Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kaheksateistkümneks
2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6. Viivitusega pööre paremale (Hesitation Change) 7. Kortee (Reverse Corté) 8. Värtenpööre vasakule (Double Reverse Spin) 9. Visk (Whisk) 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist (Chasse from P. P.) Standardvariatsioonideks on: 1. Lahtine telemark (Open Telemark) 2. Ristviivitussamm (Cross Hesitation) 3. ,,Tiib" (Wing) 4. Lahtine hoogpööre (Open Impetus Turn) 5. Värtenpööre möödaastumisega (Outside Spin) 6. Liuglemine viivitusega (Drag Hesitation) 7. Üleminekusamm möödaastumisega (Outside Change)I 8. Lock step pöördumisega (Turning Lock) 9. ,,Punumine" promenaadi positsioonist (Weave from P. P.) FOKSTROTT Dzässmuusika sissetund Lääne-Euroopa tantsumuusikasse eelneva sajandi
Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6. Viivitusega pööre paremale (Hesitation Change) 7. Kortee (Reverse Corté) 8. Värtenpööre vasakule (Double Reverse Spin) 9. Visk (Whisk) 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist (Chasse from P. P.) Standardvariatsioonideks on: 1. Lahtine telemark (Open Telemark) 2. Ristviivitussamm (Cross Hesitation) 3. ,,Tiib" (Wing) 4. Lahtine hoogpööre (Open Impetus Turn) 5. Värtenpööre möödaastumisega (Outside Spin) 6. Liuglemine viivitusega (Drag Hesitation) 7. Üleminekusamm möödaastumisega (Outside Change)I 8. Lock step pöördumisega (Turning Lock) 9. ,,Punumine" promenaadi positsioonist (Weave from P. P.) Fokstrott Dzässmuusika sissetund Lääne-Euroopa tantsumuusikasse eelneva sajandi
html - poolkäär -ja käärtõus http://suusatades.weebly.com/libisammtotildeusuviis.html -libisammtõusuviis 7. http://suusatades.weebly.com/kotilderg---ja-potildehiasend.html -kõrg -ja põhiasend http://suusatades.weebly.com/puhkeasendid.html -puhkeasend http://suusatades.weebly.com/kiirlaskumisasendid.html -kiirlaskumisasend http://suusatades.weebly.com/madalasend.html -madalasend http://suusatades.weebly.com/laskumine-telemarkasendis.html -telemark 8. http://suusatades.weebly.com/pidurdusviisid.html -pidurdusviisid 9. http://suusatades.weebly.com/astepoumloumlre.html - astepööre http://suusatades.weebly.com/uisusammpoumloumlre.html -uisusammpööre 10. http://suusatades.weebly.com/sahkpoumloumlre.html -sahkpööre 11. Kukkumine- keharaskus taha, lased end istuli, suusad paralleelselt risti tõusuga (et lihtsam püsti oleks tõusta ja suusad allamäge ei hakkaks libisema),
Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist
hiljem. kõrgemal väiksemad sammud 8) Vahelduvtõukeline ühesammuline uisusammsõiduviis – vt hiljem Laskumisviisid: 1) Kõrgasend – üks jalg pool pöida ees; kepid taga puusade kõrgusel taha-allasuunatud; keharaskus mõlemal jalal; kerge põlvede painutus. Kasutatakse kui pole kukkumisohtu. (lk13) 2) Põhiasend – nagu kõrgasend, aga põlved rohkem kõverdatult ja kerge kere ettekalle; käed veits kehast eemal (lk14) 3) Telemark – üks jalg põlvest 90o , teine taga kõverdatult; käed puusade juures kehast eemale viidud Puhkeasendid: 4) Matkavariant – põlved kõverdunud; keharaskus täistaldadel; küünarvarred toetuvad täielikult reitele; suusakepid taha-üles suunatud (lk15) 5) Võistlusvariant A – jalad nagu eelmises; põlvedele toetuvad ainult küünarnukid; suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Selja puhkamiseks.
Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. 2.1. Ajalugu Kaasaegse mäesuusatamise hälliks peetakse Norrat. Sondre Nordheimi loodud suusakinnitus lubas nii pöörata kui ka hüpata, ilma et suusad jalast tuleksid. See võimaldas ka esmakordselt kasutada selliseid tehnikaid nagu telemark-pööre ja kristiaania pööre. Mäesuusatehnikat arendasid oluliselt edasi kaks austerlast, peamiselt 19. sajandi lõpus Mathias Zdarsky ja 20. sajandi esimeses pooles Johannes Schneider. Esimene neist valmistas 1890. aasta paiku saabast paremini paigal hoidvad terasklambrid ja korraldas 1905. aastal esimese ametliku mäesuusavõistluse, mille ta ka võitis. Nii et ta oli Austria esimene suusaõpetaja ja esimene ametliku võistluse võitja
26 -0.10 Rahvaarvu kasv. Allikas: U.S. Census Bureau International Data Base Norra rahvastikupüramiid 2011 7 Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) Norra maakonnad 18. Troms (Tromsø) 19. Finnmark (Vadsø)
15 Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks.Neid on 454. Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 20012006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999 2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. 16 aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad vastavalt 0,967 ja 0,968)
Protsentide järgi tundub, et Norras on vanem rahvastik. Sündimuste näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus 10. Poisse on viimaste aastate jooksul rohkem sündinud kui tüdrukuid. 8. Linnastumine Norra on jaotatud 19 maakonnaks (Oslo linn moodustab omaette maakonna): 1. Østfold (Sarpsborg) 2. Akershus (halduskeskus Oslo) 3. Oslo 4. Hedmark (Hamar) 5. Oppland (Lillehammer) 6. Buskerud (Drammen) 7. Vestfold (Ønsberg) 8. Telemark (Skien) 9. Aust-Agder (Arendal) 10. Vest-Agder (Kristiansand) 11. Rogaland (Stavanger) 12. Hordaland (Bergen) 13. Sogn og Fjordane (Førde) 14. Møre og Romsdal (Molde) 15. Sør-Trøndelag (Trondheim) 16. Nord-Trøndelag (Steinkjer) 17. Nordland (Bodø) 18. Troms (Tromsø) Pilt 10. Maakonnad 19. Finnmark (Vadsø) Norra on jaotatud 434 vallaks.
nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Pealinn Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Parteid Alates Venstre ja Høyre kujunemisest Stortingi fraktsioonidena on Norra poliitika põhitegijad olnud parteid, kuigi Norra põhiseadus neid kaua ignoreeris. Nende tähtsus on osalt tulenenud proportsionaalsest valimissüsteemist, osalt olnud selle üks eeldusi. Parteid on olnud
annaabi.ee 
