Automaatse kontrolli seadmete abil kontrollitakse objekti üksikud parameetreid. Automaatse kontrolli süsteem kontrollib suurt hulka parameetreid ja teostab objekti seisundile kvalitatiivse hinnangu andmiseks suuremahulist info töötlemist. 2. Mis on suletud e. tagasisidestatud automaatikasüsteemi eelised? Suletud kontuuriga süsteemide suureks eeliseks on nende võime kompenseerida kõikvõimalikke häiringuid, mis paratamatult tekivad kõikides juhtimissüsteemides. 3. Missugused temperatuuriandurid ei vaja reeglina täiendavat signaalitöötluse osa juhtseadmega ühendamiseks? termoresistiivsed andurid ja termodioodid, termotransistorid ja integreeritud temperatuuriandurid. 4. Koridori valgustuse lülitamist juhitakse sõltuvalt kellaajast. Kuidas saaks selle juhtimise muuta tagasisidestatud süsteemiks? Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumiste amplituudi. Lisaks sellele paranevad juhtimisomadused dünaamilises talitluses
ioonandurid. 3 Tulekahjuandurite tüübid Temperatuuriandur Reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele. Sobib näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse, kus veeaur või toiduvalmistamisel lenduvad osakesed võivad mõne muu anduri kasutamisel põhjustada valehäireid. Olenevalt tööpõhimõttest jaotatakse temperatuuriandurid: 1) ülempiiriandur annab tulekahjuteate, kui jälgitav temperatuur püsib etteantud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 2) muutumiskiiruse ehk diferentsiaalandur annab tulekahjuteate, kui jälgitava temperatuuri muutumiskiirus püsib teatud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 3) DMandur ühendatud diferentsiaal ja ülempiirianduri tööpõhimõttel töötav andur. Valiku tegemisel tuleb arvestada sellega, kas hoones on võimalik lühiajaline temperatuuri tõus ilma
kulumisprodukte ja tseriiniosakesi. Kuivõrd paljud neist osakesest ei põle tahmapõletuse käigus ära (näiteks tseriin), siis aja jooksul tahmafilter ummistub ja nõuab puhastamist (praegu seda tehnoloogiat veel ei ole) või siis vahetust. On välja arvestatud, et tseriinist tingitud tahmafiltri ummistumine toimub 80 000 km läbisõidu järel ning seda loetaksegi tahmafiltri vahetamise perioodsuseks. Temperatuuriandurid: Tahmafiltri juures kasutatakse kahte temperatuuri andurit: üks (1344) paikneb enne katalüsaatorit ja annab mootori arvutile infot katalüsaatorisse sisenevast heitgaasi temperatuurist, teine (1343) paikneb pärast katalüsaatorit ja annab infot tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuurist. Mõlemad andurid on ühesuguse ehitusega, varustatud CTN tüüpi (negatiivse temperatuuriteguriga) termistoriga, mille takistus väheneb temperatuuri tõustes.
6 Lüofilisaator VirTis AdVantage 2.0 EL Kasutatakse näiteks Polli Aiandusuuringute Keskuses Erinevate tahkete ja vedelate materjalide külmkuivatamiseks. kondensaatori min. temperatuur kuni -85ºC; mahutavus kuni 4 kg kolm riiulit roostevagade kandikutega, materjali külmutamine ja soojendamine -50ºC kuni + 60ºC kambrivälised(4 tk) kuivatusanumad, Viaalide stoperdamine ja N2 lisamise võimalus, toote temperatuuriandurid (4tk) maksimaalne vaakum 0,001 mmbar programmeeritav külmutus ja kuivatus, kuivatusgraafik WIZARD WORKSTATION (plantvalor.ee) 7 Keskse soojusvarustusega kamberkuivati: 1 – kambri täiteava, 2 – niisutusauru toru, 3 – kalorifeerid, 4 – värske õhu kanal, 5 – heitõhu kanal, 6 – ventilaator, 7 – kuiv- ja märgtemperatuuri andurid, 8 – õhusuunamispõll
52.AM. Amplituudmodulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete amplituudi. Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis-emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest. 57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest. F-I tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest spektraaltundlikkus on suurim infrapunases spektrialas
; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid 7. pöörlemissageduse andurid; Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st.
takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid; 7. pöörlemissageduse andurid; 1/27 jklng3.sxw Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2. anduri mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik paigaldada vajalikku kohta; 3. peab olema lineaarne sõltuvus mõõdetud suuruse ja väljundsignaali vahel, st
Kui emaplaati pole nõuetekohaselt jahutatud, võib see põhjustada arvuti kinnijooksmise. Passiivne jahutus või siis üksiku ventilaatori paigaldamine toiteplokile oli arvuti protsessori jaoks piisav kuni 1990. aastate lõpuni. Hiljem on enamik protsessoreid vajanud eraldi ventilaatoreid, kuna arvutite voolutarbimine ja kellakiiruse tõstmine (ingl. k. clocking) on kasvanud. Uuematel emaplaatidel on juba integreeritud temperatuuriandurid, mis mõõdavad protsessori ja emaplaadi temperatuuri ja mille abil saab BIOS või operatsioonisüsteem seadistada ventilaatorite tööd. Mõnedel väga headel arvutitel on paljude ventilaatorite asemel kasutuses juba vesijahutus. Mõned kodukinoarvutid (ingl. k. home theater PCs) on projekteeritud nii, et nad võtaksid väha voolu ja oleksid vaiksed, sellepärast ei ole neile paigaldatud ka eraldi ventilaatoreid.
ka p uu d u d a ) , kak s val g etk ütte k e h a plu s s ja miinu s ( 1 2V). Temperatuuri andurid Mootori temperatuur määratakse jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmisega.Temperatuurianduri signaali põhjal korrigeeritakse küttesegu koostist ja süütehetke ning juhitakse jahutusventilaatori tööd.Kõige suurem korrigeerimine toimub külmkäivitamisel ja külma mootori töötamisel. Üldjuhul on kõik temperatuuriandurid NTC termistorid,millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb. Gaasipedaali asend Gaasipedaaliasendi andmete järgi saab juhtplokk teate selle kohta,kuidas juht soovib mootorit käivitada.Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt,määrates klapi asendiga mootori tööoleku,s.t,kas tühikäigu,osalise koormuse,kiirenduse või mootorpidurduse. Signaalivääratus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel.Selle alusel määrab juhtplokk
OLULISEMATE ANDURITE TÖÖPÕHIMÕTE Mootorielektroonika seadmetest moodustavad andurid ühe suurema osa. Järgnevalt ongi toodud olulisemate andurite tööpõhimõtete kirjeldused. Temperatuuriandurid Temperatuuriandureid kohtab mootori jahutusvedeliku temperatuurianduritena, mootoriõli temperatuurianduritena, silindritele antava õhu temperatuurianduritena jne. Reeglina on need termistortüüpi andurid, mille põhiosaks on pooljuht, mida kutsutakse termistoriks. Selle pooljuhi omaduseks on temperatuuri tõustes vähendada oma elektrilist takistust. Termistor 100000 90000
Lonworksi kasutatav keskkond on hoone elektrivõrk (keerutatud paarid[UTP], raadiovõrk[RF], teiste firmade ülekandeseadmed, fiiberoptika ja elektriliinid). LonWorksi maksimaalne andmeedastuskiirus on 610 bit/sek kuni 1.25 Mbit/sek, mis on kõvasti kiirem nt. sellisest seadmest nagu X10, mille maksimaalne andmeedastuskiirus on 50-60 bit/sek. LON-süsteemide läbi on võimalik ühtsesse süsteemi ühendada erinevaid seadmeid. Olgu temperatuuriandurid, valgustus, elekterküttekaablid, õhkkardinad, süsihappegaasi andurid, ukselukud, lifti juhtimine, ventilatsioonisüsteem, keskküte - kõik need saavad sel moel koos töötada. Ning kõiki neid saab juhtida kas maja seest või kustahes eemalt arvutivõrgu kaudu. See tehnoloogia teeb majade juhtimise paindlikuks ning säästab energiat. Kõik seadmed, mis on vastavate reeglite järgi mistahes firma poolt valmistatud, on LON-süsteemis võimelised omavahel infot vahendama.
Am on levinuim moduleerimisviis ringhäälingus dekameeter ja pikemail laineil. 53.FM, SM. Faasmodulatsioon ??? Sagedusmodulatsioon modulatsioon, mille puhul moduleeriva pingega muudetakse genereeritavate elektrivõngete sagedust. Sm võimaldab vastuvõtul alandada elektriliste häirete taset. 54.AM-signaali demoduleerimine. 55.Varikap ja selle kasutamine SM-ks. Varikap = Mahtuvusdiood 56.Temperatuuriandurid. Temperatuurianduriteks kasut termoelemente. Termoelement on seadis, mis on valmistatud kahe eri metallist või pooljuhist detaili otsapidi kokkujootmise teel. Niisuguse seadise vabadel (kokkujootmata) otstel tekib alalis-emj, mille väärtus sõltub kokkujoodetud osa ja vabade otste vahelisest temp. erinevusest. 57.Fotodiood. Pooljuhtdiood, mille karakteristikud sõltuvad valgustatusest. F-I tundlikkus oleneb valguse lainepikkusest spektraaltundlikkus on suurim infrapunases spektrialas
tuleohutus nõuetest ja sanitaartingimuste täitmise pärast. Põhilised nõuded ventilatsioonianduritele Ventilatsiooni süsteem peab teadma enda juhtimiseks õhu juurdevoolu vajadust. Näiteks süsteemi käsutuses on tagada õhuvahetus 5 korruse ülatuses, erinavatel korrustel on olemas erinav ventilatsioonivajadus ja selle jaotamiseks peab teadma mitmendale korrusele on vaja õhku rohkem ja millisele vähem. Ventilatsiooni anduriteks on rõhuandurid, niiskuseandurid, temperatuuriandurid ja eriolukordadest saab ventilatsioonisüsteem teada suitsu ja termoanduritelt, mille jooksul tekitab ventilatsioonisüsteemi juhtimispaneel alguses erinevaid ventilatsiooni aeglustsuvõtteid ja viite jooksul kontrollib pidevalt olukorra muutust. Ventilatsioonisüsteemi nõuded Hoonete ventilatsioonisüsteem peab olema projekteeritud ruumi ventileeritavatele nõudmistele, mis on esitatud hoonete ehitus seadustikus. Kõrgendatud nõudmised
Temast valmistatakse näiteks trollijuhtmeid elektertranspordiks, Enamuses kirjandusallikates eristatakse nelja liiki harju: 1) süsi-grafiitharjad (CK), 2) grafiitharjad (G), 3) elektrografiitharjad (E), milliseid valmistatakse süsiharjadest nende grafiteerimisel kõrgel (-3000 °C) temperatuuril, 4) metall-grafiitharjad (M), kus grafiidile on lisatud juhtivuse parendamiseks metallipulbrit (vask, pronks, hõbe). Termopaaride materjalid Termopaarid on nn. Seebecki nähtustel põhinevad temperatuuriandurid. Nimetatud nähtus seisneb elektromotoorjõu tekkimises erisugusest metallist või pooljuhist koosnevas vooluringis kui ühenduskohtade temperatuur on erinev. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Vaske, plaatinat ja konstantaani on vaadeldud eespool juhtmematerjale ja takistussulameid käsitlevas osas. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja
tekkil „ paremaparda paaditekk“. Olid õppused nagu: Sinine MÜP Laevapere 9000 Üldhäire Sinine helicopter Roheline reostus Tulekahju- või laevavigastuse kontroll. Tuletõrjesüsteemid Laev M/S Star on varustatud erinevate tuletõrjesüsteemidega. Kõikides kajutites ja laeva ruumides on andurid. Laevas on järgmised tüüpi tulekahju andurid: Suitsuandurid 27 Temperatuuriandurid Leegiandurid Temperatuuri/suitsuandurid Suitsu- ja temperatuuri/suitsuandureid kasutatakse elu- ja teenindusruumides, masinaruumis. Temperatuuri- ja leegiandureid kasutatakse masinaruumis. Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid Ballastsüsteem Laeva peal on ballasti süsteem mis koosneb 12 tangidest need tangid tasakaalustavd laeva ja nende abil laadimise ajal hoiab parema püstuvust, tangid on vaja et vältida suure kreeni ja suure trimmi
1. vesi 2. süsihappegaas 3. vaht 105. Milliseid meetmeid tulekahju levimise piiramiseks kasutatakse laevadel? 1. kasutatakse vahendeid õhu juurdepääsu piiramiseks ruumi 2. süttivaid vedelike ladustatakse eriruumides 3. kasutatakse kajutites mittepõlevast materjalist esemeid 106. Milliseid tulekahjude avastamise meetodeid kasutatakse laevas? 1. Suitsuandurid 2. Leegiandurid 3. temperatuuriandurid 4. patrullimist laevaruumides 5. Tuletõrjevoolikud on viidud kõikidesse ruumidesse 107. Milliseid tulekustutuse süsteeme kasutatakse laevadel? 29 1. tuletõrje veesüsteeme 2. CO2 süsteeme 3. vahtkustutussüsteeme 4. sprinklersüsteeme 108. Millised esemed järgnevast loetelust kuuluvad tuletõrjuja varustusse? 1. kirves 2. kummisäärikud 3. taskulamp
1.4. Trafole lubatavad ülekoormused Eelmises punktis kirjeldatud metoodika võimaldab piisavalt täpselt arvutada trafo isolatsiooni kulumist ja määrata jääkressurssi (aega rikkeni), kuid eeldab info olemasolu trafo koormuste ja jahutuskeskkonna temperatuuri kohta. Vajalikku teavet on võimalik saada ainult trafo talitluse pidevseire abil. Selleks tuleks trafole paigaldada elektrisüsteemi üldise infovõrguga ühendatud koormusseire seadmed ning jahutuskeskkonna (välisõhk, jahutusvesi) temperatuuriandurid, mis praegu puuduvad. Samuti tuleks pidevseiret võimaldavad temperatuuriandurid paigaldada trafosse, et oleks võimalik arvesse võtta mitmesuguseid lisategureid - päikesekiirgust, isolatsiooni vananemisest tingitud soojusjuhtivuse muutusi jms. Seireseadmete paigaldamine kõikidele trafodele pole ka majanduslikult otstarbekas. Tänapäeval on pidevseire asemel levinud trafole lubatavate ülekoormuste määramine
Tuletõkked Tulemüür Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus. Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksikruum, millest tule levik väljaspoole on tuletõkketarindiga ettemääratud aja jooksul takistatud. Tarindid jaotatakse A ja B klassi tarinditeks Tuletõkkeuks Signalisatsiooni vahendid Telefoniside Andurid: 1. temperatuuriandurid 2. suitsuandurid 3. analoogandurid 4. leegiandurid 5. kombineeritud Tulekahjuteatenupud; Helisignalisatsioon; Valgussignalisatsioon Evakuatsiooniteed Tulekustutusvahendid esmased mehhaanilised statsionaarsed - tuletõrje vesivarustus automaatsed sprinklerseadmed -drentserseadmed -käsi Tulekustutite liigitus A-klassi tulekustuti
järgneval osal ainult tsükli eelneval osal saavutatud tehnoloogilise valmiduse korral. Tehnoloogiline valmidus määratakse näiteks tööorgani liikumise järgi ettenähtud asendisse või peale mingisuguse teise tehnoloogilise parameetri (rõhk, mass, nivoo, temperatuur jne) vajaliku taseme saavutamise järgi. Tehnoloogilist valmidust kontrollitakse mitmesuguste andurite (lõpplülitid, rõhu-, nivoo-, temperatuuriandurid jne) abil. Sageli kasutatakse segasüsteeme, millistes leiavad kasutamist mõlema eelnevalt kirjeldatud süsteemi põhimõtteid. Programmi etteandmise viisi järgi eristatakse järgmisi programmjuhtimissüsteeme. Süsteemid jäiga mittemuudetava programmiga. Sellistes süsteemides tagatakse vajalik töö järjekord vastava elektriskeemiga, kuhu on lülitatud kõik vajalikud käsklus- ja täituraparaadid ning andurid. Süsteemid jäiga muudetava programmiga
annaabi.ee 
