Kokkuvõte temperatuurist, temperatuuriskaaladest ja soojusülekandest Temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. 1927. aastal kinnitati esimene praktilise temperatuuriskaala, mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvahelise temperatuuri skaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti olemasolu vahemikus 3K 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasut...
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450 Rauno Sander 2007/2008
k i üh ühendamise d i viisist ii i t nimetatakse muuttakistit kas potentsiomeetriks või reostaadiks Takistid · Takisti max pinge on määratud läbilöögipingega · Takisti vool on piiratud takisti j soojenemisega g · Takisti võimsus näitab kui palju suudab takisti hajutada soojust ilma et ta "süttiks" Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Temperatuuri kasv põhjustab materjali takistuse kasvu · Temperatuuri tegur näitab kui palju k kasvab b ttakistus ki t ttemperatuuri t i kasvamisel k i l 1°C võrra Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Takistuse juurdekasvu temperatuuri kasvades saab arvutada valemiga
Keily Türnpu 11b Uurimustöö plaan Kas saiade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimusobjekt: saiad Muutuja: temperatuur Taustinfo: Sai on puhtast nisujahust valmistatud ja pärmi abil kergitatud taignast küpsetatud, reeglina pätsikujuline pagaritoode. Kuidas reageerib sai temperatuurile, niiskusele ja päikesevalgusele? On tõestatud ka see, et sai hallitab suvel kiiremini kui talvel. Näiteks: Kui Tallinna peenleib jätta 25º kuumuse kätte, hakkab sellel hallitus tekkima 5 päeval. Hüpotees: Saiad hakkavad kiiremini hallitama soojemas kohas kui külmas kohas
KAS LEIBADE HALLITAMISE KIIRUS SÕLTUB TEMPERATUURIST? Lühiuurimus Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Koht, aasta Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil.
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on kollakas ju tumehalli värvi. Merkuuril pole kaaslasi. NIMI Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). MÕÕTMED Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ek...
oranz lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on kolmas astmes valemis (Kc =...). Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik : Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil
Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (see on -273,15 °C). Temperatuur on oluline kõigis loodusteaduste valdkonnas, kaasaarvatud füüsika, geoloogia, keemia, atmosfääri teadus ja bioloogia. Paljud asjad sõltuvad temperatuurist: Materjalide füüsikalised omadused, keemiliste reaktsioonide kiirus ja ulatus ja palju muudki. Absoluutne nulltemperatuur Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. See tähendab seda, et kõik soojusvõnkumiste vabadusastmed on põhiolekus. Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu,
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1 mL ja 5 mL), pipeti otsikud. Töö käik Reaktsiooni kiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea
Na2S2O3 suhteline kontsentratsioon Kokkuvõte: Katsete põhjal saab järeldada, et mida madalam on Na2S2O3 suhteline kontsentratsioon seda aeglasem on reaktsioonikiirus. Na2S2O3 kontsentratsiooni tõstes aga ka reaktsioonikiirus kasvab. Kui kontsentratsioon on 2, siis reaktsioonikiirus on 0,75 min-1, kuid kui kontsentratsiooni tõsta 6ni, siis reaktsioonikiirus on kasvanud 1,25 min-1 võrra. Katse 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Kui katseklaasid on hoolikalt pestud, võib alustada järgmist katset. Jällegi võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada, märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtmoodi, ja katseklaasid väävelhappelahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid ning termomeeter
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus ...
rohkem oranžikamat värvi ja pisut heledam. Kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis c) NH4Cl kontsentratsiooni, siis Anda selgitus. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on valemi järgi astmes kolm, FeCl3 astendaja on üks (Kc =...)..... Eksperimentaalne töö 2 Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvus kontsentratsioonist, temperatuurist Töö eesmärk Leida, kaua aega läheb reaktsiooni toimumiseni Na2S2O3 ja H2SO4 vahel. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust. Reaktsioonikiiruse v sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist v = f (C) Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia
I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist · Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. · Juhi takistus sõltub ainest. · Takistuse sõltuvust ainest iseloomustab ERITAKISTUS. · Eritakistuse tähis ; ühik ohm*m · Takistuse arvutamise valem R=*l/S 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist (temperatuuritegur ) · - näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuritõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. · R2=R1*(1+ * ) R2- Takistus temperatuuril 2 oomides R1- Takistus temperatuuril 20 °C (1) oomides
Juhendaja: Toivo Leola Töö Aruanne tehtud: 05.03 esitatud: 08.04 Töö nr. POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE 3 SUURUSTE KATSELINE MÄÄRAMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist R f ( ) soojenemisel. Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule). 2. Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast R f ( t ) jahtumisel ja joones- tada see millimeetripaberile. 3. Leida termistori iseloomustava teguri B väärtused tunnusjoone R f ( ) kolme erineva osa kohta. 4
l. Vastavalt on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S. Võrdetegur nimetatakse antud aine eritakistuseks. Kui takistus iseloomustab mingit keha, siis eritakistus iseloomustab ainet, millest see keha koosneb. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik on 1 x m. Takistuse sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb. Temperatuuri tõusmisel triivi kiirus kahaneb. Metalli takistust põhjustab ioonide soojusvõnkumine. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus Metallide ülijuhtivus: ülijuhtivus-elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1K juures järsult nullini.
Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaa Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik ku kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja tempe tingimuseks:
Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös. 1911. aastal avastati, et elavhõbeda jahutamisel -269 kraadini kaob selle elektritakistus. Nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks. See on väga kasulik
Kuumarabandusele iseloomuslik tunnus, mis tekib pikaaegse kõrgetemperatuuriga keskkonnas viibimise tagajärjel. 2 slaid Kuumarabandus Eluohtlik seisund Täielik teadvuse kaotus Soojuskontrollikeskuse kontrollimisvõime kaob 3 slaid Kuumusest tekitatud stress Füüsiline pingutus Halv kohanemine ilmastikutingimustega 4 slaid Hüpotermia (alajahtumine) temperatuur, mis on madalam organismi normaalsest temperatuurist. Õnnetustekkeline hüpotermia põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused: kõrge temperatuur suur niiskus kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas: infektsiooni toimel põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia Hüpotermia võib tekkida ka tavalise operatsiooni tõttu, kui suur kehapind
aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees. Ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem väheneb ta lahustuvus vees. Hästilahustuvad ained (2) HCl (keedusool), NaOH Praktiliselt lahustumatud ained (2)
Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9
keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp.ja selles võib temp olla ainult positiivne.T Kasutatakse SI-süsteemis.1 kelvin on 1/273,15 vee kolmpikpuntki termodünaamilisest temperatuurist. 4)Rankine'i skaala sotlase W.J.M. Rankine'i poolt kasutusele võetud.Jaotus sama, mis F.skaalal, kuid nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullupunktiga. Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80
tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus? Temperatuurist, õhu niiskusest, oleneb aluspinnast veeväli v maismaa, aluspinna omadustest. 5. Mille poolest erineb perifeerne äravooluala sise-äravoolualast? Perifeerne äravooluala- jõgede vesi jõuab maailmamerre, siseäravoolualad- jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed. 6. Mis on suudmeta jõed? Miks ja kus need esinevad? Jõed, mis märkamatult kõrbeliiva
füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. 2. Millest sõltub juhi takistus? 1) võib sõltuda juhi pikkusest 2) ristlõike pindalast) 3) juhi ainest 3. Valem:R=P l/S l = juhtme pikkus S = ristlõike pindala (1 mm2) P = eri takistus R = takistus 4.Mida tähendab sisuliselt 1 oom? Juhi elektri takistus on üks oom kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt on voolutugesus juhis 1 amper : 1 oom = 1volt/1amper 5. Kuidas takistus sõltub temperatuurist? Mida suurem on metall temperatuur, seda suurem on selle takistus. See on põhjustatud kristallvõre võnkuvate ioonide ja suunatult liikuvate vabade elektronide vastastikmõjust. 6. Mis on ülijuht? Ained mille eritakistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks. 7. Miks tekib madalatel temperatuuridel ülijuhtuv olek? Kuna ülijuhil puudub madalatel temeratuuridel takistus, siis ülijuht voolu toimel ei soojene, siis ei muundu
K p= P❑ O2 9 8 7 6 5 v, min-1 4 3 2 1 0 30 40 50 60 t, °C 9. Visandada graafik, mis kirjeldab reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist. 10. Visandada graafik, mis kirjeldab ühe lähteaine suhtes a) esimest järku, 1 0.9 0.8 0.7 0.6 v, min-1 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0 0 2 4 6 8
1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiirendusega 40m/s2,
Kordamis küsimused kontrolltööks Tihedus, kiirus 1. Mida näitab tihedus?(valem+ühik) 2. Kuidas sõltub tihedus temperatuurist ja gaasil õhust? 3. Seleta mida tähendab kui keha tihedus on 700kg/m³ 4. Seleta mõisted: trajektoor, teepikkus, kiirus(+valem), ühtlane ja mitte ühtlane liikumine. 5. Kuidas arvutatakse keskmist kiirust? 6. Mis on taustkeha? 7. Liikumise suhtelisus? 8. Tuleb osata · Teisendada m/s -> km/h · Leida suhtelist kiirust · Lahendada graafilisi ja tavalisi liikumis ülesandeid. Vastused 1
3 heledamaks. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub 4 lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub heledamaks, kuna reaktsiooni tasakaal nihkub vasakule. 2 Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 1%-ne Na S O lahus, 1%-ne H SO lahus. 2 2 3 2 4 Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea
2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) R = R1 + R2 + …. U= U1+U2+ …. I = I1 = I2 …. Const
korrutisega. Näiteks: aine A ühineb ainega B, andes aine C. Kui tähistame molaarsed kontsentratsioonid sümbolitega [A] ja [B], reaktsiooni kiiruse antud kontsentratsioonide puhul tähega v, saame V = k [A] · [B] k reaktsiooni kiiruskonstant , kui [A] = [B] = 1, siis v = k Reaktsiooni kiirus sõltub suurel määral temperatuurist. Nii suureneb reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra 2 kuni 4 korda ( kehtib suhteliselt madalatel temperatuuridel). Arvu, mis näitab, mitu korda antud reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, nimetatakse reaktsiooni temperatuuriteguriks. Vt2 = Vt1 · t2-t1/10 t2 temperatuur, mille juures soovime arvutada reaktsiooni kiirust t1 algtemperatuur Vt2 reaktsiooni kiirus temperatuuril t2
Referaat Temperatuur Autor: Magnus Lehiste Kambja 2011 Sisukord 2 Sisukord. 3 Mis on temperatuur? 4 Kuidas seda mõõta? 5 Pilte termomeerist ja temperatuurist. 6 Kasutatud allikad. 2 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuur: Temperatuur on kindla keha või keskkonna omadus. Meteoroloogias määratakse mitmete objektide temperatuure: näiteks õhu temperatuuri, maapinna temperatuuri, lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on
Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese energiakuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada elektrivoolu kandjad. Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ningelektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. Elektrijuhtivus sõltub ka juhi temperatuurist. Teatavas temperatuuride vahemikus jääb metallide elektrijuhtivus konstantseks, kuid juhi temperatuuri tõusuga eritakistus kasvab ja juhtivus halveneb. Juhi materjali elektrijuhtivuse sõltuvust temperatuurist iseloomustab takistuse temperatuuritegur. Normaaltingimustel avaldavad kõik materjalid laetud osakeste liikumisele vastupanu, mida nimetatakse elektritakistuseks ehk takistuseks. Juhi takistus sõltub materjali eritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist
3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine.
Joonis 1.1 Termopaaride katseseadme skeem 1 metallplokk; 2 elektriahi; 3 võrdlustermopaar; 4 vedeliktermomeeter; 5 voltmeeter; 6 termostateeritud klemmlaud; 7 termopikendusjuhtmed; 8 kalibreeritav termopaar; 9 küttemähis; 10 ühendusjuhtmed Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud (1) E1=f1(t) ning (2) t1=f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik
Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: 07.10.2009 Aruanne esitatud: 11.11.2009 Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Tallinn 2009 1. Töö eesmärk oli määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis, tuli oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri
10.2014 Esitatud Arvestatud SKEEM Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1 – metallplokk; 2 – elektriahi; 3 – võrdlustermopaar; 4 – vedeliktermomeeter; 5 – voltmeeter; 6 – termostateeritud klemmlaud; 7 – termopikendusjuhtmed; 8 – kalibreeritav termopaar; 9 – küttemähis; 10 – ühendusjuhtmed 1. Töö eesmärk Määrate tehnilise termopaari termoelektromotoorjõud E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseandmete töötlemine
Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste
Saadud lahuse värvus on oranz ning heledam kui esimeses katseklaasis. See tähendab, et lahuse tasakaal on nihkunud lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte Sooritatud katse tõestas eelnenud oletusi tasakaalu nihkumise koha pealt. Tõstes lähteainete kontsentratsiooni lahuses, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Tõstes aga saaduste kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. Ekperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Töö käigus pannakse toimuma reaktsioon Na 2S2 O3 +H 2SO 4 Na 2SO 4 +H 2O+SO 2 +S . Katses tekkiva häguse väävlisademe järgi saab mõõta reaktsiooniks kuluvat aega. Esimeses katses mõõdetakse aega erinevate kontsentratsioonidega lahuste juures ja teises katses vaadeldakse reaktsiooni kiirust sõltuvalt lahuse temperatuurist.
suunas. Kui lisasin NH4Cl-i neljandasse katseklaasi, muutus lahus kollakamaks ning tasakaal nihkus lähteainete suunas, sest NH4Cl on üks reaktsiooni saadusi. Järeldus Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud ained ja kemikaalid 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Katse 1 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Töö käik
(Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofide ja heterotroofide näited: Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofew bakterite hulgas ning protistide seas (vetikad) Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid, ka mõned parasiitsed taimed, näitekd mükotroofsed orhideed. Kõigusoojased Sellised loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist Püsisoojased Need loomad, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist Kõigusoojaste ja püsisoojaste näited: Linnud ja imetajad on kõigusoojased ning roomajad, kahekpaiksed ja putukad kõigusoojased.
saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Katse tulemusena selgus, et reaktsioonis nihkub tasakaal paremale, kui muuta lähteainete kontsentratsiooni ehk lisades NH4 SCN või FeCl3 lahust. Samas kui muuta saaduste kontsentratsiooni ehk lisada NH4 Cl nihkub tasakaal reaktsioonis vasakule. 2 Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Teise eksperimentaalse töö eesmärgiks oli reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine ja graafikute koostamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter ja elektripliit. Kemikaalid: 1% Na2 S2 O3 lahus ja 1% H2 SO 4 lahus.
Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu- keemiline tasakaal. Siis ei ole protsessid lõppenud, vaid kulgevad vastassuunas ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti- Kc. Cc × D d K c= a A × Bb [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti, mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu. pcC × pdD K p= p aA × p bB pA...pD – gaasiliste ainete A...D osarõhud atm.
paigaldamisega kaasnev energia kokkuhoid. Energia kokkuhoiu arvutamise aluseks on tagasti kasutegur. Paraku on esinenud selle igapäevasel kasutamisel ebakompetentsust, mistõttu on saadud ebaadekvaatseid tulemusi. Soojustagastid Üheks energia kokkuhoiu viisiks on kasutada ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat. Külmal perioodil saab sissepuhkeõhku eelsoojendada väljatõmmatava õhuga. Kuumal perioodil, kui väljatõmbeõhu temperatuur on madalam välisõhu temperatuurist, saab kasutada väljatõmbeõhku sissepuhkeõhu jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia akumuleeritakse tsükliliselt soojustagastisse ja tas muutub küllaltki lühikeste ajavahemike järel soojuslevi suund. Tüüpiliseks regeneratiivseks seadmeks on rootortagasti
NIISKUS Suhteline (relatiivne) niiskus- õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus
Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s · Jääs 3100 m/s · Klaasis 5000 m/s
1 6 0 6 0,98 1,02 2 4 2 4 1,33 0,752 3 3 3 3 1,57 0,637 4 2 4 2 2,08 0,481 Tabel 2. Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Katseklaaside paar Katse temperatuur Aeg Reaktsioonikiirus t°C v=1/ min min-1 1 30 0,53 1,887
1 Töö nimetus: TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendujuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseseadme skeem 1 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
