Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid.
Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku. Tõsiusklikud usuvad enda usku päevast päeva ning neil on omad priorideedid
saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadus , kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus . Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning voib juhtuda, et hakatakse edastama vale voi moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks
märkagi. Sama märkamatult hääbub eesti keele rikkus ja väheneb argisuhtluses kasutatavate sõnade arv. Inglise keele ees taanduvad juba paljud emakeelsed sõnad ja noored räägivad inglise-eesti segu, mis õnneks põhineb veel siiski eesti keele grammatikal (Talviste, 2012). VANEMATE ROLL ,,Nõrgaks lüliks selles õppeprotsessis on tööga hõivatud vanemad, kes delegeerivad oma kasvatusülesanded televiisorile ja arvutimängudele. ,,Kumbki neist ei paku aga kujundlikku sõnavara," tõdeb Järvela." (Järvela, 2012) Loone Ots arvab, et iga lapsevanem saab palju kaasa aidata. Tuleks lapsega koos aega veeta ning temaga suhelda, mitte igapäevaelust, ilmast ning inimestest niivõrd palju juttu teha. ,,Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada. Laps omandab metsikult lahedaid uusi sõnu" (Ots, 2012). ALLIKAD
Kosmoselaev Apollo jõudis Kuule 1969. aastal 20. juulil, esimese mehena astus Kuule Neil Armstrong. 1950. ja 1960. aastatel käis täie hooga võidurelvastumine ja külm sõda, kuid see ei takistanud kultuuri arengut, vaid aitas selle hoopis kaada. Eelnevast võib välja lugeda, et areng toimus pigem lääneriikides, kui NSV Liidus. Kunstis tekkis uus vool nimega popkunst, mis ülistas reklaami ja tarbegraafikat. Plahvatuslik menu kujunes televiisorile, mille abil inimesed said teada kõigest ühiskonnas toimuvast. Arenes filmikunst ja muusika, nende tähtsaimateks stiilideks said popmuusika ning rock´n´roll. Tänu külma sõja tehnika ja teadus avastustele astus 1969. aastal esimene inimene Kuu pinnale ja sellega algas kosmoseajastu.
Elektronkiirekuvar on televiisori kaksikvend arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast. Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia -- töövahendi, menetluste ja keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina teisest toa otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraanil eristatavate punktide pikselite (picture element) arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus. See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Tähtsuselt järgmine riistvaraelementidest võiks olla klaviatuur ehk klahvistik, mis võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Riistvara
Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised tegurid:
autot ka Värskas. Ärritaja uudsus – Kui kohtud tuttavaga nign tal on uus auto, pöörad sellele tähelepanu. Oleks tal vana auto ei pööraks. Tahtmatut tähelepanu tingis uus auto. X ülesanne Tahtlik tähelepanu – Raamatut lugedes pead sa ainult keskenduma raamatule ning selle sündmustikule. Kui sead ei tehta, ei mäleta pärast raamatust enam midagi. Tahtmatu tähelepanu – Kui ma üritan õppida ning ma kuulen kõrvaltoast tulevat televiisori heli. See paneb mu keskenduma televiisorile ning viib mu mõtted eemale. Tahtmatu tähelepanu tahlikuks – Kui sul on antud vaheajaks lugeda raamat ning sa ei taha seda üldse teha. Kuid kui sa ühekorra lugema hakkad, hakkab see sulle meeldima ning järgmised korrad loed sa raamatut hea meelega.
treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega ? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure tarbeks, samuti liiklemiseks kodu-töökoht-kodu ja muudes suundades. Ikkagi jääb järgi rohkem kui suudame tõhusalt töötada. Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leia seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule.
need on levinumad. 2. Kuvari roll arvutis. Arvutikuvar (ka arvuti monitor, videoterminal, ekraan) on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. 3. Monitoride liigitamine värviedastamise omadustel
vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure tarbeks, samuti liiklemiseks kodu-töökoht-kodu ja muudes suundades. Ikkagi jääb järgi rohkem kui suudame tõhusalt töötada. Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leita seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule.
väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikselini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikselit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega, mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne. Tööpõhimõte: Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis
Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus näitab, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. KINESKOOPMONITOR (CRT) Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile
Suuremad koolilapsed vaatavad nii enne, kui ka pärast kooli esimese asjana televiisorit. Üheks põhjuseks siinjuures on kindlasti vanemate eeskuju laps on harjunud nägema, kuidas isa õhtul töölt koju tuleb, televiisori sisse lülitab ning lõdvestub. Selle asemel, et tänavale, parki jalutama-mängima või sporti tegema minna, puhkab laps televiisori ees, kuna ta arvab, et see ongi normaalne. Õppimine on jäänud teisejärguliseks ning õppetükkide tegemine lükatakse just tänu televiisorile hilistele õhtutundidele (Vassiltsenko 1996). Kuigi televiisor võib olla ka hea vahend silmaringi laiendamiseks, siis paraku näidatakse telekas siiski peamiselt meelelahutust ja sporti. (Patzlaff 2003). Televiisorit vaatav inimene on vagur ja manipuleeritav (isegi, kui ta ise seda ei usu). Vaatajatele sunnitakse peale seoseid ja hinnanguid, mis ei pruugi sugugi vastata tegelikkusele. Saateid monteeritakse ulatuslikult ning vaataja laseb end allutada
traadita interneti heas katvuses. Eestis puudub vajadus olla kogu aeg onlines, sest punkti B ja A vahe on väike ning isegi pikamaatranspordis on wifi olemas (rongid, bussid). Teine põhjus on see, et mobiiliga internetis käimine on suhteliselt kulukas. · Lisaks seadmetele vajab inimene interneti kasutamiseks ka aega: Eesti täiskasvanud elanik kulutab internetis päevas 1:43 tundi (igapäevane kasutaja 3:02) , televiisorile 4:22 tundi, raadio kuulamisele 2:50. Raadio osakaalu tõstab see, et paljudes kontorites on raadio taustaks ja sama kehtib ka autos: tegemist ei ole alati teadliku meediatarbimisega. · Keskmiselt tarbib inimene samaaegselt vähemalt kahte meediat 1:38 minutit päevas (telekas ja raadio on taustaks muudele tegevustele). Erinevused on ka vanuserühmiti nähtavad nooremate seas on televiisori vaatamine endiselt väga pop (3:50 päevas),
Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Möödunud aasta lõpul esines Austraalia Cutrini Ülikooli teadur Leon Straker BBC-s ülevaatega uuringutest, mis näitavad, et arvuti kasutamine põhjustab inimestele vaegusi.Arvuti taga istutakse ka kodus vahel tundide kaupa, eriti käib see laste kohta. Asi on jõudnud isegi selleni, et lapsed ja noored on hakanud arvutit (Inernetti) eelistama televiisorile. Seda kinnitab Arbitron/Edison Media Research uurimus, mille tulemused tehti teatavaks selle aasta algul Dallases Radio Advertising Bureau 2001 konverentsil. Ligi 1500 kodus Internetti kasutava inimese küsitlus näitas, et kolmandik ühendriiklastest eelistab Internetti televisioonile. Neist ühendriiklastest, kel on kodus kiire võrguühendus, peab koguni 41% arvutit tähtsamaks kui telerit. Internetti eelistavad eelkõige noored. Nii on 12-24-
Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus (nt. 30–80 kHz) – näitab, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. 6 4 Kineskoopmonitor (CRT) Joonis 2. Kineskoopmonitor Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile
arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast. Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia - töövahendi, ja -keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt vastupidiselt televiisorile, mida me vaatame reeglina toa teisest otsast. Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraani resolutsioon ekraanile mahtuvate pikslite arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus (värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte Põhikomponendiks on elektronkiiretoru. See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru.
Vastav seade “loeb” videomälust kujutise ja esitab selle ekraanil 25…160 korda sekundis. Mida sagedamini kujutis esitatakse, seda vähem väsitab see kasutaja silmi. Mida rohkem punkte, seda rohkem on vaja videomälu ja seda kiiremini peavad töötama elektroonikaseadmed, et ühe “ringiga” siiski kõik punktid väljastada. 5.1. Tööpõhimõte Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile
annaabi.ee 
