Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi. Ida-Euroopa lauskmaal voolab arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed saavad sageli alguse mäestikest
vastus-lehtmets-põder, metssiga,metskits okasmets-rebane,hunt,jänes rohtla-hiir,opossum,kilpkonn 7.inimtegevus, millega tegeldakse,sellest tulenevad keskkonna probleemid. vastus-okasmets-tõõstus(võetakse maha liiga palju puid) lehtmets-põllundus,tõõstus,metsandus,loomakasvandus(happevihm ,liigne puude maha võtmine) rohtla-põllumajandus,looma kasvatus(vee reostumine, liikite kadumine) 8.veestik, iseloomulikud tunnused,kas vetevõrk tihe/hõre , millal jõgedel suurvesi ,miks? vastus-okasmets- palju jõgesi ja järvi,sest auramine on väike,kuna jõed voolavad lõunast-põhja ja pinnamood on üsna tasane on jõgede suudmetes suured üleujutused,kuna auramine on väike on kevadel suurvesi. lehtmets- palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi. rohtla- vetevõrk on hõre, sademeid on vähe seega üleujutusi pole 9
3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia maksimum, mis põhjustab külma ja sademetevaest talve. 3. Euroopa veestik. 1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse. a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. a) Domineerivad lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed. b) Fennoskandia jõgedel pole suuri kevadisi üleujutusi, ühtlane äravool. 3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses.
Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm aastas. Nooruse tõttu on saared madalad, absoluutne kõrgus ulatub Saarnakil 9, Kõrgelaiul 7, Vareslaiul ja Hanikatsil 5 meetrini. Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud. Mullastik on väga õrn ja tundlik reostuse suhtes. Taimkattes on
............................................................................................................................................ SISSEJUHATUS Töö on geograafia referaat ja sisaldab materjali loodusest, rahvustikust ja majandusest. Üldandmed riigi kohta (asend, suurus, riigikord) Miks valisin selle riigi? Kasutatud materjal teatmeteosest, internetist ja ...... 1.lOODUS 1.1. Reljeef 1.2 Kliima 1.3 Vetevõrk 2. RAHVASTIK 3. MAJANDUS 3.1. Põllumajandus 3.2. Tööstus 3.3. Välismajandussidemed KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º...40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna- Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure
Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º…40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna-Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid,
Majandus-Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge.
Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik Peeso ( CLP ) Ajavöönd maailmaaeg 4 Riigihümn Himno Nacional Seadusandlik kogu asub Valparaisos Rahvastiku tihedus 20,7 in./km² Iseseisvus: 18. september 1810 8.1.13 Kristyna Kokk 3 Kaart
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad
Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud Tundlik reostuse suhtes Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit
moreenreljeef, üle 60% kogu künkliku reljeefi alast), järgnevad mõhnastikud (24%) ja keeruka reljeefiga suurvormid (12%). Otepää kõrgustiku kuppelmaastik Kliima • Kliimatiliselt toimib 100-150m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate(novembri lõpust aprilli teise nädalani). • Mikroklimaatilised erinevused muust Eestist ja iseloomulik palju sademeid(üle 700mm/a). Mullastik Taimkate Vetevõrk Pühajärv Loodusressursid Turism Tehvandi spordikeskus Kuutsemäe puhkekeskus Otepää Winterplace Kultuurilugu
Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled Aasta keskmine sedemete hulk 500-600mm Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vetevõrk Väga vaene Hiiumaa jõed Tihu järved Sood Mullastik Kamar- karbonaatmullad ja soostunud mullad Aluspõhja lubjakivid Mullad toitainerikkad, kuid õhukesed Soolakulised rannamullad Rahvastik Eesti üks hõredamini asustatud maakond 2013 aasta seisuga elas 8638 inimest Rahvaarv aina väheneb Bioloogiline mitmekesisus 70% saare pindalast kaetud metsa ja põõsastikega Loo- ja nõmmemetsade rohkus Valitsevaks puuliigiks on mänd , kask ja kuusk Pesitsuspaigaks haruldastele lindudele
300- 500mm/a, sajab talvel. Parasvööde: Suurem osa E-st, talv: -15, suvi 15. 750-1000mm/a suvel. PV jaguneb kaheks: mereline ja mandriline. Lähistroopiline: Lõuna-Hispaania, Krimmi ps. Talv : 10, suvi 30. 400-500mm/a, sajab sügisel ja talvel. Mäestike mõju kliimale: Klv soojus- ja niiskustingimused võivad mäestike piires märgatavalt muutuda. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette ning sunnivad neid kas kõrvalt mööduma või üles tõusma. Vetevõrk: Mäestikujõed on palju suurema languga ning voolavad ka kiiremini, kui tasandikujõed, toituvad peamiselt lume ja liustike sulamisveest. Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid. Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi.
Belgias on mereline parassoe kliima Talv on jahe, jaanuaris 2°C kuni 4°C Suvi on soe, juulis 16°C kuni 18°C Sajab kuni 1000mm aastas, õhuke lumikate Jääkatet ei teki Belgias on väga mitmekesine maastik Põhjamere ääres on 67 km rannikut, millele omakorda järgnevad tasandikud Belgia keskosas on mäestikuline Belgia kagu osas on lehtmetsalisi madalmäestike Belgia kõrgeim koht on Botrange 694m Belgia veestik Belgias on üsna tihe vetevõrk Seal on palju jõgesid Püsivat jääkatet jõgedel ja järvedel ei teki Belgia pikim jõgi on Schelde Belgia taimestik ja loomastik Belgias kasvatatakse peamiselt kartulit Seal on ka seakasvatused Belgia taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme, pöögi ja jalakametsad Suuremad loomad on hirved ja metssead, kuid võib ka kohata nirke ning rebaseid Belgia rahvastik Belgia on väga ühtlaselt asustatud Belgia suurim linn on Brüssel
maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla Kakerdaja raba Epu-Kakerdaja soostikus Mullastik Lõuna- ja lääneosas on madalsoomullad Põhja- ja kirdeosas soomullad
1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.....................................................................................................3 3. RAHVASTIK.................................................................................................4 4.MAJANDUS...................................................................................................5 4.1 Põllumajandus...........................................................................................5 4.2 Tööstus...............................................
Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik
Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega.
Masinatööstus Mäetööstus Ehitusmaterjalitööstus 4. Kuidas loodusvarad ja loodus tingimused mõjutavad Eesti majanduspaigutust? Mõjutanud kolme tootmisala. a) põllumajandust ja selle kaudu toiduainetööstust. b) metsandus ja metsatööstust. c) energeetikat. 5. Nimeta majandusetegevuseks vajalike tootmistegureid. ·Tööjõud. ·Kapital raha, tehnoloogia, oskusteave ·Loodusvarad kliima, mullastik , pinnamood, vetevõrk , maavarad, suured metsavarad, mage vesi, kalavarad. 6. Mis põhjustab Eestis tööpuudust? Kuidas on tööpuudus aastate jooksul muutunud? Majanduslik aktiivsus, haridustase, maailmamajanduse kriis Tööpuudus on hakanud taas suurenema. 2008.aastal oli töötuse määr alla 5%. Nüüd aga 14%. Viimati oli töötuse määr üle 10% aastatel 20002001, 2002.a. sai see juba aga 10% piirile . 7. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. a) materjalimahukad ettevõtted. (nt
Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul. Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, poliitiline süsteem. Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad. Inimtegurid: rahakapital, inimkapital. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid).
keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik. Nõost lõunas, Vastseliina ja Ruusmäe vahel ning kagus kuni Luhamaani valitseb keskmise kõrgusega küngastest ja nõgudest tihedasti liigestatud reljeef. Kõrgustiku lääne- ja edelaosas on eristatav orgudest liigestatud küngastik Trumbipalust Krabini Paganamaal. Siseveed Haanja kõrgustik on väga vaheldusrikka maastikumustriga regioon, mida lisaks rahutule reljeefile iseloomustavad veel tihe vetevõrk, suur metsasus ning väikestest hajaküladest koosnev võrdlemisi ühtlane asulatevõrk. Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Suur osa endistest järvedest on tänaseks kinni kasvanud ning muutunud soodeks. Orujärved on tugevasti liigestatud kaldajoonega, näiteks Kavadi järv Uue-Saalusel, seevastu kõrgustiku servadesse lõikunud orgudes on järved piklikud
ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%. Pandivere Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Jõelähe Jõe algus e. jõelähe võib alata: 1. allikast, 2. järvest, 3. voolata välja soost. Suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta. Jõe osad Ülemjooks 1. suur lang 2. kiire vool Alamjooks 3. toimub uuristav tegevus (erosioon)
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6
majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hul, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India)
1978.a. Jôepere Veskiallikad on kaitse all. Vôtta kaitse alla ja lôpetada reostamine. 1998. a. Jôepere allikad asuvad Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. 1977.a. oli Jôepere môisapark looduskaitse all. Riikliku kaitse all oli Jôeperes 3 kivikalmet ja 2 kultusekivi. Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Jõepere küla Maanteest ida pool asuvad endise Jõepere mõisa hooned ja looduskaitsealune park Eluta loodus ja elus loodus: maastik (maastikurajoon), reljeef, vetevõrk (jõed-järved, kraavid), kooslused (ka Natura 2000), liigid (sh kaitsealused liigid). Kui leiate, et midagi olulist on lisaks eespool mainitule, siis võite lisada. Allikad, allikajärved ja allikasood on väga olulised Natura alad, sest põhjaveest oleneb suurel määral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, viimastest omakorda loomastik. Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Jõepere küla - paisjärv (3ha) - Laomäe oja, 2,2 km (koos lisaharudega)
Alutaguse faunas meenutavad taigat juhuslike tulnukatena registreeritud taigale iseloomulikud liigid: ahm ehk kaljukass, laanenäär ja habekakk. Alutaguse suurtele metsaaladele on iseloomulik ka lendorava esinemine ja karude rohkus. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele. 3 Vetevõrk Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke.
.............................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................................... 4 2. Kiima...........................................................................................................................................5 Tuul Virtsus 1961-1990..................................................................................................................5 3. Vetevõrk..................................................................................................................................6 4. Mullastik................................................................................................................................. 6 5. Taimestik.................................................................................................................................7 6. Loomastik......................................................
Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust. · Eesti suvi lühike, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, (spetsialiseerumine karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne
4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13. Nimeta kõige suurema langusega jõgi, kõige veerohkem jõgi. Piusa jõgi,Narva jõgi. 14
Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavöönd on kõige laiemini levinud loodusvöönd, millega on kaetud enamus Kanadat ja Venemaad. Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe. Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid sega- ja lehtmetsas karmim. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud
*Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 3. Miks on Eestis palju järvi?(2) *Niiske kliima *Pinnamood on hästi liigestatud. 4. Miks on Eestis palju soid?(3) *Sest siin on niiske kliima . *Madal ja tasane ala aeglustab äravoolu. *Lääne- Eestis on pinnakattes vettpidavad setted, mis ei lase sademete veel maa sisse imbuda. 5
nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad
nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad
................................................... 5 1.1 Relieef........................................................................................................................................5 Kõrged mäed............................................................................................................................6 1.2 Kliima........................................................................................................................................ 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate
Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved.................................................................................................................. 7 Jõed..................................................................................................................... 8 Allikad.................................................................................................................. 9
Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsa suuremad jõed on Ob, Jensissei ja Leena. Suuremad järved okasmetsas on Laadoga ja Äänisjärv. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumuse- ja toiteaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitaine vaene leedehorisont ehk niinimetatud
Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad, nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud.
Looduspargi niitudel ning soistel aladel on elupaiga leidnud nõmmelõoke, rukkirääk, põldpüü, jõgi-ritsiklind, sookurg. Loomastik Loomad Selline maastik on soodne elamiseks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Viimasel aastakümnel on täheldatud ka vanades metsades elutseva ilvese ning ojasid, järvi ning vaiksevoolulisi jõgesid asustava kopra arvukuse tõusu. Vetevõrk Looduspargi alal ning lähistelt saab alguse kaks jõge - Väike Emajõgi Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest. Looduspargis on 65 järve ( kõrgustikul 130). Järved on enamasti väikesed ning madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m sügavune Peitlemäe (ehk Kõlli) järv- kollakaspruuni veega vaikne metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult. Kooslused Metsad
soostumisel kolletena. Kuresoo arengut on oluliselt mõjutanud teda piiravad tugeva uleujutusega jõed: Navesti, Halliste ja Lemmijõgi. Raba on keeruka vetevõrguga laam, mis koosneb 10 enamasti lagedast osalaamast. Need on Lääne-Eesti soodele iseloomuliku lameda platoo ja järskude nõlvadega ning paiguti on üksteisest eraldatud raskesti läbitavate märedega. Taimkattelt läheneb aga Kuresoo Ida-Eesti tüüpi rabadele, sest kohati on siin rohkesti puisraba ning puislaukraba. Vetevõrk moodustub sadadest laugastest ning lasundisisestest ja pinnale ulatuvatest veesoontest. Idaosas, rabasaarte lähedal leidub kesksuvel kuivi, kevadel vett ärajuhtivaid rabalehtreid. Ainulaadne on raba lõunaservas vastu Lemmjõge paiknev metsaga kaetud järsk rabanõlv e rabarinnak, kus raba pind kerkib 50-100 m lõigul 6-8 m võrra. Kuresoo põhjaosas paikneb soost kolmest küljest ümbritsetud varemalt asustatud
Suvekuudel on peegeldumisvõime üldiselt väiksem, kui talvel. Seda põhjustab talvine lumi ja jää. Jaanuarikuune albeedo on umbes 60-70%, märtsis jääb 40-50% vahele; sügisel septembri- ja oktoobrikuus on albeedo umbes 35-40%. Albeedo Telemarkis on aastaringselt väga kõrge, kuna maakonna pinnast on umbes 65% mäed ja järved. Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega. (http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html ) Vetevõrk: Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien'i jõgi. Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark'i kanal, mida on kutsutud ka kaheksandaks maailmaimeks. See on 105 km pikkune kanal, millel on tihe laevaliiklus. Kanal ulatub Skien'i linnast kuni muistse Dalen'i linnani. Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega. Joonis 3
20. Mida näitab jõe lang? Aga langus? V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. (Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse suhe). Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. 21. Miks on Eestis loodud palju tehisjärvI? V: 22. Nimeta Eesti tähtsamaid kalapüügijärvi. V:Pühajärv, peipsi, võrtsjärv. 23. Mille poolest erinevad Põhja-Euroopa ja Ida-Euroopa lauskmaa vetevõrk? V:Põhja-Euroopa alasid iseloomustavad igilumi, jääkilbid ja liustikud. Siseveekogud on valitsevate madala temperatuuri tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse. Suveks tekivad jöökipide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja –järved. Ida- Euroopas on arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid, mis läbivad oma teel väga erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid. Lauskmaa järved on enamasti koondunud järvestikeks
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
talispordi otstarbel. Otepää ja suuremate mägede läheduses on talvel palju murdmaasuusaradasid, suvel on seal tervisespordi- ja jalgrattarajad ning korraldatakse matku. Mäenõlvadele on rajatud suusahüppemägesid, mäesuusa ja lumelauaradasid, kelgu ja tuubimägesid. Samuti on rajatud radasid mootorsaanidele, mida suvel kasutatakse ATV radadena. Maavaradest kasutatakse liiva ja kruusa ehitusmaterjalina. Kõrgustikku isloomustab tihe vetevõrk ning põhjavett kasutatakse joogiveena. Otepää kõrgustiku põhjavee kättesaadavus võib kohati halb olla. Kuid selle eest on vesi hästi kaitstud ja reostusoht on väga väike (Metsur 2014). Otepää põhjavett tuleb puhastada kuna see on rauarikas (AS Otepää Veevõrk. Ettevõttest, 2015). 13 Peaaegu pool Otepää kõrgustiku alast on metsa all. Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015).
......................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima...............................................................................................................................lk 4 1.3 Vetevõrk...........................................................................................................................lk 4 2. RAHVASTIK....................................................................................................................lk 5 3. MAJANDUS......................................................................................................................lk 6 3.1 Põllumajandus.......................................................................................
1. Loodus 1.1 Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed: Tajo 1010 km Ebro 928 km Guadiana 820 km Guadalquivir 680 km 1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa
1. Loodus 1.1 Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima. 1.2 Vetevõrk Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed: Tajo 1010 km Ebro 928 km Guadiana 820 km Guadalquivir 680 km 1.3 Reljeef Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa
sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Üldise pildi annavad meile jällegi kliimadiagrammid: Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 - 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Okasmetsades kasvavad taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade
majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane (Sierra Leone) Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale. b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive (Nigeeria) Euroopas 18.saj
annaabi.ee 
