Mis on haruldased muldmetallid? (0)

Sarnased õppematerjalid

34

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad ­ taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud ­ kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

küttimisele. Sellegipoolest teatakse veel väga vähe metsaliikide tegelikust liigirikkusest. Arvatakse, et Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi. Praeguseks on kindlaks tehtud on üle 8000 liigi imetajaid, linde, selgrootuid, soontaimi, krüptogaame ja seeni (7). Metsas elavad ja kasvavad liigid moodustavad 30,4% (401 liiki) 1314-st ohustatud liigist Eestis (4). Umbes 600 liiki peetakse haruldaseks ja/või ohustatuks laiemas mõttes: enam kui 200 neist on haruldased ja ohutatud ka Euroopas. See võrdlemisi suur hulk rahvusvaheliselt haruldasi ja ohustatud liike (võrreldes maa suurusega) tuleneb peamiselt madalast majandusintensiivsusest. Igal aastal leitakse "kogemata" ja registreeritakse mitmeid uusi liike. 2000. aastate alguses töötati välja indikaatorite süsteem ning viidi läbi üleriigiline inventuur metsa vääriselupaikade tuvastamiseks, s.t inventeeriti selliseid metsaalasid, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suur

Metsaressurss ja -klaster

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

2011. aastal kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 25% võrreldes eelneva aastaga. Kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht oli 14,8 miljardit eurot, millest kaupade eksport eraldi oli 12 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste eksport jooksevhindades moodustas 2011. aastal 92,7% SKP-st. 2010. aastal oli vastav näitaja 79,4%. Enim eksporditakse väärtuseliselt Eestist masinaid ja mehhaanilisi seadmeid (32% ekspordist), sellele järgnevad mineraalsed tooted ja metallid ja metalltooted. Kala ja kalatooteid eksporditi 2011. aastal 126 miljoni euro väärtuses, mis moodustas kaupade ekspordist 10,5%. Sisse veeti kala- ja kalatooteid 2011. aastal 83,6 miljoni euro väärtuses. 11 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel Teadlaste hinnang kolme viimase aasta Eesti peamiste kalaliikide varu arvukuse ja kasutamise tasemete kohta on toodud Lisas 2, nii tähtsamate veekogude kui ka kalaliikide lõikes. 2.1

Loomakasvatus

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon ­ viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2  Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

26

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010  Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

(ei teki puhtal kujul, saab kontsentreerida alarõhul) Viskoosne (siirupitaoline) värvitu vedelik, võib kergesti plahvatada, tekitab põletushaavu. Kasutatakse peam. 30%-lise lahusena (“perhüdrool”) 2.2. Leelismetallid (LM) 2.2.1. Sissejuhatus Per.-süst. I rühm: Li Na K Rb Cs Fr Leelismetallid: veega → Leelised (tugevad, lahustuvad alused) - tüüpilised s-elemendid välis-elektronkihi konfiguratsiooniga s 1, o.-a. alati I - tüüpilised metallid Perioodide esimeste elementidena on LM-del suhtel. madala tuumalaengu tõttu suur aatomiraadius – valentselektron on tuumaga nõrgalt seotud → keemil. aktiivsus Ühendites iooniline side Aktiivsus kasvab koos raadiuse kasvuga : Li → Fr (kasvab ka sideme ioonilisuse aste, aktiv.-energia väheneb) Paiknevad pingerea alguses (kõige tüüpilisemad metallid) Reageerivad energiliselt paljude ainetega juba toatemperatuuril - tormiliselt Hal-ga, hapetega

Keemia

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

tehnoloogia on väga erinevad. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Mõnel pool kasutatakse vananenud tehnoloogiaid, samal ajal projekteeritakse või ehitatakse uusima tehnoloogilise lahendusega kasvandusi. Mõnele kalakasvatusettevõttele kuulub mitu kasvandust. Ei ole haruldased ka juhud, kui mõni kasvandus peatab ajutiselt oma tegevuse, kuid taastab selle hiljem. Seega on raske täpselt öelda, mitu kalakasvandust Eestis praegu on. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Põhiline osa kalakasvandustest

Kalakaubandus

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

Kommentaarid (0)