LABORATOORNE TÖÖ nr. 5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud Indikaatori Siire w
Elektri avastamine William Gilbert Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "''De magnete''" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "''electricus''", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga. Need
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0
Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3
ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastset keha saab suruda, venitada või väänata ning selle kuju taastub. Deformatsioon(keha kuju muutmine) on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks* nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu. Moodustub osakestevahelisest jõust. Dünamomeetriga mõõtes kasutatakse vedrus tekkivat elastusjõudu. Rõhk* - jõud, füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Valem: rõhk=jõud:pindala. Jõu mõju keha pinnale oleneb kehade kokkupinna suurusest. Rõhuühik on 1Pa. 1Pa=1N:1ruutmeeter. Mida
Eneseinduktiivsus- on nähtus kus voolutugevuse muutumine vooluringis toob kaasa seal samas vooluringis induktsioonivoolu tekkimise. Kehtib Henry seadus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. Eei=-L dI/dt Eei- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud(V), L- induktiivsus(H), di/dt- voolutugevuse muutumise kiirus(A/S), dI-voolutugevuse muut, dt-ajavahemik. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivoolu ahelas tekkivat elektromotoorjõudu, kui voolutugevuse muutumise kiirus on 1A/sek. Induktiivsus on eriti suur keerdus vooluahelate korral, seetõttu iseloomustatakse indektiivsusega traat poole. Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis.Q=B-*S- =Bscos2 Vektorite skalaar korrutis on nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise koosseisu korrutis Pinnavektor antud tasapinna pinna vektor on vektor, mille pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga
11a.klass Alternatiivkütuste tootmine on Eestis üha enam päevakorrale tõusmas. Teadlased tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist. Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama
tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku.
tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli. Osavõngetest tekkivad helid (OSAHELID) aga lisavad helile "värvi ja mahlakust". Mida rohkem osavõngetest tekkinud osahelisid, seda kaunim kõla. Ilma osavõngeteta võnkumist nimetatakse SIINUSVÕNKUMISEKS , sellest tekkivat heli SIINUSHELIKS. Iseloomulik sellele on terav, psüühiliselt halvastitalutav kõla (näit.telefonitorust kostev toon). Looduses ei esine siinusvõnkumist!
1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl 4
Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt. Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eriti suur düsproosiumi, euroopiumi, lantaani, neodüümi, praseodüümi, terbiumi ja ütriumi nappus. Roheliste europarlamendi fraktsiooni koostatud analüüs soovitab senisest suuremat tähelepanu pöörata nende metallide taaskasutusele.
Staatilise elektri vältimiseks tuleks see maandada või kasutada materjale, mis selle eest kaitseks. Paljudes elektroonikaga tegelevates ettevõtetes kasutatakse staatilise elektri maandamiseks näiteks spetsiaalseid jalanõusid, käevõru või muid elektrit juhtivaid esemeid. Staatilise elektri tekke vältimiseks kasutatakse ka spetsiaalset riietust, mis ei juhi hästi elektrit. Elektroonikaga tegeledes võiks ka selle jaoks loodud töö laud olla, et tekkivat voolu madaldada. On ka muid masinaid staatilise elektri maandamiseks.
krundile 2-3 seemne kaupa 1-2 cm sügavusele Mulla temp ei tohi olla alla +12 kraadi Väikesekasvuliste taimede istutusvahe jääb 20-30 cm, ridade vahe 60-90 cm Optimaalne idanemise temp on 20 kraadi Idanemise aeg 14-20 päeva + Milleks kasutatakse? Kastoorõli Meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses Määrdeõlina, hüdroõlide ja mõnede õlivärvide koostisosana Seemnete pressimisel tekkivat jääki e seemnekooki söödetakse kariloomadele
............................................................................................................................................................... 3. Pimedatel ei esine REM-und. ............................................................................................................ ................................................................................................................................................................ 4. Narkolepsiaks nimetatakse une ajal tekkivat hingamiskatkestust. .................................................... ................................................................................................................................................................ 5. Unenägusid nähakse enamasti kerge une staadiumis. ....................................................................... ..........................................................................................................................................
Neid tasandeid nimetatakse kahetahulise nurga tahkudeks. Nende tasandite lõikesirget nimetatakse kahetahulise sirge servaks. Kahetahulist nurka mõõdab tema joonnurk. Joonnurk saadakse, kui kahetahulist nurka lõigatakse tasandiga, mis on nurga servaga risti. Joonnurga saame ka siis, kui nurga serval valitud punktist tõmbame mõlemale tahuleservaga ristuvad sirged. Kahe lõikuva tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse nende tasandite lõikumisel tekkivat väiksemat nurka. Kui tasandid on paralleelsed, siis tasanditevaheline nurk on 0o. Mitmetahuline nurk Kolme ühes punktis lõikuvat tasandit eraldavad ruumis kolmetahulised nurgad. Lõikuvate tasandite ühine punkt on kolmetahuliste nurkade tipp. Kui ühte punkti läbivate tasandite arv on 4, 5 ja 6...n, siis tekivad vastavalt nelja-, viie-, kuue-,...n-tahulised nurgad. Kõiki neid koos nimetatakse mitmetahulisteks nurkadeks.
tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER. Võnkumapandud keel võngub nii tervikuna kui OSADE KAUPA. Osade võnkumisel tekivad hoopis uued helikõrgused, aga neid kõrv ei kuule. Inimkõrv kuuleb täisvõnkest tekkivat heli. Osavõngetest tekkivad helid (OSAHELID) aga lisavad helile “värvi ja mahlakust”. Mida rohkem osavõngetest tekkinud osahelisid, seda kaunim kõla. Ilma osavõngeteta võnkumist nimetatakse SIINUSVÕNKUMISEKS , sellest tekkivat heli SIINUSHELIKS. Iseloomulik sellele on terav, psüühiliselt halvastitalutav kõla (näit.telefonitorust kostev toon). Looduses ei esine siinusvõnkumist! TÄHELEPANU!!
• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon.
Laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Laengukandjate suunatud liikumist nimetatakse elektrivooluks. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Coulomb'i seadus laetud kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehadevahekaugusega. Magnetväljaks nimetatakse laetud osakeste liikumisel tekkivat jõuvälja. Elektrivool on aga laengukandjate suunatud liikumine. Seega tekib laengukandjate suunatud liikumise tulemusena magnetväli. Püsimagnet on olemuslikult magnetvälja omav keha. põhjapooluseks ja lõunapooluseks. magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.
sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks: IgE vahendatud allergia (orgaaniliste tolmude poolt põhjustatud allergiline nohu, astma või proteiinide poolt põhjustatud urtikaaria ehk nõgestõbi. Kas allergiasse võib ka surra? Ootamatult tekkivat allergilist reaktsiooni nimetatakse anafülaktiliseks sokiks, mille puhul kiire ja asjatundliku abi puudumine võib põhjustada inimese surma. Anafülaktiline sokk on kiiresti väljakujunev allergiline ülitundlikkus, mille sümptomiks võib näiteks olla tugev vererõhu langus südametegevuse puudulikkusest. Kuidas allergiat diagnoosida? Diagnoosimisel on väga oluline anamnees: töötaja täpne küsitlemine, kaebusi
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades
hoida ning seda ka kasutada. Kui arvuti taga töötatakse päevas näiteks kaheksa tundi, aitab klaviatuurile asetatud kaitse ülejäänud 16 tundi eemale hoida tolmu ja muud prahti. Trükkima asudes võiks katte eemaldada, muidu osutub tähtede trükkimine liiga raskeks. Klaviatuuri klahve pole mõtet õlitada, sellest nad paremini tööle ei hakka. RANDMEPADI KLAVIATUURILE, HIIRELE. Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes. Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks. Dokumendihoidja hõlbustab teksti sisestamist. Vähendab ebasoovitavaid liigutusi kaelast. Aseta kuvariga kohakuti ja sellise nurga all, et tekst oleks koheselt jälgitav. Standartveerised, kiri 14 p Paralleeljoondus Tekita 5 lõiku 6 p vahega Lisa vesipilt
Kus k = 1, 2, ..., Suurust k nimetatakse vastava interferentsimaksimumi või miinimumi järguks. Tasaparalleelse ja homogeense plaadi puhul muutub käiguvahe ainult valguse langemisnurga muutudes. Kui valgustada plaati hajuva momokromaatse valguslainega, siis tekib kõigis nendes punktides, kuhu plaadilt sama nurga all peegeldunud valguslained jõuavad, ühesugune interferentsiolukord. Kõik need valguskiired moodustavad plaadi pinnaga sama kaldenurga. Seepärast nimetatakse nii tekkivat interferentsipilti samakaldeinterferentsipildiks. Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud interferentsipilte vaatamata nende kujule samakalderibadeks. Hästi jälgitava interferentsipildi saamiseks tuleb kasutada punktvalgusallikat. Suuremõõtmelise valguallika korral langeva vaatluspunkti mitmesugust kallet omavad lained ning mitme interferentsipildi liitumisel jälgitava pildi teravus väheneb. Töö käik
..... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verevarustuse häireid südamelihase infarkti südamekambrite ülekoormust ja suurenemist südamelöögi sagedust Kes vajab EKG ? Valu rinnus Väsimus ja nõrkus Probleemne hingamine Ebaühtlane südamerütm Kuidas tehakse? Patsient lamab Jalgadele ja kätele ning rindkerele kinnitatakse elektroodid Teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust. Aparaat kirjutab üles südame töö kõveratena. Hea teada ! EKG on ohutu. Ei anna elektrilisi laenguid nt: lööke Võib tekkida lööve kohtadele kus asetati elektroodid. Lööve kaob ilma ravita. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrokardiogramm http://www.americanheart.org/presenter.jhtml? http://www.webmd.com/heart-disease/electroc Täname kuulamast !
Õhu kvaliteedi halvenemise põhjused · Autode heitgaasid · Vabrikud · Katlamajade suits · Sünteetilised värvid või lehkavad kattematerjalid · Suitsetamine · Aerosoolid · Müra · Kemikaalid · Osoonikihti lõhuvad kõrgel lendavad lennukid Ka müra võib olla saastaja · Palju müra on tööstusettevõtetes. · Müra püütakse vähendada. · Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklappid. · Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutiga. · Autode müra leviku vähendamiseks kiirteedelt elumajadeni, on teede ääres püstitavad müratõkkeid. · Pika tugeva müra keskkonnas viibinud või liiga valjut muusikat kuulanud inimene võib mõne aja jooksul kurdistuda. Tagajärjed · Happesademed muudavad elutingimusi mullas ja vees · Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) · Taimed muutuvad mitmesugustele haigustele
tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiiniga, tekib mrgine hend, mis takistab hapniku kandumist organismi. ESMAABI vrske hk, ngu ja rind klmaks, nuuskpiiritust, kange tee. SSIHAPPEGAAS tekib ktuse tielikult pletamisel. tekib krimisel, kdunemisel, vlja hingamisel. vrvuseta, lhnata, nrga hapuka maitsega. vees lahustub hsti. ei ple ega toeta plemist. kasutatakse gaseeritud joogid, kuiv j. KASVUHOONEEFEKT taimed ei jua tekkivat CO2 tielikult siduda. seetttu CO2 sisaldus suureneb. see takistab maale tekkinud soojuskiirguse eraldumist maailmaruumi. KALTSIUMKARBONAAT lubjakivi, marmor, kriit, peakivi. kasutatakse ehituses. NAATRIUMKARBONAAT sooda. kasutatakse klaasitstuses, seebitstuses. NAATRIUMVESINIKKARBONAAT sgisooda. kasutatakse meditsiinis, toiduainetetstuses. KAALIUMKARBONAAT potas. kasutatakse kpsetuspulbris, klaasitstuses. KARBONAATIOONI TESTAMINE uuritavale ainele lisatatakse hapet
3. Maa külgetõmbejõud 4. Raskusjõuks nimetatakse maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonjõudu. 5. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. 6. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. 7. Deformatisooniks nimetatakse keha kuju muutumist. 8. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. 9. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga enamasti 10 ja m=massiga 13.Hõõrdejõud oleneb keha pinnast ja keha massist. 14.Hõõrdejõud on vastassuunaline elastsusjõule. 15
väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi (puuvill, lina, kanep, leegist Kergsüttiv põlemise Hajuv tuhk sisal, kookos)
matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles teoses lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises e. vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis
seal muudab lubjakivi happed kahjututeks ühenditeks. Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist Inimene põhjustab oma tegevusega Maa kliima soojenemist. Hoonete kütmiseks, tööstuses, autodes ja teistes kohtades kasutatakse peamiselt fossiilseid kütuseid, mis sisaldavad palju süsinikku. Nende põlemisel eraldub keskkonda palju süsihappegaasi. Lisaks sellele satub atmosfääri veel loomakasvatuses ja prügimägedel tekkivat metaani, külmutusseadmete kasutatavaid freoone ning põllumajanduses väetistega liialdamise tõttu lämmastikoksiide. Need gaasid, veeaur ja tolm takistavad soojuse hajumist atmosfäärist välja. Kui neid gaase on atmosfääris liiga palju tekivad keskkonnaprobleemid: · Suureneb kasvuhooneefekt ( maapinnalähedase õhukihi temperatuur tõuseb ja seoses sellega kiireneb vee aurumine veekogudest ) Ka veeaur takistab soojuse atmosfäärist välja kiirgumist.
Veel kasutatakse seda ka meditsiinis kergemate haavade raviks. Divesinikdioksiidi tuntakse ka vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Seda kasutatakse ka insektitsiidina. Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki
mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Opt.tug-D=1/f (m) Tih.-(roo)=m/v Kiir.-v=s*t k.kiir.-Sk/Tk ras.jõud-f=m(kg)*m (g=9.8N,kg) ringj
Kirjelda mis on impulss. Lisaks too impulsi arvutamise valem koos mõõtühikuga Impulss on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Valem on p=m*v ja ühik kg*m/s Too impulsi jäävuse kohta mõni näide igapäevaelust Kui astud kinnitamata paadilt kaldale, püssi tagasilöök laskmisel Millist nähtust nimetatakse deformatsiooniks. Elastne. Plastne Deformatsiooniks nimetatakse deformeerumise tagajärjel tekkivat kuju muutust. Elastne deformatsioon on kui keha pärast deformeeriva mõju lõppu taastab oma esialgse kuju täielikult või osaliselt. Plastne on kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju. Võrdle rasket massi ja inertset massi omavahel Need on arvuliselt võrdsed ja olemuselt erinevad. Mis on hõõrdejõud ja selle arvutamise valem Hõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Valem on F= mg
Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole.
väljapoole. 5. Millist ülesannet täidab kopsu ümbritsev kopsukelme? 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 26.nov Tuuli Varik Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. 6. Nimeta 3 põhjust, miks hingamiselundid tähtsad? - Annavad kehale O2 Aitavad hingata Aitavad kehast välja saada CO2 7. Nimeta hormoonide 3 põhiomadust! väga aktiivsed, st. Neid kulub väga väikeses koguses iga hormoon mõjutab kindlat keha piirkonda, st. On kindel ülesanne* igal hormoonil on erinev toimeaeg 8. Näita joonisel sisenõrenäärmeid! 9
Korvpall Korvpall on spordiala, mida tavaliselt mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall vastase korvi ja takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi visatud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõppedes võidab rohkem punkte kogunud võistkond. Korvpalli leiutas 1891. aastal USA kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja J.Naismith. 1892. aastal peeti USA's ka esimene ametlik võistlus. USA'st levis korvpall sportmänguna Aasiasse ning hiljem ka Euroopasse, LõunaAmeerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest viis on korraga platsil. Teised mängijad on vahetamiseks. Mängu alustatakse keskelt hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte omav võistkond, aga püüab pallig...
juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda
Keha massi mõõdetakse kaaludega. Keha massi mõõtmine põhineb Maa ja keha külgetõmbumise nähtusel. Kui Maa tõmbab kahte keha enda poole ühesuguse tugevusega, siis on nende massid võrdsed. Raskusjõud Raskusjõudu nimetatakse ka Maa külgetõmbejõuks ehk gravitatsioonijõuks. Raskusjõu tõttu kukuvad kõik kehad maapinnale. Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Kehale massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Kui peale deformatsiooni keha algne kuju taastub, on deformatsioon elastne. Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne. Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt
Selles seotakse CO2 ja vesinikuallikaks on NADPH2. Moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid, mille ühinemisel saadakse glükoos. Pimedusstaadiumi ja glükoosi moodustumise reaktsioonide summaarne võrrand: 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18ATP 18ADP + 18pi Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks, mistõttu on fotosüntees oluline kõigile organismidele. Fotosünteesis tekkivat glükoosi kasutavad energiallikana aga nii heterotroofsed kui ka autotroofsed organismid. Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesil eralduv hapnik on oluline ka seepärast, et atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks, mis kaitseb Maal elavaid organisme ülemääraste kiirguste eest. Seega saab väita, et biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessita
2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu? Seda väljendab Hooke´i seadus- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl . 4
o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Veel tuumapomme o Termotuumapommid(vesinikupommid)- pommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. o Neutronpommid- tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. o Tuumarelvad- tehakse võimsaks termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil
*VALGUSE PEEGELDUMINE *Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. *Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. *VALGUSE MURDUMINE *VALGUSALLIKAD *OPTOELEKTROONIKA *VALGUSE KASUTAMISE RAKENDUSALAD *Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. *FOTOEFEKT Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale . omase lävisageduse Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega *KUIDAS? Fotoefekti uurides jõudis Aleksandr Stoletov :järeldusteni 1. Elektronide voo tugevus on võrdeline metallile langeva valgusvooga. 2
Füüsika kordamine. 1. Magnetväljaks nimetatakse laetud osakeste liikumisel tekkivat jõuvälja. 2. Püsimagnet on olemuslik magnetvälja omav keha. Püsimagnetil on põhja –ja lõunapoolus(tähistatakse N ja S). 3. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. 4. Ampere’i seadus käsitleb jõudusid elektrivoolu ja magnetvälja vahel. A) ühesuunalised voolud tõmbuvad B) vastassuunalised voolud tõukuvad C)Voolujuhtmete vahel mõjuv jõud on maksimaalne kui need juhtmed on
Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste: rohkem vajub=enrgiakulu suurem *libedus: libedab=rohkem. Mis põhimõttel on võimalik määrata õlavarre kakspealihases tekkivat tõmbejõudu Fm käe hoidmisel näidatud asendis? Millest sõltub Fm väärtus? Mf=Mp. Fm väärtus sõltub *luukangide pikkusest *jõuõla nurgast *raskuskestmest
Fotoefekt 1 Mis on fotoefekt? Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
ESIMESENA OLI SEE KASVATATUD LÄÄNE SUDAANIS, KUST SEE LEVIS INDIASSE, EGIPTUS. 700 A. PKR KASVATATI HIINAS JA OLI SELLE PERIOODI ESIMENE PUUVILL. MILLEKS PUUVILLA KASUTATAKSE? Puuvilla kasutatakse mitmete tekstiiltoodete tegemiseks. Nendeks on näiteks frotee käterätid ja hommikumantlid, teksariie, batist, triiksärgid. Sokid, aluspesu ja kõik tsärgid on valmistatud puuvillast. Samuti on ka voodilinad valmistatud puuvillast. Puuvillase kanga töötlemisel tekkivat ülejääki, mis muidu teiste kangaste puhul ära visatakse, saab kasutada uue kanga tegemisel LISAKS TEKSTIILITÖÖSTUSELE, KASUTATAKSE PUUVILLA kalavõrkudes kohvifiltrites telkides lõhkeainete valmistamises (vt nitrotselluloos) puuvilla paberis ja raamatuköitmises esimene Hiina paber valmistati puuvillasest kiust. samuti olid kunagi ka tuletõrjevoolikud valmistatud puuvillast. MILLINE NÄEB VÄLJA TÖÖDELDUD PUUVILL ? AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Kondensaatori energia w=Curuut/2 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on
1. kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg 2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Kuigi ÜRO töögruppides töö ja diskussioonid hoogsalt käivad ning pingelisemad arutelud seisavad järgmisel kahel aastal ees, siis näib praegu tekkivat üha laialdasem konsensus, et 2000. aastal pigem patroneerival moel ja mittekaasavalt kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat. Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt. Juurde veel üks kujutluspilt just iseseisvuse saanud Lõuna-Sudaanist, kus valitsus peab peale aastakümneid kestnud sõjalist konflikti üles ehitama riigi. Elanikud on konfliktist
Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata Bioetanoli peamiseks alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad
energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus
kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nende kõikide jõudude koosmõjust ehk resultantjõust ( tulemusjõud). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjub alusele. Keha kuju muutumisel (deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hõõrdejõud - liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust ja pindade omadusdest. Tahkete pindade liikumisel: liuge, veere ja seisuhõõrdejõud Elastsusjõud - keha kuju ja mõõtmete muutmisel tekkiv jõud. Tekib keha kuju või ruumala muutmisel Püüab taastada keha endist kuju ja ruumala