Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks. Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte. Varre pikkuse järgi jagatakse herned madalakasvulisteks(25-70 cm), keskmise kõrgusega, poolkõrged(70-115 cm) ja kõrged(115- 250 cm) Kauna kuju järgi – tavalise varrega ja
tärklist), - 9-12% - valku, - 4-8% - rasva - lisaks mineraalaineid (Mg, P, Zn, K, Cu, Fe jt), kiudaineid, vitamiine (C, ka B6, A). 15 Kasvatamine 16 · Mais on valgusenõudlik ja soojalembene lühipäevataim. · Sobivaim kasvukeskkond: - kerge, - hästi õhustatud, - neutraalne, - viljakas muld. · Maisi kasvatatakse kogu maakeral, v. a polaaralad (põhja pool 50° pl pole majanduslikult kasulik maisi teraks kasvatada). 17 · Seeme idaneb üle +10°C, võib taluda külma -3°C. · Täiskasvanud taimed miinustemperatuure ei talu. · Kasvuks optimaalne temperatuur on 25-30°C (peaks olema kogu kasvuperioodil). · Üle 32°C puhul ja madala õhuniiskusega on tolmlemine raskendatud. 18 · Soodsaim külvisügavus on 3-4 cm, kuival mullal 5-6 cm. · Tärkamisjärgne hooldamine seisneb
*Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm *Külvisenorm teraks kasvatades 10-25 kg/ha , siloks 30-100kg/ha (külvisenorm sõltub: geogr. asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam külv), sademete hulgast ( rohkem sademeid, tihedam külv ) ). *Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha . *Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm Külvide hooldamine: *rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem )
külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo). Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3. Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid 4. Umbrohud 5. Toksiinide eritumine juurtest Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu põllumehe tahtmist.
Võitlusest ,,Vehklemise" mõiste tekis tulirelvade tulekuga, kui nii kilp, kui ka rasked täisplaatturvistikud muutusid ebaefektiivseteks ning kas kadusid, või modifitseerusid. Näiteks täisplaatturvis asendus poolturvisega, mis erinevalt esimesest kattis ainult inimese kere, pea, reied, õlad ja käed. Kilp kaos sootuks mineviku. Nagu kaitse täiendub vastuseks rünnaku vahendite arengule, nii ka mõõk muutus kordinaalselt, saades brutaalse kaaluga raiumisrelvast, kergeks pikaks teraks, mida sai juhtida juba üksnes randme abil, erinevalt keskaegsest mõõgast, mida käsitleti kogu käega ja õlaga, aidates kaasa veel kogu oma kehaga. Võitlus kunstis: kus Vehklemise õpetuse nurgakiviks on küsimus: ,,Kuidas torgata oma vastast ilma vastulöögi saamata?" Nii et kasutada mõistet ,,Vehklemine" rääkides keskajast ei ole korektne. Esimene asi mida peab algaja mõgavõitleja selgeks saama, on kolm vehklemise põhipunkti 1
Pähik. Pähik koosneb nisul 3...5 õiest ja pähiku alusel paiknevast liblest.Üks libledest asub kõrgemal, seda nimetatakse siselibleks, teist aga välislibleks. Nende vahel on õied. Õis. Õiel asuvad välissõkal ja sisesõkal. Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi. Vili. Vilja nimetatakse teriseks või teraks. Nisu on paljasteraline, sest tal langevad terad vilja valmimisel sõkalde vahelt välja. 4 Talinisu kasvufaasid Seemnete idanemine. Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust.
kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan-del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India
mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode- takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan- del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India
niiskusnõue Suurem väiksem Päevapikkusele reag. Pikapäevataimed lühpäevataimed 10. Pehme ja kõvanisu Pehme nisu- tera ümaram väiksem . jahune tera,. Kõva nisu- kitsam piklikum, läikiv tera 11. Nisu terise anatoomiline ehitus Vt konsp. pilte Vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemnekestaga ja viljakestaga · Vilja nimetus on botaaniliselt teris tavaliselt nimetatakse terist teraks 12. Kahe ja kuuerealine oder 6 realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalselt arenenud pähikut 3 realine Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus 13. Kultuuride külviviisid 1. Haju- ehk laialtkülv seemned külvatakse ühtlaselt kogu pinnale, korrapäratult 2. Reaskülv- seemned külvatakse ridadena, kusjuures ridade vahekaugus võib olla erinev Kitsasrealine 6...10cm, tavaline 10...20cm 3. Pesitikülv seemned külvatakse rühmadena 14
Kaeraterade valmimine ebaühtlane valminu terad varisevad kergesti. Suvinisu Kasvatamiseks sobivad soojad ja päikesepaiselised kasvukohad. Idanemistemperatuur 1-2 kraadi. Tõusmed on öökülmade suhtes vastupidavad -7 kuni -11 kraadi. Jahe kevad soodustab võrsumist. Niiskusnõudlik, vajab viljakamat mulda. Pikapäevataim, kasvuajaga 90-110 päeva. Suviviljade agrotehnika Kõige nõudlikum suvinisu, siis oder, siis kaer ja segavili. Otra on meil Eestis kõige rohkem. Segavili teraks kasvatamisel. Segatis haljasmassiks kasvatamisel (sorteeritud, puhastatud). Külv peab toimuma õigeaegselt. Väljakülv peab olema ühtlane, külviread sirged ja ühesuguste vahedega. Ei tohi esineda vahelejätmisis (umbrohi hakkab kasvama) ega ülekülve. Põld peab olema tasane, kivid koristatud. Külvisenorm · Odral 200-280 kg/ha · Kaeral 190-250 kg/ha · Suvinisu 220-280 kg/ha Taliteraviljad Talirukis, talinisu ja talioder
Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on teradega), tulemuseks saadud sööt on hästi tervislik. Kattevilja teraks kasvatamisel koristada taimik 15-20 cm kõrguselt ja koheselt põld vabastda põhu hunnikutest ja ka sinna kukkunud või pudenenud heina jäänused. Kui vili saab varakult ära koristada, siis võib juba külviaastal saada 10-15 tonni haljasmassi saada ühelt hektarilt. Haljasmass tuleks niita augusti lõpus või septembris. Kasutus aastatel tuleks taimik koristada siis kui see on kõige väärtuslikum. Koristada tuleks õitsemise eel, sest siis sisaldab põldhein kõige
Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk (herne ja liblikõieliste segu), põlduba) b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid hernest saab kasvatada üksinda, ilma tugikultuurita; vikk (proteiinirikas) vajab tugikultuuri kaer + oder + hernes = vikk. Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik) Lina (kuivlaiksus)
d) kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,3-0,7 tonni, e) teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni. Juure- ja tüüjäänused (kuivmass t/ha) Lutsern, Heinaseeme 5,5 6,5 Punane ristik 2,8 4,0 Mais 1,7 1,9 Kaunviljad teraks 1,4 1,8 Teraviljad, Raps 1,4 1,8 Allakülvid, Järelkultuurid 0,6 1,0 Rühvelkultuurd, Köögivili 0,6 1,0 C:N suhe erinevates orgaanilistes materjalides Läga (kuivainet alla 5%) 12 15 Kompostitud sõnnik 15 20
sarvest töövahendeid. Kasutades tööriistu sai H. habilis hakkama keskkonnas, mis varem oli olnud primaatidele ebasobiv. Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Tööriistad olid väga lihtsad, ilmselt kaevekepikesed, millega kaevata välja söödavaid juurikaid ja uuristada lahti näriliste urge. Liha lõikamiseks kasutati mitmesuguseid ovaalseid või pirnikujulisi kivisid, mille üks ots teritati kildude ära löömisega hambuliseks teraks. Tööriistadena kasutati ka teravaservalisi kivikilde. H.. habilis oli vaid maapealse eluviisiga. Põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, teod, söödavad juured ja mugulad, linnumunad jms. Meelsasti söödi ka kiskjate poolt maha jäetud või vanadusse ja haigustesse surnud loomade korjuseid. Ise küttisid nad ilmselt väiksemaid ja ohutumaid loomi (närilisi, kilpkonni, linde). Algul oli küttimise osatähtsus väike, aja jooksul see suurenes.
annaabi.ee 
