Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed. Uuemad on peenemad ja kergemad. 6. Kes on uuema palazzotüübi looja? Millised on tema teened teoreetikuna? Leon Battista Alberti. Ta on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus korruste akende vahele paigutati pilastrid. Hakkas kirikuehituses kasutama antiikeeskujusid.
suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx. Marxi säravamateks töödeks kujunevad: "Filosoofia viletsus"(1847), "Teesid Feuerbachi kohta"( sai valmis 1845, avaldati alles 1888) Kurikuulsa liikumise teoreetikuna Saksamaalt väljasaadetuna elab ta alates 1849.a. Inglismaal, Londonis. Siin kirjutab ta oma teose "Kapital" (üle 2000 lk). Neljaosalisena planeeritud sarjast ilmus eluajal vaid I-osa( 1867) . Selles teoses andis ta hävitava kriitika kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu ja kõikjal valitses joovastav rikkuse ja võimu kasv. Sellel suurejoonelisel teosel on eelkõige tegutsemise motiiv. "Filosoofid on maailma ainult
põllumeesteseltside tegevusest ning tuuakse andmeid tähtsamate põllumajandusteadlaste elust ja tegevusest. Pärast teose ,,Teadus ja seadus põllul" väljaandmise ja levitamise ebaõnnestumist ei tegelenud Jakobson mõni aeg põllumajanduslike küsimustega. Alles 1872. Aastal Vändrasse asudes ja eesti põllumeesteseltsidega tegelikku kontakti astudes hakkas ta kõnesid pidama põllumajanduslikel teemadel ja võimalust mööda neid trükkis avaldama. Esialgu ta kõneleb veel puht-teoreetikuna ja soovitab põllumeestel teooriat praktikas järele proovida, kuid 1874. Aastast peale lisab ta tegeliku 1 talupidajana teooriale juurde isiklike kogemusi ja oma Kurgja talus teostatud katsete tulemusi, mis tõstis kõnede veenmisjõudu. Esialgsete andmete järgi on ta ainuüksi Pärnu põllumeeste Seltsis pidanud üle 80 kõne väga paljudel põllumajanduslikel ja ühiskondlikel teemades. Kõnede tekstid on
aastal ehk 2 aastat peale doktorikraadiõpet. Doktorikraadi omandamisel töötas Patricia projekti AMICAE (Achieving Methods of Intraprofessional Consensus, Assessment and Evaluation Project) kallal, mis on välja toodud antud raamatus. Põhjus, miks raamat peale ülikooli lõppu välja anti, oli pikk protsess projekti kallal, millega oli Benner kaua töötanud (Altmann, T. 2007). Üheks märkimisväärseks auhinnaks/tunnustuseks, mille Patricia on saanud oma tööde eest teoreetikuna on Living legend of the American Academy of Nursing. Antud tunnustust jagatakse nendel teoreetikutele, kes on tervishoius tervikuna korda saatnud midagi erakordset ja meeldejäävat. Tunnustuse saajaid on keskmiselt 6-7 inimest aastas, mis pole rahvastiku mõttes suur arv. Patricia Benner sai tunnustuse osaliseks 2011. aastal (American Academy of Nursing, i.a.). 2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA
Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse triumfikaare motiiv
Siinkohal on oluline allteooria mõiste. Näiteks Newtoni gravitatsiooniseadus on väga täpne, kui raskusjõud on väike. Aga tugevates gravitatsiooniväljades tuleb selle asemel võtta kasutusele Einsteini üldrelatiivsusteooria. Analoogiliselt – kui uuritakse vastastikmõjusid mikroskoopilistes struktuurides, näiteks Suure Paugu singulaarsus või musta augu servad ja keskkoht, tuleb relatiivsusteooria asemel appi võtta kvantmehaanika. Hawking on leidnud üldist tunnustust teoreetikuna, kelle panus üldrelatiivsusteooria ühendamisesse kvantmehaanikaga on kõige suurem. Tulemuseks on kvantgravitatsiooniteooria, mida on ebaõnnestunult nimetatud ka kõiksuse teooriaks.(McEvoy, Zarate, 2002) 5 SUURE PAUGU TEOORIA Varastel 1960ndatel aastatel oli kosmoloogia ees suur küsimus, kas universumil oli algus või mitte.
samastuda. Tema maal "Eeslisõit La Roche-Guyonis" kujutab klassivahesid. Maastikumaalidel tavalistest klassivahesid ei kujutatud. Vaesed lapsed peavad pealt vaatama kuidas rikkamad saavad eesliga sõita. Maali motiivideks on tavalise panoraamvaate asemel üksikud maastiku lõigud. "Punased katused" Puud varjavad maja vaated, selline käsitlus paneb meid maali pilguga puurima, kuid samas võib olla see ka rõhutatult kaasaegne maastikukäsitlus. Kunstnik teoreetikuna 1870 aastateteisest poolest muutusid tema tööd värvirikkamaks, tema teadmised värvuse, valguse ja optikaalas kasvasid. "Istuv talutüdruk" mall on maalitud sügisese sinaka valgusega ja jälgitud on seda kuidass värv valguse langemise tõttu muutub. Pöörab tähelepanu ka sellele kuidas täiendvärvused, enamasti punane ja roheline, oranz ja sinine, teineteise värvust intensiivistavad. Näiteks maalil "Punased katused" tõstab ta esile punast ja rohelist. Kui värvid
2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose "De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või registratuur). 1 Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi. Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna: 1. geograafilise koha 2. teema 3. asi 4. kronoloogia järg Järgmised uuendused pärinevad Georg Aebbtlinilt (1669). Tema loogika kohaselt pidi eksisteerima mitu arhiivi: 1. kinnine arhiiv ürikute ja privileegide originaalide jaoks (nt ürikute arhiiv); 2
populaarsete, kuid praktikas äärmiselt vaieldava efektiivsusega Järjest suurenev tähelepanu professiooni majanduslikule tulutootlik- teoreetilise konstruktsiooni loojaks. Seega käib Thierschi kriitika kusele on tahaplaanile jätnud distsipliini eetiliste ja filosoofiliste vähemasti mõne autori arvates ka tema enese tegevuse kohta aluste kriitilise analüüsi (Niemeyer 1994, 630-631). Selle tendentsi sotsiaalpedagoogika teoreetikuna. ajaloolise taustana näeb Niemeyer jällegi Nohli kitsarinnalist kes- kendumist kasvandiku probleemidele siin ja praegu ehk kitsas konk- 14 15
psühholoogilised konfliktid. Kuningale endale meeldis ka, et nüüd ei käsitletud enam poliitilisi probleeme. Racine sai antiikse Kreeka kultuuri kohta head teadmised pärast orvuks jäämist. Racine'i mõjutas ettemääratuse idee, seega kajastus tema näidendites kõikvõimas inimtahet väärav saatus. Racine'i kuulsaimad teosed on „Aleksander Suur“ ja „Andromache“. Pärast 1677. aastat tõmbus ta teatrielust eemale ja tegutses klassitsismi kriitiku, historigraafi ja teoreetikuna. Oma elu lõpul kirjutas ta peamisels piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule. Kuigi vormiliselt on tema näidendid klassitsistliku tragöödia reeglitega vastavuses, suudab ta siiski sise tuua uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad. Racine ei kiida heaks oma tegelaste nõrkusi, kuid loobub nende idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Öeldakse, et Racine kujutas oma näidendites inimesi, samas kui Corneille kujutas ainult kangelasi. 23
- Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose? Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused - sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile - indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi (Struktuurfunktsionalism tunneb vähem huvi indiviidide tegevuste või vajaduste vastu, huvitub pigem indiviidi
tuli murrang, ja sellele oli vaja reageerida kõiki nende frnk koolkonna teoreetikute eesmärk oli uurida olukorda kultuur oli nende jaoks domineerimise viis aga ühtlasi ka vastupanu viis. üks klass teostab oma võimu teiste üle kultuuri kaudu nad otsisid kultuuriteooriat, mida nad nimetasid kriitiliseks teooriaks kriitiline teooria oleks pidanud leidma vastukäigud neile teooriatle, mis aitasid põlistada valitsevate klasside võimu adorno on praeguseks olnud kultuurilises plaanis teoreetikuna täiesti aut. on põhjust eeldada, et teda ootab taassünd. adorno vihkas populaarmuusikat. see tähendab et ühtlasi populaarkultuuri teoreetikud vihkavad teda. asi ei ole siiski nii lihtne. adornot pole siiski põhjust pidada konservatiiviks. ta oli modernist, aga mordenist ei tähenda konservatiivi. adorno polnud mingi suur klassikalise muuskika austaja, sibeliust ta lausa vihkas ;) adorno oli muusikaharidusega, ta õppis alban bergi juures, ka tema ema oli muusikutaustaga.
Käib Shaftesbury jälgedes. · Saksamaal (Alexander Baumgarten, Immanuel Kant jt) · Didero oli ka kirjanik. Tema draama ja kujutava kunsti teooria räägib, et loodus on kunsti esimene eeskuju. Loodus on kunsti mõõdupuu ja olulisim eeskuju. Looduse all mõtles ka inimeste vahelisi suhteid. Nagu ka eelkäijad pidas ka tema meelelisi dimensioone väga oluliseks harmoonilise isiku vormimisel. Lisaks oma kirjandusalastele töödele on ka kujutava kunsti teoreetikuna silma paistnud. Pidas olulisemaks joont mitte värvi. · Väga tähtis esteetika kujundamisel on olnud ka Rousseau. Kuulub samuti esteetika eelkäijate hulka. Ta eitab ja kritiseerib tugevalt omaaegset kultuuri ja ühiskonda. Ütleb, et inimesed on kadedad, edevad, halvad ja liiga konkureerivad. Sõidavad teistest üle, et saavutada oma eesmärke. Kultuur on inimesed ära rikkunud. Tuleb tagasi minna juurte juurde. Leida ehe ja algupärane kultuur loodusrahvaste juurest.
Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse. Loeng nr 7 (12.03.2008) Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud
kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi ilmestavad veel rikkalikult teostatud friis, nissidesse paigutatud skulptuurid, dekoratiivsed plaadid ja medaljonid. Lescot` kõige suuremaks teeneks oli see, et ta leidis esinduslossile iseloomuliku arhitektoonilise ja dekoratiivse vormikõne, mille peen mõõdutunne sai eeskujuks ka hilisematele Louvre`i ehitanud arhitektidele. Kõrgrenessansi teine tuntud meister Philibert Delorme (1512-70) sai tuntuks ka teoreetikuna. Tema praktilistest töödest on säilinud suhteliselt vähe. Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt) arhitektuuris on tunda itaalia renessansist ülevõetut (näit. Kuulub lossikompleksi Bramante Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka kõrgete tornitaoliste paviljonidega küllaltki raskepäraselt mõjuva Tuileries` lossi (alust. 1553, ei lõpetatud, praeguseks hävinud). Delorme võttis esimesena kasutusele ka nn. prantsuse
annaabi.ee 
