piir puudub ja jääb nõrgenema välisjõudude mõjul. Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam. Tõmbetugevus on 710Mpa-d. Üldine kasutus on lennundus ja autotööstus
Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõplik läbimõõt d= 11,54 mm Algristlõike pindala A0 = 312,9 mm2 Ristlõike pindala purunemise järel A = 104,6 mm2 Joonis 1. Terase tõmbediagramm Arvutused: Katkevenivus = (u/l0) * 100% , kus u pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel l0 algpikkus = (27,17 / 100,4) *100 = 27.1 % Katkeahenemine
BOVERI AB läbi laiaulatusliku uurimuse, et leida parim materjal rongi vagunite kerede tarbeks. Võrreldi tavalist terast, roostevaba terast ning alumiiniumit. Lõpuks langes valik konstruktsioonile, mis koosnes täielikult roostevabast terasest, kuna see oli kergem ja odavam kui alternatiivsed lahendused. Fakt, et roostevaba teras ei vaja värviga katmist ega regulaarset hooldust, oli piisav argument kompenseerimaks roostevaba terase veidi kõrgemat hinda võrreldes tavalise terasega. Veelgi enam, värvi, täitematerjalide ja tugiraamistiku tihendamise arvelt oli võimalik kaalu 2 tonni ulatuses vähendada. Kergema rongi eeliseks on energia kokkuhoid. Teine legeeriv element oleks volfram, see tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks
lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse temast elektrijuhtmeid , hea peegeldusvõime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Samuti rakendatakse alumiiniumi ja tema sulameid laialdaselt auto- ja lennukitööstuses. Seal kasutatakse Duralumiiniumi(95% alumiiniumi , ülejäänud Cu , Mg , Mn ), sest see on tugev , kerge ja korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse. Tähtsaimad alumiiniumi sisaldavad mineraalid on boksiit , kaoliniit , korund , krüoliit ja nefeliin. Alumiiniumimaake leidub endises NSV liidus ( Baskiirias , Kasahstanis , Uuralis ) Jugoslaavias , Ungaris
Kokkuvõte/järeldused: Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Teras, saavutades tugevuspiiri hakkas venima ning tekkis nn kael. Komposiitmaterjalid seevastu purunesid üsna kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Üllatav oli see, et tõmbetulemused olid võrdluses terasega üsna lähedased või isegi suuremad (komposiit X). Suure üllatuse valmistasid plastid (ABS ja PMMA), mis meie katse käigus saavutasid palju suurema tõmbetugevuse kui teoorias peaks saavutama. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus tehti surveteimi katset, ning tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Löökpainde tulemused olid samuti üllatavad, sest teras C20 peaks külmema temperatuuri
Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2
Kuressaare ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Kaarel Polding T-12 Hõõrdejõud Iseseisev töö Õpetaja:Ain Toom Kuressaare 2014 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3%B5rdumine http://www.slideshare.net/vilve/hrdejud Hõõrdejõud Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdumist ei kompenseeri. Hõõrdejõu vähendamise vajadusega on kokku puutunud kõik suusatajad, seevastu teemeistrid näeva...
torustik. Vahelagesid kandsid terasfermid, mille vahel paiknes vajalik tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Tarindust kandis fassaadipostidest ja aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru. Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Kandepostide ristlõige oli 45x45 cm ja seinapaksus kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. 6 KAKSIKTORNID Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel, oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220- korruseline
· Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral. 2) Osa 1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on alaeutektoidterasega, kasutatakse konstruktsiooniterastena. Antud terase tüüpilisteks termotöötlemise meetoditeks on täislõõmutus, täiskarastus ja kõrgnoolutus. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)
juhtiv terasetootja. Annab 1/8 maailma maailmamajanduses osaleb vähe. Osaliselt terasetoodanugust. impordib rauamaaki, kui see on odavam kui enda sessursside kasutamine. 17. Miks on Austraalias nii vähe tersesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllalt? Terase ekspordivõimalused ei ole Austraalias kuigi head, sest nõudlus on väike ja siseturu vajadused rahuldatakse oma terasega. Rauamaagile on nõudlud, seda on lihtsam transportida. 18. Miks on Suure Järvistu ümber kujununud USA ja maailma üks suurimaid metallurgiapiirkondi? Suur Järvistu on hea transporditee, rauamaak on läheduses. Samuti on seal ümbruses metalli vajavaid ettevõtteid. Ka Apalatsi söebassein on lähedal, tootmisprotsessis kasut. ka järvede magevett.
1. ARAMIIDID 1.1 Iseloomustus Aramiid (aromatic polyamide ) sünteetiline kiud kõrge mehaanilise ja termilise vastupidavusega. Kõige tavalisem on para-ja meta-isomeeride aramiid - para-aramiid (tuntud ka kauamärkide Kevlar, Twaron jne. all) ja meta-aramiid (tuntud ka kaubamärgi all Nomex). Kevlar® - on elastne, tugev, kõrge sulamistemperatuuriga ning rebenemiskindel. Rebenemiskindlus on samas kaalus terasega ca3-5 korda suurem. Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega, kusjuures vähemalt 85% amiid- või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid. 1.2 Ajalugu Esmakordselt aramiidkiudu saadi 1960. a.
6 2,5 0,2 7 3,0 0,4 8 4,3 0,8 9 5,0 1,5 10 6,0 2,0 4 II osa (Terase termotöötlus) küsimused 6. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tabel 2 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variant Küsimused 6-9 1 0,2 2 0,3
c. Vanandamises ja karastamises d. Karastamises ja noolutamises Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on vanandamise eesmärk? Vali üks: a. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis b. Suurendada sitkust c. Vähendada plastsust ja sitkust d. Suurendada kõvadust ja tugevust Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on duralumiiniumi põhiline eelis terasega võrreldes toodete valmistamisel? Vali üks: a. Suurem sitkus b. Suurem eritugevus c. Suurem tugevus d. Suurem kõvadus Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas valmistatakse duralumiiniumist detail? Vali üks: a. Karastatakse, survetöödeldakse ja vanandatakse b. Vanandatakse, survetöödeldakse ja karastatakse c. Survetöödeldakse, karastatakse ja vanandatakse d
C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20. Mis on duralumiiniumi põhiline eelis terasega võrreldes toode Student Response A. Suurem tugevus B. Suurem sitkus C. Suurem kõvadus D. Suurem eritugevus Score: 5/5 21. Kuidas valmistatakse duralumiiniumist detail? Student Response A. Survetöödeldakse, karastatakse ja vanandatakse Student Response B. Valatakse vormi, karastatakse ja vanandatakse C
Raudbetoonsit pidi saama kahekümnenda sajandi materjal. Tsemendi tugevdamisest rauaga on andmeid aastast 1832. Joseph Monier 1867. Aastal täiustas raudbetoonist lillepotte ning 1877. Aastal raudebtoonist sambaid ja talasid. 1970. Aastatel sai raudbetoon kasutusküpseks, kui Ward ja Hyatt hakkasid analüüsima betooni ja raua eeliseid kooskasutamisel. Edasi tulid kaks sakslast, tänu kelle püüdlustele tuli lõpuks trendiga kaasa prantslane Hennebique, kes asendas raua terasega. Kaks aastat hiljem betoon tunnustati. Autor teeb kokkuvõtte, et oluline on mõista, et kahekümnenda sajandi stiil on süntees terasehituse arengust ja juugensist.
8. Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on 4,3% 9. Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit 10. Hallmalmi struktuuri tunnuseks on liblegrafiit 11. Tempermalmi valmistatakse valgemalmi lõõmutamisega 12. Süsiniku grafitiseerimist malmides soodustavad räni, valandi aeglane jahutus 13. Valgemalmi aeglane jahutus A1 temperatuuri piirkonnas peale lõõmutamist soodustab grafiidi teket 14. Malmi valuomadused terasega võrreldes on parem 15. Terase lõõmutuse tunnuseks on aeglane jahutus 16. Noolutustemperatuur on allpool temperatuuri A1 17. Terase kõvadus karastamisel sõltub süsiniku sisaldusest 18. Terase karastusvööt on kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest 19. Kriitiline diameeter terase karastamisel on metalli sügavus, kus on 50% martensiiti 20. Rekristalliseerimislõõmutust kasutatakse survetöötlemise tekstuuri mahavõtmiseks Mat meh omadused Variant 1 1
Vanandamises ja karastamises Student Response Feedback C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response Feedback A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20. Mis on duralumiiniumi põhiline eelis terasega võrreldes toodete valmistamisel? Student Response Feedback A. Suurem tugevus B. Suurem sitkus C. Suurem kõvadus D. Suurem eritugevus Score: 5/5 21. Kuidas valmistatakse duralumiiniumist detail? Student Response Feedback A. Survetöödeldakse, karastatakse ja Student Response Feedback B. Valatakse vormi, karastatakse ja vanandatakse C
B. Vanandamises ja karastamises C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20. Mis on duralumiiniumi põhiline eelis terasega võrreldes toodete valmistamisel? Student Response A. Suurem tugevus B. Suurem sitkus C. Suurem kõvadus D. Suurem eritugevus Score: 5/5 21. Kuidas valmistatakse duralumiiniumist detail? Student Response A. Survetöödeldakse, karastatakse ja vanandatakse B. Valatakse vormi, karastatakse ja vanandatakse C
B. Vanandamises ja karastamises C. Lõõmutamises ja karastamises D. Karastamises ja noolutamises Score: 5/5 19. Mis on vanandamise eesmärk? Student Response A. Suurendada plastsust survetöötluse tarvis B. Suurendada kõvadust ja tugevust C. Suurendada sitkust D. Vähendada plastsust ja sitkust Score: 5/5 20. Mis on duralumiiniumi põhiline eelis terasega võrreldes toodete valmistamisel? Student Response A. Suurem tugevus B. Suurem sitkus C. Suurem kõvadus D. Suurem eritugevus Score: 5/5 21. Kuidas valmistatakse duralumiiniumist detail? Student Response A. Survetöödeldakse, karastatakse ja vanandatakse Student Response B. Valatakse vormi, karastatakse ja vanandatakse C. Vanandatakse, survetöödeldakse ja karastatakse D
matellisulamite struktuurile. Kasutatud töövahendid: Kuue erineva materjali lihv Mikroskoop Katsetulemused: vask Mikrostruktuuride jooniste selgitus: Lihv 1 Puhas lõõmutatud vask (Cu). Joonisel märgitud eri värvi terad on tegelikult täpselt ühesugused. Söövituse käigus on need eri värvi läinud. Lihv 2 Puhas külmdeformeeritud vask (Cu). Erinevad värvid on jälle kujunenud söövitamise käigus. (Tahvlile oli kirjutatud, et tegu on terasega aga moodlis olevas dokumendis on kirjas vask. Selle pärast on kirjaviga eelmisel leheküljel.) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam. Joonisel on on üks vask (Cu) märgitud horisontaalsete joontega ja nikkel (Ni) vertikaalsete joontega. Lihv 4 Pseudosulam. Väikesed täpid on koobalt (Co) ja ülejäänud on volframi (W) ja süsiniku (C) sulam. Lihv 5 Eutektkoostisega plii (Pb) ja antimon (Sb) sulam. Ära viirutatud tükid on antimon ja ülejäänud on plii.
Autotehnika puhul õlid GL-1…Gl-3 tähtsust ei oma. Reeglina tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud GL-4 või GL-5klassi õli. GL-4 klassi õli kasutamine GL-5 asemel võib põhjustada agregaadi enneaegset kulumist. GL-5 klassi õli kasutamine manuaalkäigukastis kus on ette nähtud õli GL-4 pole samuti soovitatav, sest kannatada võib käiguvahetuse sujuvus. METALLID MALM Malmideks nimetatakse terasega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (2.14%) rauasüsinikusulameid. Grafiit teeb malmi hapraks. Malmi kasutatakse mootoriplokkides, korpustes, kaantes. Enim kasutatakse hallmalmi. Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus. Tempermalm (käigukasti detailid, hammasrattad jne) GJS – 500 -10 500 on tõmbetugevus ja tähis on Rm (mPA) 10 on venivustugevus või sitkuse tugevus ja ühik on % GJS – 350 NiMO 44 GJS on keragrafiit 350 on 3,5C % (C on süsinik)
6 2,5 0,2 7 3,0 0,4 8 4,3 0,8 9 5,0 1,5 10 6,0 2,0 4 II osa (Terase termotöötlus) küsimused 6. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Vastus: Minu variandile vastav teras sisaldab süsinukku 0,2% ja see on kasutusalast lähtudes konstruktsioonteras ja TT-st lähtudes tsementiiditav teras. Sellise terase tüüpiline termotöötlus on tsementiitimine, karastamine ja madalnoolutamine.
*pehme ja kergesti kriimustav materjal *väga tundlik hapete suhtes(sidrun ja äädikas lagundavad alumiiniumi) *tundlik tugevalt soolaste toitude suhtes *koos toiduga ladestub inimese organismi mürgiseid aineid. Ohtlik- luustikule, hingamisteedele ja kesknärvisüsteemile. *pind: anoteeritud, emailimeeritud Vask- hea elektri-ja soojusjuht. Kõrge temperatuuritaluvus. *Puudused: *pinna oksüdeerumine õhu käes. Sisepind on kaetud mõne muu toiduks sobiva materjaliga, nt roostevaba terasega. Messing e. Valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5-45% tsinki. See on erineva intensiivsusega kollane metall. Uushõbe- alpaka. Nikli, alumiiniumi ja vase sulam. Ei ole väärismetall. Oksüdeerub õhu toimel(pinnale tekib tumehall kiht) Melhior-on vase ja nikli sulam, milles on kuni 1% rauda ja mangaani, vaske kuni 80% ja niklit 18-20% korosoonikindel mereveeski. Väliselt hõbeda sarnane. Tsink sisaldab enamustes vitamiinides. Tsink- korosiooni kaitseks kasutatakse
Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 1. Malmi tootmine Malm on terasega suures osas samasugune ja enne, kui saadakse teras, tuleb malm. Malmi saamiseks kasutatakse järgmisi tooraineid: rauamaak, mangaanimaak, räbusti, kütus(koks), kõrgahjugaas + hapnik. Levinuim rauamaak, mida kasutatakse malmi tootmisel on hematiit ehk ´´punane rauamaak``, mis sisaldab endas 5060% rauda. Mangaani lisatakse kõikidesse raua-süsiniku ühenditesse, malmi tootmisel umbes 2-3%, et parandada malmi omadusi. Selleks, et mittevajalikud ühendid malmist eemalada, tuleb
stantsimistehnoloogia täpsuse ning saadava detaili pinnakvaliteediga, on see õigustatud, kuna tänu sellele võib vahele jätta paljud muidu aeganõudvad lõiketöötlusprotsessid. Tootmisprotsessi kirjeldus - Tooriku lõikamine ümarmaterjalist - Detaili valmistamine kuumvormstantsimise teel (T 800o C) - Detaili puhastamine kraadisoonest - Hammaste lõikamine - Ava ülepuurimine - Soone freesimine 12. Termotöötlus Kuna valitud terase EN 10277-2 näol on tegemist tsementiiditava terasega, viime termotöötlusel läbi ka tsementiitimisprotsessi temperatuuril 900o C. Sellega rikastame tiguratta pinnakihti süsinikuga, muutes selle kõvemaks ning seega kontaktpingele vastupidavamaks. Detaili mahajahtumisel teostame induktsioonkuumutamise teel pindkarastuse 9 temperatuuril 800o C. Sellega saavutame piisava pinnakõvaduse, kuid säilitame sitke südamiku. Karastuskeskkonnana kasutame toatemperatuuril (20o C) vett. Noolutusprotsessi viime läbi temperatuuril 170o C. 13
6h 2 b 0.6 * 0,97 2 * 3,185 *14911,2 Gp 23938,599 N kk 1,12 milles h - hõlma kõrgus =0,97m; b - hõlma pikkus =3,185 m; - pinnase mahukaal =9,81*1520 =14911,2 N/m3 kk - pinnase kobestustegur =1,12. - pinnase liikumistakistus hõlmal F3 Gb 1 cos 2 124783,2 0,8 cos 2 550 32841,933 N milles 1 - hõõrdetegur pinnas terasega = 0,80; - lõiketera lõikenurk, enamasti = 550. - buldooseri liikumistakistus F4 = Gb (f ± i)= 124783,2*0,125=15597,9 N milles: Gb - buldooseri kaal =9,81*12720=124783,2 N f - käiguosa veeretakistustegur, roomikkäiguosal f = 0,1...0,15; i - masina liikumistee kalle, oletame horisontaalset teed so i = 0. (±) - kui masin liigub vastu kallet kasutatakse (+), kui pärikallet (-).
Mida suurem on niiskussisaldus, seda väiksemad on mehaanilised omadused. Puidu suur niiskussisaldus avaldab negatiivset mõju omadustele, mis tulevad puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel. 2. Puidu positiivseteks omadusteks on tema tugevus ja kergus. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Puitu on võimalik töödelda väga lihtsate tööriistadega. Puidu soojaisolatsioonivõime on võrreldes terasega 400 korda parem. Samuti on puit korduvkasutatav. Puit on ilus materjal. Puidu negatiivseteks omadusteks on tema tugevus ning olenevalt niiskussisaldusest puidu omadused muutuvad. Puitu töödeldakse ning sellest valmistatakse ehituses mitmeid tooteid: välis- ja sisevoodrilauad, põrandalauad, liistud. Lisaks puitlaast- ja puitkiudplaadid.
Kuna malm puruneb peaaegu olematute või väga väikeste deformatsioonide juures, puuduvad tal terasele iseloomulikud pinged (peale tõmbetugevuse u ). Malmi purunemisel ristlõige peaaegu ei ahene, mis tähendab, et tegelik ja tinglik pinge langevad kokku. [5] Hapral purunemisel tekib ja areneb pragu kiiresti (nagu katses malmil, sitkel purunemisel aeglaselt (nagu terasel). Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. [4] Võrreldes terasega on katkevenivus ja katkedeformatsioon väga väikesed. Kasutatud kirjandus [1] Wikipedia. (2017). Teras. https://et.wikipedia.org/wiki/Teras [2] Wikipedia. (2013). Malm https://et.wikipedia.org/wiki/Malm [3] Tehnilise mehaanika laboritööde juhend. TTÜ. (2001). Töö nr 1: tõmbe- ja survekatsed. [4] Materjaliõpetus elektrikele. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/materjali_mehhaanilised_omadused.html [5] IOC. (2014). Materjalide omadused. https://www.ioc
eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid
kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu. Meie katsel tuli kehade keskmine paindetugevus 3,66 N/mm². Keha paindetugevust suurendatakse kehasse pandud terasega. Normaliseeritud survetugevuse kujutegur oleneb keha laiusest ja kõrgusest. Kujutegur korrutatakse läbi keha survetugevusega. Antud katsel normaliseeritud survetugevus kuival kivil tuli 34,93 N/mm² ja immutatud kivil 31,70 N/mm². Mõlemad survetugevused kuuluvad survetugevuse klassi 30-35. Pehmendustegur on immutatud ja kuivade kehade keskmise survetugevuse suhe. Pehmendustegur tuli 0.91. 7 7. KÜSIMUSED 1
hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 -
29. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu ? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ? Milliseid materjale kasutatakse Nord Streami gaasitrassi rajamisel? Millised on seal korrosioonitõrje meetmed? Millised on kõige suuremad korrosiooniriskid? (Vastav teave otsida netist). Levinuim kaitsmisviis korrosiooni vastu: Nad ehitatakse roostevabast terasest ja kaetakse tsingi-alumiiniumi sulamitega. Kaitsmisviisi ohud: Oht roostevaba terasega - Eriti kõrge klooriidisisaldusega vees võib punktkorrosiooni esineda. Punktkorrosiooni risk on eriti suur, kui vees on lisaks kloriidile suur lubjasisaldus, see on nn. kare vesi. Sellisel juhul moodustub sade, nn. katlamuda, mille all on hapnik. See võib tekitada korrosioonikahjustusi. Nord streami gaasitrassi rajamisel kasutatakse kõrgtugevat roostevaba terast. Torud kaetakse seestpoolt epoksüliimipõhise materjaliga. Kõnealuse kihi eesmärk on vähendada hüdraulilist
Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), vähendavad nad õhusaastet, andes atmosfääri tagasi hapnikku. 4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega? tõmbetugevus, jäikus ja väga hea tugevuse-tiheduse suhe on eritugevus. Puidu väike erikaal suhteliselt suure tugevuse juures näitab suurt eritugevust. Puit on tugev tõmbele piki kiudu. Eritugevusnäitaja ületab terase näitajat. 5. Kuidas selgitada väidet: „Puit on taastuv loodusressurss”. 6. Loetlege puidu 5 omadust, mida Teie ise peate eriti positiivseks. Põhjendage oma väidet. Kergelt töödeldav Ei juhi elektrit
Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged
h. Väikesed kulud Sõltuvalt vormitavusest liigitatakse metallisulamid vedelvormitavateks ehk valusulamiteks ja plastselt vormitavateks ehk deformeeritavateks sulamiteks: Deformeeritavad sulamid valmistatakse valuplokkidena (ingot). Valusulamid väljastatakse metallurgiatehasest metallikangidena (pig). Enne vormi valamist sulatatakse need valutsehhis uuesti. 11 MALM Malm (cast iron) on terasega võrreldes suurema süsiniku sisaldusega (üle 2.14%). Malmi ja terase erinevus seisab selles, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida , kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ja odavam kui teras. Mistõttu on masiante kered ja korpused valatud malmist. Malmil on omadus ka summutada lööke. Lähtuvalt süsiniku olekust ja sellest tulenevalt värvusest liigitatakse malmid: Valgemalm (white cast iron, white iron) – Kogu süsinik on raudkarbiidi Fe3C
(massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% Student Response B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 14. Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinik lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 15. Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)?
Betoonpind aga on sile ning tihe, mistõttu vihm, lumi ega jää seda mõjutada ei suuda. “Õigesti ehitatud” betoonpark kestab aastakümneid ja ei vaja regulaarset hooldust. Sõnapaar “õigesti ehitatud” tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides: 1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni. 2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm. 3) Betoon on terasega armeeritud. 4) Betoonpinnad on viimistletud terashõõrumisega võimalikult siledaks. Seal hulgas ei tohi betoonpinnad olla lihvitud peale nende kivistumist(betoonpinda ei tohi muuta poorseks). 5) Äsja valatud betoonpindasid niisutatakse veega vähemalt 7 päeva või kaetakse hüdrofoobse lakiga, et toimuks betooni täielik kivistumine. Näitena võib tuua, et USA’s on praegugi veel paljud 70ndatel ja 80ndatel ehitatud betoonpargid kasutusel
rajamisega, mille otsused seovad Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi liituvaid maid, pandaks paika rahu säilitamiseks hädavajaliku Euroopa föderatsiooni esimesed konkreetsed alustalad. Saavutamaks püstitatud eesmärke oli Prantsusmaa valmis alustama läbirääkimisi kindlatel põhimõtetel. Ülemameti ülesandeks seati võimalikult kiiresti kindlustada: tootmise moderniseerimine ja kvaliteedi parandamine; Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste liituvate maade turu varustamine söe ja terasega võrdsetel tingimustel; ühise ekspordi arendamine teistesse riikidess; ettevõtete tööjõu elatustaseme võrdsustamine ja parandamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tollases situatsioonis, kus liituvate maade tootmistingimused olid ajutiselt vägagi erinevad, tuli kasutusele võtta mitmed abinõud. Koostada tuli tootmis- ja investeerimisplaan, sisse seada hindade ühtlustamise mehhanismid, luua ümberkorraldusfond, mis lihtsustaks tootmise ratsionaliseerimist
0.6h 2b Gp kk ,kg (4) milles h - hõlma kõrgus, m; b - hõlma pikkus, m; - pinnase mahukaal , N/m3 kk - pinnase kobestustegur. - pinnase liikumistakistus hõlmal F Gb 1 cos 2 , N (5) milles 1 - hõõrdetegur pinnas terasega = 0,75... 0,85; - lõiketera lõikenurk, enamasti = 550. - buldooseri liikumistakistus F4 = Gb (f ± i), N (6) milles: Gb - buldooseri kaal , N; f - käiguosa veeretakistustegur, roomikkäiguosal f = 0,1...0,15; i - masina liikumistee kalle, oletame horisontaalset teed so i = 0. (±) - kui masin liigub vastu kallet kasutatakse (+), kui pärikallet (-).