INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND
Arvutitehnika instituut
Kodune töö 2 aines ,,Programmeerimine I"
Variant 3
Eesnimi Perekonnanimi
000000IASB
IASB00/00
Tallinn 2011
Ülesanne 2
Massiivid
Variant 3
Koostage algoritm ja sellele ühiselt vastav programm, mille abil:
1.klaviatuurilt sisestatakse tekstirida S(kuni 25 sümbolit) ja sümbolid c1 ja c2;
2.moodustatakse tekstrida T ,rea S sümbolitest, alates esimesest sümbolist c1 viimase sümbolini
c2;
3.kuvatakse (väljastatakse ekraanile) rida T ja tema pikkus l.
Programmikood
#include
töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. l Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast Ekraani regulatsioon l Kuvar tuleks asetada sellisesse kaugusesse, et näed väiksematki märki vaevata; üldiselt loetakse heaks kauguseks 50-80cm; l Reguleeri ekraani kõrgust silmade tasapinnaga võrreldes: soovitav on, et ülemine tekstirida paikneb vähemalt 10-15 cm allpool silmade tasapinda, nii on ka kaelale väiksem koormus; kui suurtel kuvaritel on alusjalg, siis kuvari tasapind on allpool klaviatuuri tasapinda; l Eakatele või nägemishäiretega töötajatele võivad eelpool öeldu kohta olla erinevad vajadused; näiteks juhul kui kasutatakse kombineeritud prille, siis on soovitav lasta ekraan veel allapoole, 20-30 cm silmade kõrgusele, ja kasutada kaugusena 50-60cm;
4. Crtl ja Enter on ,,leheküljepiir" viib järgmisele lehele. insert lindil on ka valik ,,blank page" 5. Paragraphi aknas => ,,justified" rööpne joondus. Indendation taane. special taane : ,,first line" normaallaadile anda 1 cm(taandrida). Ja siis ei taha enam siis see võtab selle ära. ,, hanging" et siis taandrida tagurpidi tekst hakkab kohe ja ülejäänud taandreana. 6. Spacing Line spacing reasamm kui palju tekstirida koos talle järgneva tekstivahega kokku annab. 7. Kui lehe alguses /lõpus on üksikud silbid/sõnad siis need lesed ja orvud paragraphi modifier aknas teisel lehel on ,, widow/orphan control" see hoiab ära nende sinna jäämise. 8. ,,keep lines together" hea pealkirjade puhul mis mitu rida. 9. ,,page break before" omadus lõikudel, mis ütleb et kui ta tuleb siis hakkab ta kohe uuel lehel!!! Uus laad - - shading - max 25% värvitooni kuigi parem on veel 12%
Tüüpiline regilaul on ühehäälne (nt Setumaal on levinenud eelkõige mitmehäälne laulmine). Regiviisi toon, hääl, laulust saadav mõnu on tagasihoidlik ning järgib alati kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist. Regilaule esitati tavaliselt eeslaulja (laulik) ja kooriga, kus kõigepealt laulis eeslaulja üksinda värsirea ja koor ühines eeslauljaga tavaliselt rea lõpus ja kordas tekstirida. Esineb ka laululiike, mida esitas rühm ilma eeslauljata (mardi- ja kadrialulud) ja üksikisik (karajselaulud, hällilaulud, loitsulaadsed laulud). Enamasti lauldi kõnelemisega samal häälekõrgusel või veidi kõrgemalt. Sobiva kõrguse või valida oma häälejärgi. Kuigi Eestis oli ülekaalus naiste laul, oli ka meestel rohkesti lauluvõimalusi nt mardisandiks käies ja Pärnumaalt on teada mehi, kes esinesid pulmalaulikutena
aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel)
paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel. Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Odavamad üheksast nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. 6 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)
Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu või kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti. Jaotise esimest lõiku alustatakse taandeta, kõiki teisi lõike taandega. Omaette real asuvad näited või näiteplokid on taandega. Lõigud võib eraldada ka tühja reaga. Sel juhul taanet lõigu alguses ei ole. Lõigu pikkus peaks olema vähemalt neli tekstirida. Ühe- ja kaherealised lõigud ei ole soovitatavad. Teksti paigutatakse joonised, skeemid, tabelid, pildid, fotod jms juhul, kui neil on teksti seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata. Teksti paigutatavad joonised, skeemid jm tuleb eraldi numereerida (nt Tabel 1). Joonistel ja tabelitel peab olema pealkiri
Lisaks võid ju ka korraga mitut otsingutingimust kasutada. o Kui oled Kriteeriumid nupule vajutanud, siis asendub see tekstiga. Nüüd sellel nupul klõpsates saad kriteeriumid välja lülitada ja andmevormi jälle tagasi. Paberi seadmine Päised ja jalused See peatükk on hea sissejuhatus printimise tutvustamisele. Ilmnevad ju päised ja jalused just prinditud paberil. Töölehel neid üldsegi näha ei ole. Päis on iga lehe ülaserva prinditav tekstirida, jalus aga alaserva prinditav tekstirida. See info hakkab korduma lehelt lehele. Kirjutasin päise/jaluse jutu ainult päise näitel. Jalusega toimub kõik täpselt samamoodi. Ja veel: igal töölehel saab olla vaid üks päis ja/või jalus! Päise saamiseks ei pea kursorit kuhugi konkreetsesse lahtrisse viima. Päis on olemuselt paljuski selline ettekujutluslik st. ta tuleb ainult printides. Sina saad programmile õpetada, millise päise programm printimisel peab tegema.
aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi- tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab 27 prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis
[Color/Elev/LAyer/LType/ltScale/LWeight/Thickness]: Valikutega C, E, LA, LT, S, LW ja T saab muuta vastavalt värvust, algnivood (Z-koordinaa- ti), kihil paiknemist, joonetüüpi, joonetüübi mastaabitegurit, joonekaalu ja paksust (Z-telje suunas). Käsk CHPROP pakub samad võimalused, mis käsu CHANGE valik Properties. Kui teksti korral on tarvilik muuta ainult teksti sisu, muid parameetreid aga mitte, siis on kõige kiiremini sooritatav see käsuga DDEDIT (järjestikku saab muuta ka mitut tekstirida). 37 On olemas veel üks mugav modifitseerimiskäsk. Käsuga `MATCHPROP (alternatiivse nimetusega `PAINTER) saab ühe objekti omadusi kopeerida teis(t)ele objekti(de)le. Käivita- misel tuleb esmalt valida lähteobjekt, mille omadusi kopeeritakse. Nüüd ilmutatakse viip Select destination object(s) or [Settings]: Sihtobjekti(de) valimise järel toimubki omaduste kopeerimine. Tehes aga valiku Settings (tähe S
txt", FileMode.Append, FileAccess.Write); StreamWriter valja = new StreamWriter(f); valja.WriteLine("Siim"); valja.WriteLine("Sass"); valja.Close(); } 27 } Lugemine Faili lugemisel on vood teistpidi. Create ja Write asemel on Open ja Read. Ning StreamWriteri asemel StreamReader. Voost tuleva iga ReadLine tulemusena antakse üks tekstirida failist. Kui faili andmed lõppesid, saabub ReadLine käsu tulemusena tühiväärtus null. Selle järgi saab programmeerija otsustada, et fail sai läbi. Tahtes faili keerukamalt töödelda - üksikute tähtede poole pöörduda või tervikuna ette võtta - selleks tuleb juba failiga seotud õpetusi ise lähemalt uurida. using System; using System.IO; class Faililugemine{ public static void Main(string[] arg){ FileStream f = new FileStream("inimesed.txt",
prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule 32 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
kehvema trükikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värvitrükki pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel)
Kui esimese lause esimest stringi andmete hulgast ei leita, võetakse täitmiseks järgmine lause. Kui mõni lausetest õnnestub täita, siis alustatakse jälle programmi esimesest lausest. Programmi töö lõppeb siis, kui ei õnnestu täita enam ühtegi lauset. Programmeerimise algkursus 19 - 89 Toon ühe näite: 4. Sisendtekst: appi-appi! 5. 6. Programm:( -, O )( appi, S) 7. 8. Tekstirida töö ajal: 9. 10. [alguses] appi-appi! 11. 12. [1] appiOappi! <- töötas 1. lause 13. 14. [2] SOappi! <- töötas 2. lause 15. 16. [3] SOS! <- töötas 2. lause 17. 18. [lõpp] SOS! 19. 20. Tulemus: SOS! 21. 22. Ja nüüd ülesanne:
valja.WriteLine("Sass"); valja.Close(); } } Ka lisamiseks on lühimoodus olemas: klassi File käsklus appendAllText using System; using System.IO; class Faililisamine2{ public static void Main(String[] arg){ File.AppendAllText("tervitus.txt", "nkuku"); } } Lugemine Faili lugemisel on vood teistpidi. Create ja Write asemel on Open ja Read. Ning StreamWriteri asemel StreamReader. Voost tuleva iga ReadLine tulemusena antakse üks tekstirida failist. Kui faili andmed lõppesid, saabub ReadLine käsu tulemusena tühiväärtus null. Selle järgi saab programmeerija otsustada, et fail sai läbi. using System; using System.IO; class Faililugemine{ public static void Main(string[] arg){ FileStream f = new FileStream("inimesed.txt", FileMode.Open, FileAccess.Read); StreamReader sisse=new StreamReader(f); string rida=sisse.ReadLine(); while(rida
Objektiks loeb programm AutoCAD tema poolt joonestatud suurimat üksikosade kooslust, mis on valitav ühekordsel valikuga põhimõttel “punkt joonel” . Nii on objektiks iga sirglõik murdjoonest, mis on joonestatud käsuga LINE, ka on objektiks ringjoon – käsuga CIRCLE, ringi kaar – käsuga ARC, ellips – käsuga ELLIPSE (kuigi liitjooneline ellips koosneb 16 ringikaare jupist), üksik täht, tekstirida jne. Objekt võib koosneda ka mitmest üksikosast – näiteks käsuga PLINE joonestatud joon võib koosneda sadadest sirglõikudest ja ringikaare juppidest, kuna hulknurgal – POLYGON – võib olla kuni 1024 üksikut serva. Käsuga DTEXT kirjutatud tekst koosneb paljudest tähtedest, kusjuures iga täht koosneb omakorda paljudest sirglõigukestest. Käsuga BLOCK saab koondada paljusid üksikobjekte – jooni, tähti jne. – üheks objektiks, mida nimetetakse plokiks
txt", FileMode.Append, FileAccess.Write); StreamWriter valja = new StreamWriter(f); valja.WriteLine("Siim"); valja.WriteLine("Sass"); valja.Close(); } } Lugemine Faili lugemisel on vood teistpidi. Create ja Write asemel on Open ja Read. Ning StreamWriteri asemel StreamReader. Voost tuleva iga ReadLine tulemusena antakse üks tekstirida failist. Kui faili andmed lõppesid, saabub ReadLine käsu tulemusena tühiväärtus null. Selle järgi saab programmeerija otsustada, et fail sai läbi. Tahtes faili keerukamalt töödelda - üksikute tähtede poole pöörduda või tervikuna ette võtta - selleks tuleb juba failiga seotud õpetusi ise lähemalt uurida. using System; using System.IO; class Faililugemine{ public static void Main(string[] arg){ FileStream f = new FileStream("inimesed.txt",
annaabi.ee 
