Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio
Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse
Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii
põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla või üles. Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid. Taevasfääride liikumise põhjustavad vaimsed substantsid. Nende liikumise põhjus on lõppkokkuvõttes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik. Eetika ,,Praktiline" filosoofia ehk eetika ei kuulu Aristotelesel otseselt sellesse ,,teoreetilisse" süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel
· Kuidas põhjendan oma valikut · Missuguseid andmeid on oluline koguda Teoreetiline käsitlus · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga · Missugune on uurimuse suhe teooriaga · Mis on uurimuse võtmemõisted · Kuidas määratlen mõisted · Kas uurimuses tulevad arvesse hüpoteesid · Kuidas püstitan võimalikud hüpoteesid Probleemiseade ja teadusfilosoofiliste arutluste järel on olulised järgmised toimingud: · Uuritav nähtus tuleb asetada mingisse teoreetilisse suunda · Tuleb määratleda kesksed mõisted · Tuleb püstitada hüpoteesid, kui see on arukas Teadusliku uurimise põhieesmärk on teooria loomine. Teooria · Pakub otsetee kommunikatsioonile · Korrastab ideesid ja võib samas paljastada varjatud oletusi · Loob uusi ideesid · Võib tuua esile probleemi keerukuse · Loob seletusi ja ennustusi · Võib osutada näiliselt erinevate probleemide ühtekuuluvusele 4. Teooria roll uurimuse mõisteaparatuuri jaoks.
kõige elava eluspüsimise jaoks. Üks teine Thalesele omistatav ütlus paistab niisugust implikatsiooni ka eksplitseerivat. Thales olevat nimelt väitnud, et “kõik on tulvil jumalaid”. Esmapilgul võib see väide tunduda müüdilisse käsitlusviisi tagasilangemisena. Kuid sõna jumal kasutamine iseenesest ei pruugi veel tähendada maailma mõistmist müütiliste või religioossete ettekujutuste vormis – seda juhul, kui antud mõiste on lülitatud muutüübilisse, näiteks teoreetilisse, arutlusse. Antud juhul paistab Thales nende sõnadega väitvat, et maailm tervikuna 7 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. on mingil viisil elav ja hingestatud, et hingestatus on tegelikult ulatuslikum kui see esmapilgul näib olevat. Nii olevat Thales mõnede allikate kohaselt pidanud magnetkivimit hingestatuks, kuna tollel on omadus panna rauast asju liikuma
Püüab see kirjeldada mingit juhtumit või mingi nähtuse vahelduvaid ilminguid või püüab see seletada mingit sotsiaalset nähtust? Kas nõuab uurimus käitumise või tegevuste kontrolli mingil tasemel või püüab see kirjeldada loomulikult toimuvaid asju? Kas uurimuse objektiks olev nähtus on tänapäeva või minevikku kuuluv, seega siis ajalooline? Uurimus võib olla kaardistav, kirjeldav, seletav või ennustav. (2004: 128 129) Uurimuses tuleb uuritav nähtus asetada mingisse teoreetilisse suunda, määratleda kesksed mõisted, püstitada hüpoteesid. Teooria ja mõiste peaksid olema lihtsad, selged, üldised, tõesed. Uurija töövahendid on mõisted, selleks tuleks olulisemad mõisted defineerida. UURIMISMEETODID Kvantitatiivses uurimuses on kesksed: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks,
- Kultuuriantropoloogia (saksa Völkerkunde ehk Ethnologie) Eestikeelne terminoloogia 19. sajand - Rahvaluule Jaan Bergmann, Sõnakene luuldest. 1878 Sakala Lisaleht - Rahvamälestused/vanavara (Kreutzwald kasutab ,,vanavara" mõistet) Jakob Hurt 1870ndaist - Rahvaluule M. J. Eisen 1890ndaist 20. sajand: 1) rahvaluule ei ole ainult luule o Oskar Loorits 1937 o Eduard Laugaste 1975 jj 2) ravhaluule ka mõiste rahvas on käsitamatu (teoreetilisse vaidlusesse ja kirjandusse 1990ndail) Uurimisala nimetus Eestis: - Jakob Hurt 1896 [rahvaluule] on rahva elu mälestused ja pärandus, mida uurib rahvateadus ehk folklore - 20. saj. teine pool: Rahvaluule e. folkloor uurimisaine/objekti nimetus Folkloristika e. rahvaluuleteadus teadusharu nimetus Regioonid: lähenemisviisid: - Ingliskeelne folkloristika o Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid
kahest põhisuunast olemasolevate hoiakute ärakasutamine ja uute hoiakute loomine. Eesmärkide realiseerimisel toetutakse eelkõige sotsiaal ja isikupsühholoogias väga põhjalikult väljatöötatud hoiakuteooriale. Üheks hoiakuid käsitlevaks psühholoogiliseks teooriaks, mis on reklaami ja tarbijapsühholoogias enim kasutamist leidnud, tuleb lugeda M.Fishbeini ja I.Ajzeni mõistlike toimingute teooriat ühendatakse ühte teoreetilisse süsteemi hoiakud, kavatsused ja käitumisaktid. Hoiakute ja arvamuste muutumise põhimehhanismiks on peetud tunnetuslikku vastust reklaamiteatele, kusjuures põhiliselt peab see toetuma reklaamitava objekti suhtes isiku poolt leitud toetavatele argumentidele ja vastuargumentidele ning suhtumisele teate allikasse. Lisaks hoiakule reklaamitava objekti suhtes peab kindlasti arvestama ka hoiakut reklaamteate kui sellise suhtes, tema teostuslikku külge.
keskmisele kiasmide (krossingoveri koht kromosoomis) arvule kromosoomi kohta. 68. Mis on Morganiid, kokkulangevus ja interferentsi nähtus geneetikas? Morganiid - suurus, centiMorgan (cM), millega mdetakse geenide vahemaa suhtelist pikkust. 1cM on distants kahe geeni vahel, kui nende rekombinatsioonisagedus on 1%. Rekombinatsioonisagedus ei ole sama erinevate liikide genoomides ja varieerub ka kromosoomisiseselt. Kokkulangevuse koefitsent - täheldatud kahekordsete krossingoverite suhe teoreetilisse. Interferentsi nähtus - ühe krossingoveri toimumine takistab teise krvaloleva krossingoveri toimumist. I tase: I=1-c. I tase on geneetilise kaardi vahemikus vaiksem kui 20cM 69. Kuidas määrata geenide asukohta aheldusgrupis? Geenide kaardistamine. Geenide asukohta maaratakse geneetilise analüüsi phjal. Üks voimalus on tetraadi analüüs: selleks, et leida geneetilist vahemaad geenide vahel, saab kasutada jargmist valemit:[1/2T+NPD]/total, kus T
-lahendusvariante, - võimalusi jne. Tööprotsess praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne. Kokkuvõte enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle). Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis).
õigusmõtlemises. Seda valmistas ette sotsiaalse jurisprudentsi kujunemine, mis tähendas üldises õigusõpetuses mõistmise taseme saavutamist, mida ühelt poolt võib iseloomustada kui ajaloolis- ühiskondlikku käsitlust (teooriat õigusest) ja teisalt kogemusel ning uurimisel baseeruvat kehtiva õiguse tundmaõppimiseks mõeldud kogemusteadust (õiguse teooria e üldine õigusõpetus). Brusiin jt tõid teoreetilisse mõtlemisse arusaama teooria ja praktika ühtsusest. Paradigmavahetus nõuab õigusmõtlemiselt selget vahetegemist juriidilise mõtlemise (s.t praktiku mõtlemise) ja jurisprudentsile omase mõtlemise vahel. Ta kaitses seisukohta, mille järgi õigus on ühiskondades samane, mitte lähtudes tema sisust, vaid lähtudes tema struktuurist. Selliseid ühiskondi ei tohi samastada riiklikult organiseeritud ühiskondadega. Õigus kui
sotsioloogia/sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust. Näeme asju, mida me tahame näha vs isepäised faktid. * muidugi ei saa ka teooria läbi ilma faktideta, aga faktid iseenesest ei ütle mitte midagi. Neid lugeja alati tõlgendab. Ohuks on see, et ta tõlgendab neid sügavalt järele mõtlmata, n-ö. tavatarkusest. # Kanepi kasutamine noorte seas -> Parem: teadlik suhtumine, faktide tähenduse otsimine läbi selle, et nad seatakse teoreetilisse konteksti. * teine probleem: ilma teooriata ei saa sotsioloog ka arendada oma n-ö. uurimusagendat (,,päevakord" ~ programm, kava), vaid jääb reageerima tellijate soovidele. # samas: tellija pole enamasti eriti pädev seda ütlema, missugust teavet ta tegelikult vajaks. Sotsioloog peab oskama uurimusteemas näha uurimusprobleemi, selle leiabki läbi selle, et teema asetatakse teor. konteksti. (nt. ukrainlased: mis on niisiis rahvus?) Nagu läheks arsti
Ainult nii võis seletada ka seda fakti, et see kunagi nii sangarlik organism nüüd aina enam allus paralüüsile. Rahvas kaotas üha enam vaadete selgust. Nõrgenesid isegi lihtsad enese alalhoiuinstinktid. Nüüd süvenesin ma teist korda oma elus tutvumisse selle lagundava õpetusega. Seekord tõukasid mind marksistlike raamatute poole mitte muljed igapäevasest olmest, vaid mõtisklused üldiste poliitilise elu küsimuste üle. Ma sukeldusin taas selle uue maailma teoreetilisse kirjandusse ja hakkasin süstemaatiliselt võrdlema marksistliku jutluse võimalikke resultaate selle reaalse olukorraga ja nende konkreetsete sündmustega, mida nüüd tuli jälgida, kui marksismi tulemust maa poliitilise, kultuurilise ja majanduselu osas. Esmakordselt oma elus hakkasin ma nüüd süstemaatiliselt huvituma taolistest katsetest teha lõpp sellele ülemaa-ilmsele katkule, mis oli koha leidnud juba meie eelnenud ajaloos.
annaabi.ee 
