Tol ajal oli abielu palju vimsam liit, kui praegu ja petmine oli vga tsine teema, millesse suhtuti karmilt. Anna oli rikkunud reegleid selles liidus, mistttu ta seaduslik abikaasa, Aleksandrovit, tahtis lahutust ja lapse endale jtmise igust. Ta arvas, et Anna ei ole vimeline lapse eest hoolitsema, kui juba temale selja keeras. Anna oli aga noor ning ihkas armastust. Seetttu ta krahv Vronskisse armuski. Kuid Anna armastas ka oma last vga, ega tahtnud temastki loobuda. Ta ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Annale andestada tema kitumist ja ei tahtnud lahutust anda, kuna tol ajal ei olnud see kombeks. Anna muutus lahutuse ootamisest ha krsitumaks. Samuti viis teda meeleheitele asjaolu, et Aleksandrovit ei lubanud tal lapsega kohtuda ning oli isegi lapsele elnud, et ema on surnud. Pikapeale valas ta ha sagedamini oma
oma lähedaste vastu. Näiteks siis, kui don Jose sai raskelt haavata ja Carmen ravis teda mitu nädalat ja oli kogu aeg tema juures. Mis teose natuke raskesti loetavaks tegi, oli see, et hästi palju oli kasutatud teiste keelte sõnu ja need jooksid tekstist teksti ja osad jäidki mulle arusaamatuks. Tegelastest meeldis mulle kõige rohkem don Jose. Ta oli valmis oma armastuse eest kõike tegema ka surema. Kuna aga Carmen teda vaid ära kasutas ning suunas teda halvale teele, sai temastki lõpuks kurjategija. Kokkuvõtteks jäin raamatuga väga rahule. Minu arvates oleks teos võinud olla natuke pikem, mingi osa sisust jäi nagu puudu. See viimane peatükk oli küll teadmisi jagav, aga oleks võinud ära jääda. Ma arvan, et sellel raamatul oleks võinud olla parem lõpp.
halb enesetunne. 4 . Sõltuvust tekitavad tegevused ( Käitumuslik) Ekraanisõltuvus - telefoni-, arvuti-, telekaekraan. Hasartmängud Toitumishäired - liigsöömine; buliimia - sööb ja oksendab; anoreksia - näljutamine. Seksisõltuvus Töösõltuvus Sõltuvussuhted - üks osapooltest on alkohoolik ning avaldab sellega ka mõju oma kaaslasele, tänu millele saab temastki alkohoolik. Mees elab koos alkohoolikust naisega - mees läheb tema juurest ära, mees alkohoolik, siis naine masenduses ja hakkab ka ise jooma.
Teda peetakse 20. sajandi psühhoanalüütikuteks. Elas I897-I957. Rahvuselt juut. Sündis Ukrainas. Isa oli farmer ja saksa natsionalist. Ta nõudis oma lastelt, et kodukeel peaks olema saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest. Lastel oli koduõpetaja, kellel isaga romaan oli. Lapsed rääkisid emale ära. Ema tegi enesetapu. Isa ei pidanud ka ema enesetapule vastu ning sureb paar aastat hiljem. Wilhelm jääb I6-aastaselt farmi pidama. Võib-olla oleks temastki kena põllumees kasvanud, kuid algas II maailmasõda, mis hävitas tema valdused jäi majanduslikult ilma. Noorem vend sureb. Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada
perekonna ning armastuse jaoks. Hoolimata sellest peavad nad ennast edukaks, sest neil on rahaliselt kindel seljatagune, ent mida tunnevad nad tegelikult oma südames. Meediagi kajastab varakaid persoone, kui õnnelike ja stressivabu inimesi, kuid paljud nendest ka päriselt sellist elu elavad? On see kõik siis tõesti nii lilleline? Eesti rikkaimate edetabeli tippus särab kõigutamatult Armin Karu. Temastki voolitakse meedia kaudu õnnelik inimene, kuid mida me õigupoolest teame tema edust. Ehk tema ei vajagi rahuloluks vaid raha, mida meie ees eksponeeritakse, vaid hr.Karu võib väärtustada hoopiski rahulikku pereelu. Samas leidub ka inimesi, kes ei pane põhirõhku vaid edule, vaid veedab võimalikult palju aega perekonnaga, tehes seda enda vajadustele ja võimalustele vastavalt. Hoolimata sellest, et
Nende jaoks ei olegi oluline muu , kui vaid see, et pidevalt oleks rahaline kindlustatus, uhke auto ja miljoni vaatega maja. Neil ei jätku aega perekonna ja armastuse jaoks. Ometigi usuvad nad end edukad olevat , kuid mida ütleb nende süda ? Meediagi kajastab pidevalt rikkad ja kuulsaid persoone , kui mure ja stressivaba elu elajatena , kuid mis on tõde ? Kui võtta luubi alla Eesti rikkamad inimesed, siis särab edetabeli tipus vaieldamatult Armin Karu. Temastki voolitakse meedia kaudu õnnelik inimene, kuid mida teame meie õigupoolest tema edust. Tegelikult ei teagi. Kuna see inimene ennast iga nurga peal ei eksponeeri , siis võime me ainult arvata. Ehk ta ei vajagi õnneks raha mida meile eksponeeritakse, vaid väärtustab rahulikku pereelu. Peale rikaste inimeste on ka neid inimesi , kes hindavad oma edukust just perekonna näol. Nende inimeste jaoks on piisav edu see, kui tal on olemas armastav naine ja toredad lapsed.
võimalik tõsta enam rahvastiku iivet ega uut pereliiget luua. Samuti puudub perekonnas ka seksuaalfunktsioon, mis tagab vanemate turvalisuse ja füüsilised vajadused. Kui aga puudub üks vanematest, siis ei ole ka võimalikud perekonnasisesed seksuaalsuhted. Muidugi võib lapsevanem neid otsida perekonnaväliselt, aga see pole perekonnasisene teema. Kui väljaspool perekonda areneb suhe ja see inimene tuuakse perekonna siseringi(abielu, kooselu) saab temastki perekonna liige ning perekonna tüüp jällegi muutub. Üksikvanemaga perekonnas toimib täiesti majanduslik funktsioon, kuna arvatavasti käib vanem ka tööl ning mõnikord käivad taolises olukorras tööl ka vanemad lapsed. Siiski on ka majandusliku funktsiooni toimimine raskendatud, sest raha peab teenima vaid üks vanem ja harilikult ei ole perekonna sissetulek nii suur kui nukleaarperes. Võivad tekkida ka majanduslikud
poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat. Kui sarapuu puit ära poleerida, jääb ta väga kaunis. Seetõttu kasutatakse teda mööbli tootmiseks, väikeste iluesemete valmistamiseks ja ka kaunist materjali nõudvate viimistlustööde tegemiseks. Varem kasutati sarapuu jämedamaid vitsu tünnivitsadena, peenemad olid aga heaks materjaliks punutiste valmistamisel. Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke,
Neljas tase Viies tase Mida nad ise endast arvavad · Ameeriklased uhkustavad sellega, et nad erinevad teistest ning muust maailmast, kuid ainuke silmaga märgatav erinevus ameeriklaste ja muude rahvaste vahel seisneb selles, et ameeriklased on pikemad ja et neil on korras hambad. · Iga ameeriklasest tööline unistab sellest, et ühel kaunil päeval saab temastki kaupluse või ettevõtte omanik. Mida nad arvavad teistest · Ainult 10% ameeriklastest on passiomanikud ,nad lihtsalt ei vaja seda dokumenti. · Mõned ameeriklased on arvamusel, et võõrmaalased tegelikult oskavad küll inglise keelt (nad on seda koolis õppinud!), kuid mingi eelarvamuse mõjul lihtsalt keelduvad rääkimast. Iseloom · Ameeriklastel on ülimalt oluline olla number üks. ·
Temale, peremehele, eelistati toda kõige hädisemat ja saamatumat müüjat! Mouret hakkas Denise`ile etteheiteid tegema. Denise tunnistas, et ta armastab kedagi. Mouret andus täielikult Denise`le. Denise lubas temast tubli inimese teha. Nii algas Denise`i ja Mouret koostöö. Järgmisel päeval määrati Denise lasteosakonna juhatajaks. Bourdoncle alistus pühas hirmus naise kõikvõimsuse ees. Seekord oli naine osutunud tugevamaks ja Bourdoncle jäi ootama õnnetust, mis temastki mööda ei lähe. Müüjate olukord hakkas paranema. Pauline ootas last, kuid direktsioonis ei lubatud sedalaadi asju, emadus pagendati ärist kui tülikas ja siivutu nähtus. Denise pidi tema eest kostma. Kaubamaja laienes. Üks maailm hakkas välja surema- väikekaupluste oma. Miski aga ei täitnud Mouret südames olevat tühjust, mille võis peletada üksnes ühe tütarlapse ,,jah". Mouret oli õnnetu.
kihlatud. See muutis van Goghi enesessetõmbunuks ja religioosseks ning isa ja onu korraldasid tema üleviimise Pariisi. Pariisis nördis ta nähes, kuidas kunsti käsitletakse tarbekaubana, kus maali väärtus oleneb kõige rohkem tema mõõtmetest. Ta näitas seda ka klientidele välja ja Goupil lõpetas tema töölepingu alates 1. aprillist 1876. Vincenti noorem vend Theo töötas samuti alates 1873 Goupilis & Cies, aga temastki ei saanud onu Centi osaluse ülevõtjat, sest 1887, aasta enne onu Centi surma, ettevõte likvideeriti. Seejärel läks van Gogh tagasi Inglismaale, kus töötas asendusõpetajana internaatkoolis ja metodisti pastori abilisena, aga sama aasta jõuludeks oli ta juba Hollandis tagasi ja leidis endale esialgu koha Dordrechti raamatupoes. Ta töötas seal 5 kuud, aga talle ei meeldinud see töö. Van Goghi religioosne ind kasvas ja 1877. aasta mais saatis perekond ta Amsterdami teoloogiat õppima
· Isa bakaalkaupluses ja veinikeldris nägi ta iga päev ühtesid ja samu tuttavaid nägusid ühtede ja samade juttudega, kes olid poes nö pesa pununud. · Ema Jevgenia Jakovlena tegeles heategevusega. Seetõttu oli Antonil suur armastus loomade vastu ja ta ei suutnud nende julma kohtlemist vaadata. Kui kedagi peksti tulid tal külmavärinad. Ka isa peksis neid kodus, arvates, et see kasvatab neist inimese nagu karm kord temastki. · Vanas põlves Antoni juures Melihhovos loobus ta arvamusest, et peksmine on ainuõige lahendus ning palus selle unustada. · 1879 aastal lõpetas Anton gümnaasiumi ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda. · Meditsiiniõpingutel oli suur mõju tema kirjandustegevusele avardades tema vaatlusvälja ja rikastades teadmisi, kujundades maailmavaadet ning pilku inimese- ja elukäsitlusele.
See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö. Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast tegi temastki võimaliku uue tasuja. Pärast võidukat vabadussõda ei olnud kaotatud jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu- laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on märk, et ülestõus on alanud. Taamal pimeduses süüdatakse üha uusi ja uusi lõkkeid – ülestõus levib. Talupojad on haaranud relvad – kirved, vikatid ja nuiad, odad ja mõõgad. Kunstnik rõhutab tihedalt
Hea Laps esimees 1997. Praegu on ta ajakirja Hea Laps peatoimetaja (alates 1994. aastast). [1,2] Leelo Tungla ajakirja Hea Laps pildi leiab 5. Lisast. L. Tungla pere Leelo Tungal oli abielus Raimo Kangroga. Leelo ja Raimo tütred Kirke, Maarja ja Magdaleena kasvasid lustlikus ja pisut boheemlikus keskkonnas. Nagu isa ja emagi, on ka tütardest kasvanud tuntud vaimuinimesed. Maarja kõnnib ema jälgedes, temastki on saanud kirjanik. [1] Leelo Tungla perest leiab pildi 2. Lisast. Abikaasa surm ja leseks jäämine “Minu jaoks oli võib-olla natuke liiga vara sellist kontserti korraldada, ma ise poleks selle peale veel tulnud,” tunnistas helilooja Raimo Kangro lesk, kirjanik Leelo Tungal murduval häälel Kangro mäletuskontserdil Mustpeade Majas, “aga edasi elada ometi tuleb ning peab ju midagi ilusat siin elus tegema. Ma olen nii paljudele tänu võlgu
Teda peetakse 20. sajandi psühhoanalüütikuteks. Elas I897-I957. Rahvuselt juut. Sündis Ukrainas. Isa oli farmer ja saksa natsionalist. Ta nõudis oma lastelt, et kodukeel peaks olema saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest. Lastel oli koduõpetaja, kellel isaga romaan oli. Lapsed rääkisid emale ära. Ema tegi enesetapu. Isa ei pidanud ka ema enesetapule vastu ning sureb paar aastat hiljem. Wilhelm jääb I6-aastaselt farmi pidama. Võib-olla oleks temastki kena põllumees kasvanud, kuid algas II maailmasõda, mis hävitas tema valdused jäi majanduslikult ilma. Noorem vend sureb. Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada
pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat. Kui sarapuu puit ära poleerida, jääb ta väga kaunis. Seetõttu kasutatakse teda mööbli tootmiseks, väikeste iluesemete valmistamiseks ja ka kaunist materjali nõudvate viimistlustööde tegemiseks. Varem kasutati sarapuu jämedamaid vitsu tünnivitsadena, peenemad olid aga heaks materjaliks punutiste valmistamisel. Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid
mille teemadel on uusima ajani kirjutatud raamatuid ja loodud näidendeid. Lohemadu on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks, mistõttu lohetapmine on erakordselt sügava tähendusega. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud. Püha Jüri elukäik on ajalooliselt raskesti jälgitav. Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees. Vanemad surid varakult, temastki sai isa jälgedes sõjamees keiser Diocletianuse armees. Vapra mehena leidis ta suurt lugupidamist, kui sattus kristlasena Diocletianuse kohtu ette. Ta keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303. aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Alexandra kristlaseks. On säilinud palju pärimusi ta rüütellikkusest ja vaprusest. Temanimelisi ordeneid on paljudel maadel, ta on
Kõikjal kõrged lumehanged Lastel näpud külmast kanged Eemalt kostab naer ja vile Järvel jää on peegelsile Kui ei kimbuta just tuisud Jalga paneme me uisud Ei hirmuta meid jäine tuul Kõigil rõõm on talvest suur LUMEMEMME BEEBI Lumememme beebi Sõi külma valget lund Ta nägu oli naerul Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu. LUMEMEMM Lumememm sa naljamees, Sul on punanina ees, Mustad silmad,must on suu, Nägu ümar nagu kuu, Kui sind paitab päikene, Sulad hoopis väikeseks. VIKERKAAR Päike õimis kiiri vihmaga, Nii valmis vikerkaar. Nüüd taevas teile säran ma Seitsme kirka värviga. LAUL KUUDEST Kui käes on jaanuarikuu,
- Salme rääkis, kuidas Mõmmi talle maasikaid ja pohli toob, mispeale ema ahastusse sattus, sest just nii karud naisi võrgutama hakkavadki, Salme oli trotsi täis, nad vaikisid ja nüüd otsustas Leemet oma loo ära rääkida, ema oli saanud 2 kohutavat uudist, Salme ja Leemet tögasid teineteist õelalt ja lõpuks nutsid kõik - külla saabus Vootele, kes kõik maha rahustas ja hiietarka hulluks pidas, ema käis välja idee, et viia ohverduseks vaid üks ainus hunt, temastki saab palju verd, tervet karja hukates reostaks see järve rohkem kui üks täis, Vootele keeldus aga üht-ainsamatki hunti kaasa võtmast ja lubas Ülgasega rääkima minna, Leemet tundis kergendust ja jagas tänutäheks onuga öökullimune - Leemet ei uskunud haldjatesse ja püüdis Ülgast veenda, et lugu järvehaldjast ja metsa üle uputamisest on lollus ja kõik on vaid ilus muinasjutt, mida on tore uskuda, aga see ei ole
tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks. Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat. Kui sarapuu puit ära poleerida, jääb ta väga kaunis. Seetõttu kasutatakse teda mööbli tootmiseks, väikeste iluesemete valmistamiseks ja ka kaunist materjali nõudvate viimistlustööde tegemiseks. Varem kasutati sarapuu jämedamaid vitsu tünnivitsadena, peenemad olid aga heaks materjaliks punutiste valmistamisel. Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris
Nii pääses Saksamaal võidule darvinismi alternatiivne, solidaristlik, käsitlus, mille puhul mindi evolutsiooni käsitledes piltlikult liigi või üksikisendi tasemelt nö organismi sisse. Olulised olid siinjuures kaks nime. Rakuteooria rajaja R. Virchow oli darvinismi oponent (nägi evolutsiooniõpetuses sisalduvat ebateaduslikku elu isetekkimise teooriat), kuid olude sunnil Saksamaal ei olnud võimalik uuest õpetusest nt kooliprogrammides, mööda vaadata sai temastki Darwini tõlgendaja. Ernst Haeckel (1834-1919) oli evolutsiooniõpetuse suur toetaja (sõnastab mh nn biogeneetilise reegli22), kuid ta asub teooriat ka edasi arendama. Haeckel oli autoriteet radikaalidele, sest ründas kirikut (asendades Jumala küll monistliku käsitlusega, mis kogu loodust hingestatuna näeb). Haeckeli evolutsioonikäsitlus kujunes läbi uurimuste, mille ta sooritas alamatel, koloniaalsetel, samas integreerunud, eluvormidel. Talle näis, et evolutsiooni käigus on aset
objekte kui arve. Kui ühel funktsioonil leidub igas punktis tuletis, siis võime tuletise võtmisest mõelda kui ühe funktsiooni teisendamisest uueks funktsiooniks: funktsioonist saab tuletise võtmisel uus funktsioon, mida tavaliselt tähistatakse ning mille väärtus igas punktis annabki algse funktsiooni tuletise väärtuse selles punktis. Nüüd ka on funktsioon ning seega võime ju samamoodi uurida tema muutumist. Kui ta muutub piisavalt kenasti, võime võtta temastki tuletise ning saada funkt- siooni . Kui nüüd omakorda funktsioon on kena ning sile, võime leida veel kolmandagi tuletise ja nii edasi. 331 Funktsioonid, millest saame palju tuletisi võtta, on eriti sujuvad ja siledad. Heaks näiteks on jälle polünoomid või trigonomeetrilised funktsioonid siinus ja koosinus.
303 Rahvusvahelise tunnustuse džässmuusikuna on selle põlvkonna eestlastest pälvinud veel Armas Maiste. Temast kui Eesti džässmuusikust saab rääkida küll ainult tinglikult; täpsem oleks öelda eesti soost džässmuusik, sest kodumaalt lahkudes oli ta liialt noor, nii et on raske oletada, kui palju tema valikutes oli meil valitsenud õhustiku mõju. See pole küll võimatu, sest nagu meenutab O. Avarmaa, 304 oli tol ajal “džäss õhus” ja temastki sai, hoolimata sellest, et nende peres muusikuid polnud, džässihuviline juba 10-aastaselt. Tõenäolisem on siiski arvata, et A. Maiste muusikalised suundumused kujunesid välja Rootsis 305 ja Kanadas. Kah- juks ei ole õnnestunud temaga kontakti luua, et neid küsimusi otse temalt küsida, seepärast tuleb leppida Kanada Entsüklopeedia internetiversiooni ja A. Hirvesoo raamatus “Kõik ilma- laanen laiali” toodud andmetega (Hirvesoo 1996: 299). Omaette näitaja on siinjuures fakt, et
ripuvad, kõlguvad ja kuivavad. Eestlased? Ei, milleks peaksid nemad minu selja taga seisma. Minu selja taga ei seisa keegi, minu seljatagune on tühi, nagu oleksin ma tõepoolest mõni kadakas. Isegi minu isa ei seisa minu selja taga, sest kes tema on? On ta sakslane? Ei ole. Eestlane? Ka mitte. Kadakas? Isegi õige kadakas pole ta, sest poisid on ta pisut ümber kasvatanud. Ja mina arvan, et kui ta veel paarkümmend aastat elaks, siis võiks temastki midagi saada, kas või lõpuks eestlanegi. Näete, kuis ma oma isast kirjutan, ja seegi on tõendus, et ma pole kadakas, sest see ei kirjuta oma isast kunagi nõnda. Kadakas jääb selleks, mis olid tema isa ja ema, tädi ja onu. Tema ei muutu, tema ei arene. Teie olete muidugi Darwinist kuulnud, sellest inglasest, kes teeb ahvist inimese. Meil on siin eneseharimise loengud ja ringid, mina käin ka vahel seal. Mitte et ma otseteed midagi õpiksin, vaid ma kuulan niisama muidu, et aga kuulata