Häirunud kommunikatsioonist ja emotsionaalsetest pingetest tekkinud probleemiga toimetulekuks võib kunstiga tegelemine mõjuda teraapiliselt. Kui ratsionaalse, loogilise mõtlemise protsess on häiritud, siis kunstiliste tegevuste kaudu on eneseväljendamine võimalik viisil, mis ei vaja loogilisi võimeid. Oluline on kliendi eneseväljendus loodavate tööde ja kujundite kaudu, kuid ka piltide abil sündiv kontakt iseenda, ümbritseva maailma ja terapeudiga. Terapeudil on antud juhul minu meelest eriti oluline roll - olla kliendi sisekujutluste vastuvõtja ja tõlk, kes aitab tal toime tulla raskuste, hirmude ja vastuoludega, kindlustada teraapiaprotsessi edasiminek.
subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine
subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine
töötlemine: depressiivsed tasapisi peaks klient inimesed kipuvad maailma õppima ise oma uut nägema vaid must-valgelt, maailmavaadet enda väga negatiivselt ja sisemaailma äärmuslikult. integreerima. HUMANIST Humanistliku teraapia ideed Terapeudil on Selleks,et klient Eesmärgiks on Ei sobi LIK tulenevad paljuski vana- väga oluline roll. saavutaks vabaduse ja muuta inimese konservatiivsele ja Kreeka, renessanssi ja Aasia Terapeut peab sellega kaasaskäiva väärtushinnan- klassikalisi päritolu filosoofiatest, mille olema vastutuse tuleb guid, suhtumist ja nõustamisvõtteid
intensiivse funktsionaalse lokomotoorse teraapia patsiendi abistamise ning tagasiside vahenditega. Lokomat teraapia plussid · Liikuv elektrooniline kõnniortoos suunab patsiendi jalgu trenazööril, pakkudes laialdasi treeningvõimalusi. · Kiirem areng läbi pikema ning tõhusama funktsionaalse treeningsessiooni võrreldes manuaalse treadmill treeninguga. · Väiksem füüsiline koormus terapeudil. · Vajab ühtainsat terapeuti. · Kerge järelevalve ning abistamine. · Kõnnimuster ja juhtimistugevus on individuaalselt kohandatavad patsiendi vajadustele, et saavutada võimalikult efektiivne funktsionaalne treening. · Patsiendi motivatsioon paraneb tänu visualiseeritud tagasisidele. · Hindamisvahendid võimaldavad kerget ning korratavat patsiendi arengudünaamika mõõtmist.
vabatahtlikud, kes aitavad tema vaatemängule kaasa. Seni kuni hüpnotiseeritavad ei tunne ennast ohustatuna, on nad nõus tegema kõike, mida hüpnotisöör käsib. Tegelikkuses arvatakse, et iga hüpnoos enesehüpnoos, hüpnotiseeritav säilitab alati enesekontrolli. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole hüpnotiseeritav kellegi teise mõju all. Tegelikult on ta üliergas ja väga keskendunud. Niisuguses seisundis võib inimene lasta terapeudil või hüpnotiseerijal ennast suunata, kuid valiku, kas osaleda või mitte, teeb tema ise (S. Fisher, 2009). 2. Hüpnoos sarnaneb magamisega. Kuigi sõna "hüpnoos" tuleb kreekakeelsest sõnast hypnos, mis tähendab und, on hüpnoos vastupidi keskendunud teadvuse lõõgastunud seisund. Psühholoog J. Cohen ja terapeut K. Sedlacek väitsid oma uurimustöös, mis käsitles füsioloogiliste protsesside eneseregulatsiooni,
lapsena valitseda suutnud. See tõrjumine on jätkunud läbi kogu tema elu ning kujundanud välja tema mõttemaailma, mis on täis eluvalesid. Tähtsam neist on hüljatuse tunne. Lisaks sellele on tähtsal kohal ka emotsioonid eriti viha ja kibestumine. Selliste probleemidega tegelevad terapeudid erinevates teraapiates. Alguses tähendab teraapia patsiendi julgustamist nende emotsioonide teadvustamisel ning seejärel tema abistamist nende valitsemisel. See saab toimida siis, kui terapeudil õnnestub patsiendiga luua turvaline ja usalduslik suhe. Hea terapeut peab olema inimene, kes oskab siiralt kuulata ja vajadusel vaikida samas peab ta olema erapooletu. Igal terapeudil on oma tegutsemismall, millele avaldavad mõju ka tema isiklikud kogemused. Kodukahjustusega inimeste teraapia erineb tavapärasest, sest 19 siin pannakse rõhku just lapsepõlvele ja sel valitsevatele sündmustele. Lisaks
Carl Rogers on hummanist, leevendas arusaama, et keskenduda tuleb potentsiaalile. Võttis kasutule terminit ,,klient", mitte ,,patsient". Toetusest klient saab jõu, et ise probleemi lahendada. Hakkas sellega tegelema, kuna ilma meditsiinilist haridust teda ei võetud tööle haiglasse. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Terapeudi roll on reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule, kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia : terapeudil on hoiak indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese aktualisatsioon. Terapeudi tingimuseta positiivne soojus. Vältida testimist! Peale II MS inimesed ei suutnud integreeruda. Ameerikas Veteraanide Ühing on siiamani üks suurimaid nõustamisteenused tarbija. Tekkis kriisinõustamine e sõdurite psühholoogiline abistamine lahinguväljal. Eestis ei ole nõustamisühinguid.
et ta oskab ära tunda hüpnoosile kergelt vastuvõtlikud vabatahtlikud, kes aitavad tema vaatemängule kaasa. Seni kuni hüpnotiseeritavad ei tunne ennast ohustatuna, on nad nõus tegema kõike, mida hüpnotisöör käsib. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, sest hüpnotiseeritav säilitab alati enesekontrolli. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole hüpnotiseeritav kellegi teise mõju all. Tegelikult on ta üliergas ja väga keskendunud. Niisuguses seisundis võib inimene lasta terapeudil või hüpnotiseerijal ennast suunata, kuid valiku, kas osaleda või mitte, teeb tema ise (Fisher 2009: 16-17). Hüpnoos ei ole mingil juhul täielik kontroll inimese üle. Kui proovida hüpnoosi ajal inimest korduvalt panna tegema midagi või sisendada talle midagi sellist, mis on talle vastuvõetamatu, siis suure tõenäosusega tuleb inimene hüpnoosist välja. On muidugi teateid, et mõned organisatsioonid üritasid külma sõja ajal luua hüpnoosiga
seesmine äratundmine (insight) ja positiivne tegevus või toimetulek. Tolerantsus, antiautoritaarsus (Mindess, 1988) seotud justkui tollase humanistliku suhtumisega. Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule; kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia. Terapeudil on hoiak või uskumus indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese- aktualisatsioon. Terapeudi tingimusteta positiivne soojus. Diagnostilist testimist välditi. Terapeudi empaatilisus ja loomulikkus (1957). Nõustamise kui teenuse areng. II maailmasõda oli suur mõjutaja, oli selleks hetkeks maailma ajaloos suurim sõda. Selle ajastu sõjapidamise tavas esitasid uusi nõusmisi psühholoogiale
tähtsusega, et määrata elukäiku sünnist surmani sirgjooneliselt; on võimalikud erisugused lahendused. Sageli on raske määrata põhjuseid, mis toovad süsteemi muutuseid. Süsteemis endas võib peituda pürgimus paremaks toimimiseks; selle tugevnemisel tekivad süsteemi paremat toimimist ja süsteemi tervist toetavad protsessid. Probleemi lahenduse võti peitub süsteemi toimimises endas (see puudub terapeudil). Probleemi kõrvalt nägemine toob ise kaasa muutuse (valikuvabadus: kas jätkata vanaviisi või muuta toimimist). - Taju valivus tekib, kui hakatakse oma asjade üle mõtlema, neid teadvustama - Inimese enesevaatlusoskus on piiratud. Psühholoogi ülesanne on inimese metakognitiivsete võimete laiendamine, et inimene tajuks, et mingi asi (nt psüühikahäire, mida inimene tajub oma elu loomuliku osana) on probleem. Keel
võistluseelne massaaž jne ) 4. Mida nimetatakse trigerpunktiks ja kuidas need mõjutavad sportlase sooritusvõimet? Trigerpunktiks nimetatakse müofastsiaalses koes paiknevat jäigemat piirkonda, mis palpeerimisel ja kompressioonil põhjustab kiirguvat valu. Need on lihaskiud, kus sarkomeer on täielikult lühenenud. Lihaseprobleemide kuhjumine ja nendega tegelemata jätmine võib põhjustada sportlastel nii ägedaid kui ka kroonilisi vigastusi. Järjepidev massaaž võimaldab terapeudil varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes tekkinud probleemseid kohti, mis võiksid põhjustada vigastusi. 5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele: • vähendab lihasepinget ja -jäikust; • aitab kiiremini paraneda lihaste ülevenitusvigastustest ja liigesesidemete venitustest; • vähendab lihasevalu ja -turset; • parandab liigeste liikuvust; • parandab sportlikku sooritusvõimet;
Ka psühhosotsiaalsed probleemid tuleb lahendada. Ühiskonnapoliitikaga võime luua olukorra, kus vanur ei tarvitse kannatada üksindust, igavust ja alavääristust. Psühhoteraapia ei pea otsima probleemide selgitamata tagapõhju, vaid lahendama käesolevaid ning looma elutahet. Ühe teraapiaseansi kestus võib olla 15 45 minutit. Raviarst võib selles aktiivselt osaleda ja vanurit juhendada. Et füüsiline kokkupuude ei tekita enamasti vanuris seksuaalset ahistatust, lubatakse terapeudil haige puudutamist. Vanurist haigele võib tunduda, et ta on oma psühhoterapeudist sõltuvuses. Ravi eesmärk on küll vanuri iseseisvus aga mõningane sõltuvus terapeudist on lubatud. Psühhoteraapiat tuleb jätkata ka mõni aeg pärast kurvameelsusest paranemist. Krooniliste haigusjuhtude ravi võib kesta aastaid. Vanuritest depressioonihaigete medikamentoosses ravis tuleb lähtuda vanurite ravi põhimõtetest.
Kongruentsus (congruence, genuineness) on terapeudi ehtsus, kooskõla iseendaga. Kui terapeudi sõnad ei vasta tema näoilmele või tema teesklus mõnel muul viisisl välja paistab (aga teesklus paistab enamasti ikka välja), on kliendi usaldus kadunud ja turvatunne koos sellega. Ehtsus ei nõua terapeudilt enesepaljastusi, kliendile teatab ta üksnes neist oma tundeist, mis ravile kasuks tulevad. Need kolm ravitegurit on omavahel seotud. Ehtsus omab ravitoimet juhul, kui terapeudil tõesti on olemas heatahtlik suhtumine oma klienti ja empaatiline arusaamine oma kliendi isest, mida ta siis kliendile siiralt teada anda võib. Nende kolme teguri tähtsust raviprotsessis tunnistavad selgesõnaliselt või teistesse terminitesse ümbersõnastatault kõik olulisemad teraapiavoolud. C. Rogersi järgijad on need ka operatsionaalsele tasemel viinud - käitumuslikud vaadeldavad kriteeriumid sõnastanud
organismiline. Asendatakse ratsionaalse minaga. VII KLIENDIKESKNE PSÜHHOTERAAPIA: TINGIMUSED: Klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine). Klient on mittekongruentsuse seisundis. Ta ei saa aru mis temaga toimub. On hirm. Terapeut on kongurentne kliendiga. Asendub kliendi taustsüsteem, empaatilisus. Terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet. Terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist. Klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi. TERAPEUTILINE PROTSESS: Vaba emotsioonide väljendus. Adekvaatne kogemuse tunnetamine. Mittekongruentsuse tunnetamine. Hirm. Adekvaatne kogemuse sümboliseerimine. Tõrjutud kogemuse sümboliseerimine. Mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine.
Püüd kompententsuse poole on kaasasündinud eluslooduse tunnus. Erinevate kaitse tõttu on tihti see inimese jaoks tunnetamatu, kaduma läinud. Rogersi teooria teraapia üks põhimõte on ka selle kaasasündinud alge virgutamine ja toetamine. See on Rogersi arvates elu eesmärk, mis on sisse programmeeritud (saada andekamaks, areneda jne). Kliendikeskse teraapia tõttu on ta Psühholoogia maailmas tuntuks saanud. Üks selliseid omadusi, mis tema arvates peab kindlasti terapeudil olema on kõrge kongurentsus. See tähendab, et ta peab olema oma enda tunnetes mõtetes kindel, sest muidu klient võib seda mõista kui siirus. 13. PILET ERIC BERNE'I MINA-TASANDID Berne'i käsitlust, mida enamasti ei lahterdata isiksusepsühholoogia alla, vaid pigem suhtlemispsühholoogia alla, nimetatakse lühendatult TA-ks ehk transaktsionaalseks analüüsiks. Transaktsioon tähendab suhtlemiskäiku. Eric Berne seda analüüsi on peetud 20
annaabi.ee 
